ТОП просматриваемых книг сайта:
Abiks lugejale. Koostanud Vidrik Ormusson
Читать онлайн.Название Abiks lugejale
Год выпуска 2017
isbn 9789949850877
Автор произведения Koostanud Vidrik Ormusson
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Kuigi vanadel tädidel võivad olla väga suured vabrikud, on piima tootmine lõppenud.
Naised koosnevad munasarjadest, ja nad mõtlevad rohkem.
Miks on nii, et mehed võivad ringi lasta nii, nagu jumal nad lõi – ajamata habeme, maikasärgi ja trussikutega –, aga vaesed naised peavad varavalgest hilisõhtuni solaariumide, juuksurite, maniküürijate ja rätsepate vahel ringi traavima, et natukenegi inimese moodi välja näha!
Niisiis katsusin ma kindlaks teha seda, mida kellelgi teisel ei ole, ja jõudsin tulemusele, et temal [minu mõrsjal] on: 1) peast parasjagu eemalseisev parem kõrv, mille pärast ta on väga õnnetu [-].
Ma [Nero Wolfe] ei taha öelda, et mul on naiste vastu midagi, kui nad ei püüa käituda koduloomadena. Kui nad piirduvad sellega, milleks sobivad kõige paremini, nagu näiteks kiusu ajamisega, põhjendamatu vaidlemisega, eneseupitamisega, valetamisega ja salatsemisega, siis on nad nii mõnigi kord suurepärased olendid.
Üks mu [Archie Goodwini] peamisi elureegleid on selline: ära kunagi lase ühel naisel alustada vaidlust selle üle, mida tema ütles või mida mina ütlesin.
Võõra näijo siristivä, karjataden lambit. Uma piiga kiristivä plekivärmi hambit.
Palju kergem on poisijõnglasele selgeks teha, et ta pole verejanuline piraat, kui hoida madala intelligentsiga naislugejat leidmast suurt sarnasust romaani kangelanna saatuse ja oma saatuse vahel ja takistada tal sellest tingituna rumalusi teha.
Ah, muidugi, hea sõbratar on teise jaoks valmis läbi tuisu apteeki jooksma, paljajalu ja paljapäi muuseas, seda aga ainult juhul, kui kannatav sõbratar ei riietu juhuslikult sama tegumoega kleiti kui kangelassõbratar.
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Enamikus keeltes puuduvad eraldi sõnad, et eristada naise ja mehe vahelist armastust, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa või raha vastu.
Vaata, kuis emane pigistab nüüd suu päris maasikasuuks ja sidistab otsekui pääsuke päikesepaistes katusel, ja keigar tema ees vehib käe ja hännaga, hõljutab kübarat ja kraabib jalaga, nii et uulitsakivid pilluvad sädemeid, vaat see oli alles mäng. „Oi teid harakaid seal!” mõtlesin mina, poisiklutt, seistes uulitsa nurgal, pundar tooreid härjanahku õlal ning suu naerul, vaadates toda tedremängu.
Esimeseks reaktsiooniks oli erektsioon.
Käivad siin igasugused ja jälle jäävad päevad ära.
Lahkus suurest seksist ja läks üle treeneritööle.
Lähme voodisse. Mina teen välja.
„Kas teil on vaba tuba?” küsis mees.
„Teie pole tütarlaps,” kahtles naine.
„Ma pole ka kaks tütarlast mitte,” ütles mees.
„Ja klaverit te ei mängi,” arvas naine.
„Ma mängin parmupilli,” ütles mees.
Alatu mees otsib alalist partnerit.
See on sama tundmatu, kes teda [Katku Villut] tänini maailmas ümber vintsutanud, teda jooma ja kaklema ajanud, talle kinnitanud, et ühes või teises neiu hääles, ühes või teises pilgus, ühes või teises juuksepalmikus on õndsus ja igavik. [-] Isegi ei tea, miks, aga alati, kui tal on tegemist olnud naistega, on pidanud ta jooma ja kaklema, muidu satub ta väga harva teistega pahuksesse.
Ah, üldse pole ilmas midagi ilusamat, kui kelleltki naiselt tema mees üle lüüa.
Ammust ajast on teada, et Helsingisse minekuga ei saavuta midagi head, õpetatakse ainult mehed jooma ja naiste sabas jooksma.
Meenutasin, kuidas Eija oli rääkinud mediteerimisega kaasnevast enesekasvatusest, armastusest, mida peab tundma kõikide elavate olendite vastu. Seda teed oli mul veel pikk maa käia.
ISABELLA: Mis te tegite? Mis te praegu tegite?!
AGNES: Mis me tegime? Mitte midagi ei teinud. Ega ju, härra Eduard?
BRUNBERG: Absoluutselt mitte midagi, preili.
ISABELLA: Ma nägin, ma nägin!
BRUNBERG: Hallutsinatsioonid, armuline preili, lähenevast vanadusest tingitud hallutsinatsioonid.
Mees nägi üsna väsinud välja, vaene Alfred, ja see polnud mingi ime, sest Liina oli teda seitseteist korda järjest talutanud kullassepapoe eest mööda, ikka sinna ja tagasi, ning iga kord üritanud sisse tirida, et Alfred ostaks talle kihlasõrmuse.
„Mina igatahes kavatsen abielluda enne, kui ma puruvanaks saan.”
„Kas