LITMIR.BIZ

Скачать книгу

minutid aega, et nad saaksid väljendada väikestes rühmades oma arvamust oma rahvusliku vm tausta kohta.

      2. Jagage välja jaotusmaterjal „X-ide tagakiusamise ajaloo lühikokkuvõte” või mõni muu teabematerjal, mis annaks osalejatele pildi X rahva pikaajalisest julmast kohtlemisest, kuid ärge veel öelge, millisest rahvusrühmast jutt käib (romad).

      3. Laske osalejatel lühidalt rääkida oma reaktsioonidest sellele ülevaatele ning seejärel paluge neil käsitleda väikestes rühmades 15 minuti jooksul järgmisi küsimusi:

      • Mis tunne teil oleks, kui teie sotsiaalset või rahvusrühma oleks kunagi lähiajaloos selliselt koheldud? (Paluge osalejatel lähtuda vastamisel sellest grupikuuluvusest, mille alusel nad 1. punkti juures rühmad moodustasid.)

      • Mis oleks sellised kannatused üle elanud kogukonna elus kõige raskemad aspektid ning kuidas kohalikud inimesed, riigid või rahvusvaheline üldsus saaks või peaks neid aitama?

      4. Nüüd moodustage väikestest rühmadest paarid, et vastastikku oma vastuseid tutvustada. Andke rühmadele selleks veel 15 minutit ning soovitage koostada nimekiri konkreetsetest ettepanekutest, kuidas sellist kohtlemist kogenud kogukonna liikmeid aidata.

      5. Kogunege taas suurde rühma ja kirjutage kõik ettepanekud märkmetahvlile. Selgitage, et harjutuse 2. osas tuleb välja valida üks ettepanek, mille kallal kogu rühm tööle hakkab. Kõigepealt aga küsige järgmised küsimused:

      • Kas oskate arvata, millisest rahvusrühmast jutt käis?

      • Milliseid teisi rahvusi olid natsidel kavas hävitada?

      • Mis juhtus nende rühmadega Teise maailmasõja ajal meie riigis?

      6. Küsige osalejatelt, mida nad teavad romade praeguse olukorra kohta. Milliseid inimõigusi rikutakse?

      7. Rääkige rühmale kampaaniast Dosta! ning soovitage, et nad võiksid ellu viia tegevusprojekti selle kampaania toetuseks.

      2. osa. Tegevusprojekti valimine ja kavandamine

      Harjutuse selle osa aluseks on Kompassi 3. peatükk „Inimõiguste kaitseks tegutsemine”, mida võite lugeda üksikasjalikumate ideede saamiseks.

      8. Selgitage, et korraldatava projekti eesmärgiks ei saa võtta eelmises osas kindlaks tehtud probleemide täielikku lahendamist, kuid sellel peaks olema konkreetne ja mõõdetav tulemus, mis tooks romade kogukonnale mingisugust kasu.

      9. Paluge osalejatel välja tuua need märkmetahvlile kirjutatud ettepanekud, mis võiksid olla rühmale jõukohased. Vajadusel võib mõne ettepaneku väiksemateks tegevusteks jagada või uusi ettepanekuid lisada.

      10. Arutage ettepanekud läbi ning jõudke konsensuslikule otsusele, millise ettepaneku rühm edasiseks tegevuseks välja valib. Kasutage 3. peatükis esitatud tegevusprojekti voogskeemi. Kontrollige, kas

      • valitud tegevus aitab kaasa probleemi lahendamisele;

      • tegevus on rühma käsutuses olevaid ressursse ja võimalikke takistusi arvestades teostatav;

      • „lahendus” on piisavalt konkreetne, et osalejad saaksid aru, kas nad on eesmärgi saavutanud või mitte.

      11. Koostage otsustusleht, et igaüks teaks, mida ja millal ta peab tegema.

      12. Asuge tööle!

      3. osa. Tegevusprojekti elluviimine

      Analüüs ja hindamine

      Küsimused tegevuse kohta.

      • Kas olete ellu viidud tegevusega tervikuna rahul? Miks?

      • Kuidas hindaksid enda panust ja kogu rühma tööd?

      • Mis oli kõige olulisem, mida tegevusega saavutati? Kas see vastab algselt püstitatud eesmärkidele?

      • Kas te oleksite saanud midagi teisiti teha, et tegevus oleks olnud veel tõhusam? Selgitage oma seisukohti.

      • Kas tegite vigu?

