LITMIR.BIZ

Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini. Raul Sulbi (1977) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeühingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal käima lükata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker väljaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Täheaeg, Hirmu ja õuduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kümneid Eesti ja välismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooülevaate «Troonide mäng: Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

Подробнее

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest. Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Подробнее

Kogumiku tõlkerubriigi avab tänapäeva ulme superstaari Orson Scott Cardi lühiromaan «Kingituste sõda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi mängu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ülem kolonel Graff, Bean või Ender Wiggin ise. Lisaks Cardi mahukale lühiromaanile leiab uuest Täheajast kümme jutuvõistluse paremikku kuuluvat lugu. Tuntud autoritest on mütoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja eelmisel jutuvõistlusel 2. auhinna võitnud Kadri Pettai. Ülejäänud juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja keskaegse õuduseni. Raul Sulbi ülevaateartikkel tutvustab seekord nn. kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos ja selle kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alažanrit illustreerima on valitud käesoleva Täheaja numbrisse õudusklassik Henry S. Whiteheadi jutustus «Paani rahvas».

Подробнее

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani. Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki. Kogumiku lood: Lew R. Berg: "Musta Roosi vennaskond" Siim Veskimees: "Asteriuse kodutee" Maniakkide Tänav: "Au ei olegi vaja" ("Saladusliku tsaari" järg) Manfred Kalmsten: "Põgeneda Rottidelinnast" Helena Alexandra Altroff: "Defectis" Catherine Asaro: "Virmalised neljal häälel", tõlkinud Iris-Barbara Jeletski Raul Sulbi lugu Jules Verne'ist, "150 aastat "Erakordseid reise"" Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Подробнее

ÕUKONNAINTRIIGID, REETMISED, MÕRVAD, VANDENÕUD, TAPATALGUD, NÕIDUS – KÕIGEST SELLEST KOOSNESIDKI ROOSIDE SÕJAD! George R. R. Martini maailmakuulsa fantaasiasaaga ja populaarse teleseriaali «Troonide mäng» inspiratsiooniallikaks on ajalooline sündmus – Rooside sõjad Inglismaal 1455–1487, kui kuningatrooni pärast pidasid halastamatut võimuvõitlust elu ja surma peale Yorkide ja Lancasterite suguvõsad. Käesolev raamat annab esmakordselt eesti keeles põhjaliku ülevaate sellest erakordselt dramaatilisest ajastust, täis raevukaid lahinguid verest punaseks imbunud nõmmedel, lumetormis ja vihmas ning läbipaistmatus udus, kus vaenlane läks segamini truu liitlasega ning isa võis sattuda vastamisi pojaga ja vend tappa venna. Sel kaootilisel ja dramaatilisel ajalooperioodil vahetus Inglismaal kuningas vägivaldse riigipöördega viiel korral, neljal korral tuli võimule uus dünastia, suurfeodaalid saabusid parlamendi istungeile relvastatud kaitsesalkade saatel ning Londonis puhkesid vaenutsevate leeride vahel tänavalahingud. Reetmised krooni nimel, alaealiste troonipretendentide mõrvad, turuplatside ja katedraalide rüüstamine relvastatud röövlijõukude poolt, aadlike erasõjad – sellised sündmused vajutasid pitseri ajastule, mille lõpuks oli Inglise kõrgaadel end pea täielikult hävitanud ning võimule tuli uus, Tudorite kuningadünastia. INGLISMAA AJALOO VERISEIM PEATÜKK NÜÜD EESTI KEELES!

