ТОП просматриваемых книг сайта:
Edasi
Список книг автора Edasi
Аннотация
Selle numbri koostamiseks saime inspiratsiooni suvest. Mis need “kuumad” teemad siis seekordses numbris on?
No näiteks, kliimast räägitakse üha rohkem ja Euroopas on rohelised paljudes riikides ka võimul, aga millal Eestis neid tõsiselt võtma hakatakse (kirjutab endine EP saadik Indrek Tarand). Räägime tõusvast Aafrikast kui võimalusest (Tanel Sepp). Hiina kasvavast mõjust läänemaailmale kirjutatakse palju, aga meie pöörame pilgu seekord hoopis Hiina Lähis-Ida ambitsioonidele (Hille Hanso). Meeleavaldusi on selgelt rohkem ja etnoloog Aimar Ventsel arutleb tõusu põhjuste üle ning kui tõsiselt neid tasuks võtta, oma seisukoha avaldavad ka kaks koroonaprotestidel osalejat. Sõnumist pudelikaelas, mille jättis meile Suessi kanali ummik, kirjutab silmiavava ülevaate transpordiasjatundja Raivo Vare. Ajakirjanik Marian Võsumets sukeldus seekord järjest kasvava osakaaluga keikkamajanduse temaatikasse ja uurib, kas tööampsude tee on tee jõukusesse või hoopis vaesusesse. Viljar Arakas arutleb teemal, kuidas on pandeemia muutnud töökeskkonda ja kas me sügisel veel kontoritesse naaseme. Eelmises numbris alustatud ja lugejatelt väga sooja tagasisidet saanud rubriik “Kunst kodudes” sipsas seekord külla moelooja Liisi Eesmaa ja filmitegija Madis Ligema koju. Suur intervjuu on näitleja Marika Vaarikuga, kellega Von Krahli Teatri alternatiivkultuuri lähiajaloost laetud baariruumis pidas säriseva vestluse meie kultuuritoimetaja Valner Valme. Aga juttu tuleb veel uuest restoranist Lee, saunakultuurist ja õlledest ning Rain Tolk külastab ühes Eesti väikelinnas erootikaajakirja väljaandjat. Ameerika kirjanik Scott Diel tutvustab hollandi illustraatorit Toon Vugtsi, mõlemad on Eestis elavad välismaalased.
Numbri esikaanele oleme valinud fragmendi avangardist Malle Leisi (7.07.1940–9.08.2017) ühest tuntumast 70ndatel tehtud teosest, mis mõjus omas ajas kui sõõm värsket õhku, olles omamoodi sõnumitooja uuest ajastust ning sobides kujundlikult kokku võtma ka meie seekordse numbri teemasid.
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
No näiteks, kliimast räägitakse üha rohkem ja Euroopas on rohelised paljudes riikides ka võimul, aga millal Eestis neid tõsiselt võtma hakatakse (kirjutab endine EP saadik Indrek Tarand). Räägime tõusvast Aafrikast kui võimalusest (Tanel Sepp). Hiina kasvavast mõjust läänemaailmale kirjutatakse palju, aga meie pöörame pilgu seekord hoopis Hiina Lähis-Ida ambitsioonidele (Hille Hanso). Meeleavaldusi on selgelt rohkem ja etnoloog Aimar Ventsel arutleb tõusu põhjuste üle ning kui tõsiselt neid tasuks võtta, oma seisukoha avaldavad ka kaks koroonaprotestidel osalejat. Sõnumist pudelikaelas, mille jättis meile Suessi kanali ummik, kirjutab silmiavava ülevaate transpordiasjatundja Raivo Vare. Ajakirjanik Marian Võsumets sukeldus seekord järjest kasvava osakaaluga keikkamajanduse temaatikasse ja uurib, kas tööampsude tee on tee jõukusesse või hoopis vaesusesse. Viljar Arakas arutleb teemal, kuidas on pandeemia muutnud töökeskkonda ja kas me sügisel veel kontoritesse naaseme. Eelmises numbris alustatud ja lugejatelt väga sooja tagasisidet saanud rubriik “Kunst kodudes” sipsas seekord külla moelooja Liisi Eesmaa ja filmitegija Madis Ligema koju. Suur intervjuu on näitleja Marika Vaarikuga, kellega Von Krahli Teatri alternatiivkultuuri lähiajaloost laetud baariruumis pidas säriseva vestluse meie kultuuritoimetaja Valner Valme. Aga juttu tuleb veel uuest restoranist Lee, saunakultuurist ja õlledest ning Rain Tolk külastab ühes Eesti väikelinnas erootikaajakirja väljaandjat. Ameerika kirjanik Scott Diel tutvustab hollandi illustraatorit Toon Vugtsi, mõlemad on Eestis elavad välismaalased.