      • Millised olid teie meelest kõige olulisemad omandatud teadmised ja oskused, mida saaksite mõne järgmise tegevuse (teemast olenemata) korraldamisel ära kasutada?

      Küsimused õppeprotsessi kohta.

      1. Millised olid kõige olulisemad tulemused isiklikult sinu jaoks? Kas sinu seisukohad või suhtumine on kuidagi muutunud? Selgita oma seisukohta.

      2. Mis oli selle tegevuse puhul kõige raskem, kui vaadelda kogu perioodi alates esimesest kokkusaamisest kuni elluviimise lõpuni?

      3. Mis pakkus suurimat rahuldust?

      4. Kuidas oleks võimalik tehtut edasi arendada? Kas teil on selleks motivatsiooni?

      5. Mida te saite selle tegevuse käigus teada inimõiguste kohta?

      6. Kas inimõiguste toetuseks kampaaniat teha on raske? Kas te pärast seda harjutust oleksite nõus mõnes inimõigusi toetavas kampaanias kaasa lööma?

      7. Kas romade nõutavad õigused on erandlikud või kehtiksid need ka muude tõrjutud ja tagakiusatud inimrühmade puhul. Selgitage oma seisukohta.

      8. Miks mälestamisega seotud töö on inimõigustealases hariduses oluline?

      9. Kuidas holokaustiga seotud teemasid meie riigi haridussüsteemis käsitletakse?

      Nõuandeid korraldajatele

      Rühma ettevalmistamiseks esimeses osas tuleks eraldada 90 minutit, tegevuse ettevalmistamiseks teises osas samuti 90 minutit ning neljanda osa analüüs ja hindamine tuleks läbi viia 60 minuti jooksul. Kolmanda osa ehk tegevusprojekti kestus sõltub valitud tegevusest. Harjutuse erinevad osad võib läbi viia üksteise järel või erinevatel päevadel.

      Sellel harjutusel on mitmeid keerukust suurendavaid aspekte, mis ei puuduta ainult korralduslikku külge, vaid ka õppe sisu.

      Peaksite arvestama rühma koosseisuga ning oskama ette näha selle liikmete võimalikke reaktsioone. Kui rühmas on inimesi, kelle sugulased on holokaustis kannatanud või sarnaste sündmuste ohvriks langenud, võiksite tegevuse nendega eelnevalt läbi arutada, et nad saaksid vaimselt valmistuda või loobuda osalemast, kui nad ei ole selleks valmis.

      Samuti peate tegutsema tegevuse kõigil etappidel tundlikult ja paindlikult ning arutelu mitte tagant kiirustama, kui tundub, et inimesed vajavad oma tunnete väljendamiseks rohkem aega. Kui rühm puutub selliste teemadega kokku esimest korda, võib olla kasulik viia 1. osa läbi eraldi 90–120 minuti pikkuse tunnina ning jätta enne järgmiste osade juurde minekut natuke aega.

      Esimese osa 1. sammu juures on kasulik mõelda, kas rühmade moodustamisel inimeste tausta ja kuuluvuse järgi võib tekkida raskusi. Sellisel juhul võite koostada loetelu erinevatest kategooriatest ning paluda osalejatel valida sealt endale sobiv, näiteks teatud jalgpallimeeskonna toetajad, prantsuse keele oskajad, hispaania keelt õppivad inimesed, hiphopi kuulajad, tennisemängijad või ujujad. Samuti võite paluda osalejatel moodustada lihtsalt meessoost ja naissoost rühmad.

      Võimaluse korral püüdke läbida sammud 2 ja 3 nii, et ei tekiks arutelu selle üle, millist rühma X tähistab. Eesmärk on tekitada osalejates viha ebaõigluse pärast ning see ei pruugi nii hästi õnnestuda, kui inimesed teavad, et X tähendab romasid. Romade suhtes valitsevad sedavõrd tugevad eelarvamused, et mõned osalejad võivad alateadlikult (või teadlikult) nende suhtes rakendatud kohtlemist õigustada.

      Romade tagakiusamise ajaloo lühiülevaates (allpool) on kõik viited romadele või „mustlastele” asendatud tähega X. Kui te seda kasutate, võite neid nimetada lihtsalt „rühmaks” või isegi paluda osalejatel kujutleda, et tegemist on nende valitud rühmaga.

      Osalejad peaksid valima enda taustale või kuuluvusele vastava rühma sellepärast, et see aitab paremini „tunnetada”, mida tähendab sinu rühma sihipärane

Скачать книгу