LITMIR.BIZ

      Ta nimeks on Liis Punaorg, aga soomusronglased kutsuvad teda lihtsalt Kustaks, sest mitte keegi pole veel ta lähedale saanud ning soomusrongiülem on valjult käskinud hoopis unustada, et siin on tegemist ühe naisega. See sõdur äigab säärase kindla käega otse vastu vahtimist, et müürsepa hoop pole põrmugi valusam. [-] „Nii ilusas kestas säärane must ja kalk süda,” ohkab Prügi meeste naeru ja kisa sekka. „Ja mina arvasin, et oleme nüüd ühe kalli kodumaa lapsed, et elame nüüd vastastikuses lugupidamises ja armastuses, kuid ei – pole kodu kasvamist veel kaugeltki näha. Lausa sallimatu metsikus ja lagipeade tagumine!”

      „Vabandage,” ütles Meelik viimaks. „Kas te mäletate veel seda aega, kui te tütarlaps olite?”

      „Kuidas võtta,” jäi raamatukogu juhataja nagu mõttesse. „Praegu ma olen kaheksateistkümnene …”

– Eno Raud „Lugu lendavate taldrikutega”

      Pole midagi efektsemat metsloomade hirmutamiseks kui kolm norskavat naist Land Roveri tagaosas, igaüks oma häälekõrgusel.

– Gerald Durrell „Joobnud mets. Sahisev maa”

      Ta [Margo Durrell] käis kilavalt ning valesti lauldes mööda maja ringi ja tassis õhkõrna pesu lademeid või lõhnaõlipudeleid. Igal võimalikul juhul lipsas ta valgete käterättide pöörises vannituppa, ja kui ta juba kord sinna sisse sai, oli teda sealt välja tirida niisama raske, nagu tigu kivi küljest lahti saada.

– Gerald Durrell „Minu pere ja muud loomad”

      Naised on turunduse ülim triumf: unikaalne funktsionaalsete ja emotsionaalsete hüvede kombinatsioon viimase peal pakendis.

– Guy Browning „Suure juhi päevaraamat”

      Kui tema seelik oleks olnud veel lühem, oleks see olnud krae.

– Guy Browning „Suure juhi päevaraamat”

      Vaata neid Moskva plikasid! Isegi tänase ilmaga kannavad nad tikk-kontsadega kingi! Kurat, kas pole vahva! Nad teavad küll, et see on nende tervisele kahjulik, kuid kurat selle vanaea luuvalu ja reumaga, sest nad näevad ju, kuidas mehed neid praegu vahivad!

– Ülo Sooster Heinz Valgu raamatus „Pääsemine helgest tulevikust”

      Neil [tütarlastel] paluti rohule istuda, ja rohi oli tolmune; ja puutüved, mille vastu neil toetuda soovitati, nägid välja, nagu poleks neid nädalate kaupa harjatud.

– Jerome Klapka Jerome „Kolm meest paadis, koerast rääkimata”

      Mina [Švejk] valin endale blondi, poisid, vürstinna või krahvinna, mitte liiga paksu, ainult pisut ümariku ja mitte liiga metsiku. Niisugune mulle ei meeldiks. Ma ütlen seal õukonnameistrile: „Andke mulle peen ja mõistlik naisterahvas, rahulikuma härra jaoks.”

– Karel Vaněk „Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis”

      See daam oleks pidanud olema noor, ilus ja õilis, ja peale selle oleks ta pidanud vajama mu [Pedro Gaviláni] abi. Aga alati oli vähemalt üks tingimustest, mis puudus, sageli rohkem. Ainsad tütarlapsed, kelle ilu mu südame kiirelt tuksuma pani, olid vaesed ja halvast soost ega keelanud oma soosingut esimesele vastutulijale.

– Karl Ristikivi „Surma ratsanikud”

      Jõudsime naisi vaadates konstateeringuni, et sisemine ilu on raudselt tähtsam kui välimine, aga ainult juhul, kui seda kaugelt näha on.

– Laur Sibold ja Jaano Martin Ots „Rein Purpur. Eestlaste pöörane rännak Euroopas”

      Juba vagad isad Montanus ja Tertullianus õpetasid, et naine on see värav, mille kaudu tungib ristiinimese hinge saatan. Ja ilus naine on kõige hädaohtlikum ning kõige kahjulikum ristiinimese vaenlane.

– Leo Metsar „Keiser Julianus” I

      Jutlusemehe ja pankuri suhtes on naisterahvas, nagu teada, võimetu, nõrk ja alistuv.

– Maiju Lassila „Tuletikke laenamas”

      Nad [Atlanta tugitalad] kamandasid kolme kirikut, mille alla nad kuulusid, vaimulikke, koore ja koguduse liikmeid. Nad organiseerisid näitusmüüke ja õmblusringe, nende järelevalve all korraldati balle ja piknikuid, neile oli alati teada, kes oli teinud hea partii ja kes mitte, kes jõi salaja, kes ootas last ja millal. [-] Nad teadsid, mis on sünnis ja mis mitte, ja nad ei jätnud ilmaski oma arvamust avaldamata.

– Margaret Mitchell „Tuulest viidud” I

      Naised teadsid, et maal, kus mehed ei nurise, kus neile vastu ei räägita ja nende edevust ei haavata, peab olema naistel hea elada.

– Margaret Mitchell „Tuulest viidud” I

      Te peate mõistma, et isegi Wittenbergi ülikooli 1595. aasta 12. jaanuari pühalikule otsusele selle kohta, et naine on inimene, sai otsemaid antud vastulöök raamatus „Mulier homo” – see küsimus jäi lõplikult otsustamata kuni 1800. aastani ja meie linnas Venta ääres pole siiamaani selles asjas kindlat seisukohta.

– Marġeris Zariņš „Vale-Faust ehk parandatud ja täiendatud kokaraamat” Скачать книгу