Numbri esikaanele oleme valinud fragmendi avangardist Malle Leisi (7.07.1940–9.08.2017) ühest tuntumast 70ndatel tehtud teosest, mis mõjus omas ajas kui sõõm värsket õhku, olles omamoodi sõnumitooja uuest ajastust ning sobides kujundlikult kokku võtma ka meie seekordse numbri teemasid.
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
Аннотация
Juubelinumbri sisuloomeks saime inspiratsiooni erinevatest sündmustest, mis moel või teisel seostuvad mõne tähtpäevaga. Selles numbris annavad üldse tooni mitmed pikemad usutlused: ajakirja pealugu on vene politoloogi Andrei Kortunoviga (usutleb Kadri Liik), mis NSV Liidu lagunemise aastapäeva tuules püüab mõtestada meie idanaabri tänast välispoliitilist suunda; Kristjan Port vestleb maailma ühe informeerituma tehisintellekti temaatikat tundva eksperdi Jaan Tallinnaga; Aavo Kokk aga Hannes Tamjärvega (30 aastat Hansapanga ja 20 aastat Rocca al Mare Kooli loomisest); pidutsemisest eri kultuurides pidasid hoogsa vestluse Anu Saagim ja Ken Saan. Lisaks on pikemad artiklid uutest naistest poliitikas (Marian Võsumets), alternatiivkultuuri esindajate vasakpoolsuse-meelsusest (kommunistlikel parteidel täitub 100 aastat) kirjutab Aimar Ventsel, Prantsuse revolutsiooni (kestis 10 aastat) taustast ja mõjust meie elule Tõnu Õnnepalu ning Dostojevski (novembris täitub 200 a. sünnist) seostest Tallinnaga Indrek Spungin. Juttu tuleb ka šampanjadest ja pruutkleitidest. Aga sellestki, kui kaua on normaalne leinata (Annika Laats), ja armastusest peale lahutust (Katrin Saali Saul). Psühholoog Hannes Kuhlbach mõtiskleb aga, kuidas hakkama saada tähtpäevastressiga. Reisisoovituse rubriigis kirjutab Tui Hirv Islandi pealinnast Reykjavíkist, väikeriigist, kes esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Juubelinumbri esikaane kujunduse autor on Marko Mäetamm. Meie soov oli, et seekordne esikaas oleks ühtaegu pidulik ja plakatlik, aga samas ka mõnevõrra julgem ning võtaks omal moel kokku meie senise teekonna ja pürgimused. Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
Аннотация
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste. Seekordses numbris on taaskord palju põnevaid kirjutisi, suuremal või vähemal määral käib neist kõikidest läbi uuega kohanemine, loodame, et need annavad mõtteainet ja inspiratsiooni. Näiteks sommeljee Igor Sööt tutvustab kolme tänast veinikaupmeest, kes kasutasid osavalt ära 10 aasta taguse majanduskriisi poolt tekitatud olukorra, mis viis nad kõik kannapöördeni oma elus, äris ja tegemistes. Uue ja vana majanduse teemal (aatomid ja bitid) pidasid haarava vestluse ettevõtjad Viljar Arakas ja Sten Tamkivi; Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov kirjutab muutustest maailmapoliitikas ja Eesti kohast selles supis; ajakirjanik Marian Võsumets liitus populaarse kohtinguäpiga Tinder ja uuendas oma teadmisi deitimiskultuurist; tenniseedendaja Toomas Kuum vestles aga tippspordiga lõpparve teinud Eesti läbi aegade edukama meestennisti Jürgen Zopiga. Sotsiaalmeedia ja sõnavabaduse teemal kirjutavad Ilmar Raag ning Soraineni advokaadid Maria Pihlak ja Carri Ginter, nende artikkel paneb Twitteri hiljutise Donald Trumpi “tühistamise” järel mõtlema, kas sotsiaalmeedia on parem Trumpiga või Trumpita? Lisaks on juttu muutustest kultuuritarbimises, kodanikupalgast, uue rubriigina alustab “Kunst kodudes”, kus esimesena räägib oma suhetest kunstiga kirjanik Jan Kaus. Ajakirja keskel on ka tavapärane originaalnovell ja luulerubriigis võtavad kohad sisse Keiti Vilms ja Anna Haava. Numbri suur intervjuu on aga meie kaasautori ja kirjaniku Tõnu Õnnepaluga, mille kohta teda usutlenud Valner Valme ütleb, et “siin väärib iga lause eraldi väljatõstmist.”