Подробнее

Kogumikus on eesti autoritelt: Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu», Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», Veiko Belialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohta peale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aasta revolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimese kontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eesti virtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga ja maagia lugu «Umgolla mustad maagid». Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987). Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskuju inspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduse ilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu «Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kes armastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutades neid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbi ülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

Подробнее

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahisarja 13. köites on esindatud kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse paremik. Kogumikku kuuluvad võistlustööd esindavad erinevaid ulmekirjanduse suundumusi, muuhulgas näeb ilmavalgust tõenäoliselt esimene omamaine ökoloogilise ulme valda kuuluv jutt (“Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi”), on esindatud heal tasemel intellektuaalne alternatiivajalugu (“Vastuoksa”). On kuldajahõngulist kosmilist eepikat (“See maailm on mulle!”), postapokalüptilist salapära (“Küljeluust ja lihast”) ja eripäraseid fantaasiamaailmu (“Meister ja õpipoiss”, “Aahe oma”). Kokkuvõttes annab jutuvõistluse parimate tööde kogumik hea pildi eesti värskeimast ulmest. Lisaks ilmub kogumikus žürii liikme Triinu Merese tagasivaade toimunud jutuvõistlusele. Kogumiku jutud: "Meister ja õpipoiss", Mann Loper "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi", Heinrich Weinberg "Vastuoksa", Mehis Pihla "Aahe oma", Osvald Soobel "See maailm on mulle", Maniakkide Tänav "Küljeluust ja lihast", Tea Roosvald "Joroski öö", Andrei Samoldin "Must palee", Helen Käit "Varjutaimed", Piret Jaaks "Kuu kättemaks", Helen Käit "Ma ka ujun", Jüri Kallas

Подробнее

Kogumik "Täheaeg" on jõudnud üheteistkümnenda teoseni, mis on erakordselt mahukas (kaks korda nii paks kui tavaliselt) ja selles on esindatud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat Rein Raud oma jutuga "Võimsalt voogab Olemise jõgi", Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud jutuvõistluse võitja Triinu Meres, võistlusel silma paistnud Ülle Lätte, Tea Roosvald ja Marcus Kaas, Stalkeri võitnud kirjanikud Siim Veskimees, Veiko Belials ja Maniakkide Tänav. Kogumikus sisalduvad: * Triinu Merese postapokalüptiline militaarne märul (pea romaani mõõtu pikk lühiromaan) "Kuningate tagasitulek". * Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana pöörane küberpunk-kosmoseooper tulevikusõjast ja vaenlase kosmosejaam-prügimäele vangijäämisest. * Siim Veskimehe progressorlusest rääkiv massiivne madin, mis segab kokku paralleelmaailmad, lohed, mahajäänud feodaalmaailma ja kannab igati kohaselt pealkirja «Kerge on olla jumal». * uus žanri-fantasyjutt Rein Raualt, värsket lühiproosat Veiko Belialsilt, tuntud headuses ruraal-naturalistlik fantaasia Ülle Lättelt ja palju-palju muud. * Raul Sulbi ülevaade tänavu saja-aastaseks saavatest ulmekirjanduse tüvitekstidest (palju õnne sünnipäevaks, professor Challenger, John Carter & Dejah Toris ning Tarzan, lord Greystoke!).

Подробнее

Kogumik sisaldab ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi üheksa hoogsat seikluslugu Maa kaugtulevikust ja võõrastelt eksootilistelt planeetidelt, džunglitest ja veemaailmadest, tulnukaju hämaratest varjusoppidest ja kolkaplaneetide salakaubavedajate karmist maailmast. Robert Silverberg: "Pean kohe alguses üles tunnistama, et te ei leia neist lugudest kuigi palju poeetiliselt kauneid visioone, luulelist proosat või sügavaid sissevaateid tegelaste karaktereisse. Samuti ei ütle need lood midagi inimeseks olemise kohta. Need lood on pärit mu karjääri algusajast ning on suuremas osas otsekohesed seikluslood, mis said kirjutatud osalt lõbu, osalt raha pärast. /…/ Ja siin nad nüüd jällegi on, need kadunud ajastu artefaktid, üheksa varajast lugu, mis on toodud uue sajandi kõhedakstegevalt ereda valguse kätte, sajandi, mis oli nende lugude kirjutamise ajal alles kauge tulevik."

Подробнее