Скачать книгу

n>

      Robert van Gulik

       Hiina kullamõrvad. Kohtunik Di töötab

      Originaali tiitlid:

      Robert van Gulik

      The Chinese Gold Murders

      Sphere Books Ltd 1988, England

      Judge Dee at Work

      Warner Books 1995, London

      „Hiina kullamõrvad“ esmatrükk eesti keeles: Tänapäev, 2005

      „Kohtunik Di töötab“ esmatrükk eesti keeles: Tänapäev, 2007

      Toimetanud Triin Kaalep

      Maketi autor Dan Mikkin

      Disainer Villu Koskaru

      Illustratsioonid © Robert van Gulik

      Copyright © 2020 Robert van Gulik Estate

      Tõlge eesti keelde © Kersti Unt ja Tänapäev, 2020

      www.tnp.ee

      ISBN 978-9949-85-810-1

      e-ISBN 9789949858354

      Trükitud AS Pakett trükikojas

      Robert van Gulik

       Hiina kullamõrvad

      ILLUSTREERITUD AUTORI KÜMNE HIINAPÄRASE

      GRAAFILISE LEHEGA

      Eessõna

      „Hiina kullamõrvad” viib meid tagasi kohtunik Di karjääri alguspäevisse, mil ta kolmekümne kolme aastasena määrati oma esimesele ametikohale Hiina ääremaadel, nimelt Penglaisse, sadamalinna Shandongi provintsi kirderannikul.

      Tollane Tangi dünastia valitseja, keiser Kaotsung (649–683) oli just hiljaaegu kehtestanud Hiina ülemvõimu suurema osa üle Koreast. „Kohtunik Di lugude” kronoloogia järgi saabus kohtunik Penglaisse suvel, 663. A.D.1 Eduka Korea-sõjakäigu vältel eelmise aasta sügisel, kui löödi puruks Korea-Jaapani liitunud väed, oli sealt sõjavangina kaasa toodud tütarlaps nimega Yu Su. Sadakonna kaptenina oli eelmise, 661. aasta sõjakäigust osa võtnud Jiao Tai.

      Nagu ikka, leiab lugeja raamatu algusest Penglai ringkonna plaani ning saatesõnast teavet Hiina kohtusüsteemi kohta – mis on mõne muudatusega üle võetud sarja varasematest köidetest – , samuti ülevaate teoses kasutatud Hiina allikatest.

       Robert Van Gulik

      Dramatis personae

      NB! Hiina keeles kirjutatakse perekonnanimi

      (siin trükitud suurte tähtedega) alati esimesele kohale.

       Peategelased

      Di Ren–jie, äsja kohale määratud kohtunik Peng–lai piirkonnas Hiina kirderannikul Shantongi provintsis. Edaspidi ka kohtunik Di või lihtsalt kohtunik.

      Hong Liang, kohtuniku usaldusmees ja kohtu seersant. Edaspidi ka seersant Hong või seersant.

      Tang, Peng–lai kohtu vanemkirjutaja

       Mõrvatud kohtuniku juhtumiga seotud isikud

      Wang, Te–hwa, Peng–lai kohtunik, kes leiti mürgitatult oma raamatukogust

      Yü–soo, korea prostituut

      Yee Pen, jõukas laevaomanik

      Po Kai, tema ärijuht

       Põgenenud pruudi juhtumiga seotud isikud

      Koo Meng–pin, jõukas laevaomanik

      Proua Koo, neiupõlvenimega Tsao, tema naine

      Tsao Min, proua Koo noorem vend

      Tsao Ho–hsien, nende isa, filosoofiadoktor

      Kim Sang, Koo Meng–pini ärijuht

       Mõrvatud jõhkardi juhtumiga seotud tegelased

      Fan Chong, Peng–lai kohtu ülemkirjutaja

      Woo, tema teener

      Pei Chiu, talumees, Fani rentnik

      Pei Soo–niang, Pei tütar

      Ah Kwang, hulgus

       Ülejäänud tegelased

      Hai–yüeh, Valge Pilve templi abt

      Hui–pen, Valge Pilve templi prior

      Tzu–hai, sama templi almustejagaja

      PENG-LAI KAART

      1. KOHTUHOONE

      2. KONFUTSIUSE TEMPEL

      3. SÕJAJUMALA TEMPEL

      4. LINNAJUMALA TEMPEL

      5. TRUMMITORN

      6. ÜHEKSA ÕIE AED

      7. VÕÕRASTEMAJA

      8. KRABIRESTORAN

      9. SADAM

      10. JÕGI

      11. KOREA LINNAJAGU

      12. JÕEHARU

      13. VIKERKAARESILD

      14. VALGE PILVE TEMPEL

      15. LILLELAEVAD

      16. VESIVÄRAV

      17. DOKTOR TSAO LINNAMAJA

      18. YEE MAJA

      19. KOO MAJA

      20. RESTORAN

      Esimene peatükk:

       Linnaäärses paviljonis saavad kokku kolm vana sõpra; kohtunik kohtab maanteel kaht teeröövlit

      Kohtumine ja lahkumine on kaks kindlat asja meie kindlusetus maailmas kus rõõm ja kurvastus vahelduvad nagu päev ja öö; ametnikud tulevad ja lähevad, kuid õiglus ja õigusemõistmine jääb ning keisri tahe on muutumatu igavesti

      Kolm meest rüüpasid vaikides veini Rõõmu ja Kurvastuse paviljoni teisel korrusel, kust avanes vaade keiserliku pealinna väravate juurde viivale maanteele. Niikaua kui inimesed mäletasid, oli see vana kolmekorruseline, künkanõlval männisalus asuv söögikoht olnud paik, kus pealinna ametnikud käisid teele saatmas sõpru, keda läkitati ametikohale sisemaal, ning kuhu nad tulid taas, et oma naasvaid sõpru tervitada, kui nood oma teenistuse lõppedes pealinna tagasi pöördusid. Nagu viitab ülaltoodud luuletus, mis seisab kirjas paviljoni väravapostil, on see paik oma nime saanud just sellest kahesugusest kasutusviisist.

      Taevas oli pilves, sadas ühtlast kevadist uduvihma ning tekkis tunne, et see vihm ei lakka eales. Teisel künkanõlval asuval kalmistul olid kaks töömeest otsinud varju männipuu alt, kus nad nüüd õlg õla kõrval kössitasid.

      Kolm sõpra olid söönud lihtsa keskpäevase eine ning nüüd oli jõudnud kätte aeg lahkuda. Käes olid need viimased rasked hetked, mil asjatult otsitakse mõttes õigeid sõnu. Kõik nad olid umbes kolmekümneaastased. Kahel oli peas nooremkirjutaja brokaatmüts, kolmas, keda parajasti teele saadeti, kandis ringkonnakohtuniku musta peakatet.

      Sekretär Liang pani otsustava liigutusega veinipeekri

Скачать книгу