Аннотация
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
See, et maailm on liigestest lahti (koroonaviirus, keskkonnaprobleemid, äärmuspopulismi esiletõus jm) pole uus mõte, aga mis on siis lahendus – lihtsalt käega lüüa? Mis see on, mis annaks meile uue hingamise? Kas valgustatud valitseja (kirjutab Tõnu Õnnepalu) või tuleb hakata alusoletusi mõtestama ja eelhäälestust muutma (kirjutab Hardo Pajula)? Mis võiks olla uus tasakaalupunkt, mis tooks õnne õuele? Otsustasime seekordses numbris pöörata enam tähelepanu naistele ja otsida (uut) tasakaalu läbi empaatia ja mõistmise. Naisenergias on seda loomuldasa enam. Jätkusuutlikku mõtlemist, hoolimist, elujõulisust. Räägime hoolivast suhtumisest ja suhtlemisest laiemalt, nii ühiskonna kui üksikisiku tasandil. See on ka tuleviku küsimus – kuhu ja kuidas edasi? Käesolev number on sõna otseses mõttes naise nägu. Esikaant ehib näitleja Hele Kõrvest tehtud maal, autoriks multitalent Leslie Laasner. Numbris on palju tekste naistest ja ka autorite seas on tavapärasest enam naisi. Numbri suur intervjuu on seekord hinnatud ettevõtja, äsja aasta töösturiks valitud Ruth Oltjeriga, kes juhib desinfektsioonivahendeid tootvat rahvusvaheliselt edukat ettevõtet Chemi-Pharm. Teda intervjueerib tehnoloogiaettevõtja Kaidi Ruusalepp. Ajakirjast leiab põnevad artiklid Saksamaa lahkuvast liidukantslerist Angela Merkelist, USA ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburgi tähendusest, naissoost veinimeistritest, sportlasest, kübaramoest, aga ka elu tumedamast poolest, vägivaldsusest – patust pole puhtad ei mehed ega naised. Lisaks usutlus poeetilise ansambliga Naised köögis (“ägedamad kui Kukerpillid”) ja tore jutuajamine Peipsiveere külas elevate sõbrannade, vanausulise Tanja (91) ja mitteusukliku Ainoga (76). Galerist Piia Ausman teeb kuuel leheküljel ekskursi naise kujutamisest kunstis – millest ta kõneleb? Et tulevik on naise nägu, ja et juba täna kutsuvad valitsuste asemel noored, valdavalt tütarlapsed üles kuulama ja järgima ekspertide, teadlaste nõuandeid, tõdeb ka Mihkel Kangur keskkonna teemalises kolumnis. Aga, artikleid on ka teistel teemadel, usutavasti leiavad kõik lugejaid piisavalt põnevat ja harjumispärases kvaliteedis.
See, et maailm on liigestest lahti (koroonaviirus, keskkonnaprobleemid, äärmuspopulismi esiletõus jm) pole uus mõte, aga mis on siis lahendus – lihtsalt käega lüüa? Mis see on, mis annaks meile uue hingamise? Kas valgustatud valitseja (kirjutab Tõnu Õnnepalu) või tuleb hakata alusoletusi mõtestama ja eelhäälestust muutma (kirjutab Hardo Pajula)? Mis võiks olla uus tasakaalupunkt, mis tooks õnne õuele? Otsustasime seekordses numbris pöörata enam tähelepanu naistele ja otsida (uut) tasakaalu läbi empaatia ja mõistmise. Naisenergias on seda loomuldasa enam. Jätkusuutlikku mõtlemist, hoolimist, elujõulisust. Räägime hoolivast suhtumisest ja suhtlemisest laiemalt, nii ühiskonna kui üksikisiku tasandil. See on ka tuleviku küsimus – kuhu ja kuidas edasi? Käesolev number on sõna otseses mõttes naise nägu. Esikaant ehib näitleja Hele Kõrvest tehtud maal, autoriks multitalent Leslie Laasner. Numbris on palju tekste naistest ja ka autorite seas on tavapärasest enam naisi. Numbri suur intervjuu on seekord hinnatud ettevõtja, äsja aasta töösturiks valitud Ruth Oltjeriga, kes juhib desinfektsioonivahendeid tootvat rahvusvaheliselt edukat ettevõtet Chemi-Pharm. Teda intervjueerib tehnoloogiaettevõtja Kaidi Ruusalepp. Ajakirjast leiab põnevad artiklid Saksamaa lahkuvast liidukantslerist Angela Merkelist, USA ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburgi tähendusest, naissoost veinimeistritest, sportlasest, kübaramoest, aga ka elu tumedamast poolest, vägivaldsusest – patust pole puhtad ei mehed ega naised. Lisaks usutlus poeetilise ansambliga Naised köögis (“ägedamad kui Kukerpillid”) ja tore jutuajamine Peipsiveere külas elevate sõbrannade, vanausulise Tanja (91) ja mitteusukliku Ainoga (76). Galerist Piia Ausman teeb kuuel leheküljel ekskursi naise kujutamisest kunstis – millest ta kõneleb? Et tulevik on naise nägu, ja et juba täna kutsuvad valitsuste asemel noored, valdavalt tütarlapsed üles kuulama ja järgima ekspertide, teadlaste nõuandeid, tõdeb ka Mihkel Kangur keskkonna teemalises kolumnis. Aga, artikleid on ka teistel teemadel, usutavasti leiavad kõik lugejaid piisavalt põnevat ja harjumispärases kvaliteedis.
Аннотация
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste. Suvenumbris on SUUR INTERVJUU Toomas Hendrik Ilvesega, intervjueeris ajaloolane Aro Velmet. Esikaanel tänavakunstnik Edward von Lõnguse “Droonitüdruk”.Nubri kaasautorid: Kadri Liik, Sergei Metlev, Mihkel Kangur, Raivo Vare, Viljar Arakas, Robert Kitt, Tõnu Palm, Paavo Kangur, Kaido Pajumaa, Kaidi Ruusalepp, Piret Mürk-Dubout, Raimo Ülavere, Tõnu Õnnepalu, Valner Valme, Vilja Kiisler, Helen Sildna, Johanna Maria Mängel, Armin Kõomägi, Trad. Attack!, Liisi Voolaid, Hendrik Toompere, Aavo Kokk, Margit Kõrvits, Andrei Liimets, Igor Sööt, Kadri Kroon, Tarmo Laasik, Mart Kase, Priit Kuusk, Jarek Jõepera, Eia Uus, Katrin Saali Saul, Kadi Kütt, Andrus Kivirähk, Annika Laats, Kristjan Port, Raul Oreškin, Vello Nelikendkaks, Lugejakiri, Ander Avila, Marko Mäetamm, Ülle Jukk, Iris Kivisalu.
Аннотация
“Proovisõit” on Edasi digiajakirja tutvustav number, mis sisaldab valitud tekste Edasi esimesest neljast paberajakirjast. Parimaid asju peab ju enne ise proovima, et veenduda nende headuses! Ajakiri Edasi ilmub kord kvartalis ja alla laadimiseks on saadaval kõik Edasi paberajakirja numbrid. Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste. Sisu mõttes on eesmärk terviklikkus, pakkudes head lugemiskogemust läbi erinevate inimest igapäevaselt puudutavate teemade – ühiskond, ettevõtlikkus, kultuur, elustiil. Autorite seas on nii tuntud kirjutajaid kui üllatajaid. Edasi näeb oma kasutajatena kõiki inimesi, sõltumata nende sotsiaalsetest tunnustest ja elukohast. Lugejaid ühendav moment on uudishimu maailma vastu.
Аннотация
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanumajandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste. Sisu mõttes on eesmärk terviklikkus, pakkudes head lugemiskogemust läbi erinevate inimest igapäevaselt puudutavate teemade – ühiskond, ettevõtlikkus, kultuur, elustiil. Autorite seas on nii tuntud kirjutajaid kui üllatajaid.Edasi näeb oma kasutajatena kõiki inimesi, sõltumata nende sotsiaalsetest tunnustest ja elukohast. Lugejaid ühendav moment on uudishimu maailma vastu.
Аннотация
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanumajandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste. Sisu mõttes on eesmärk terviklikkus, pakkudes head lugemiskogemust läbi erinevate inimest igapäevaselt puudutavate teemade – ühiskond, ettevõtlikkus, kultuur, elustiil. Autorite seas on nii tuntud kirjutajaid kui üllatajaid.Edasi näeb oma kasutajatena kõiki inimesi, sõltumata nende sotsiaalsetest tunnustest ja elukohast. Lugejaid ühendav moment on uudishimu maailma vastu.
Аннотация
E-ajakiri Edasi on kvartaalselt ilmuva paberajakirja e-versioon. Edasi on üldhuviajakiri ja väljaande tunnuslause on «Innustav ja hariv». Edasi pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanumajandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
Аннотация
E-ajakiri Edasi on kvartaalselt ilmuva paberajakirja e-versioon. Edasi on üldhuviajakiri ja väljaande tunnuslause on «Innustav ja hariv». Edasi pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanumajandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.