LITMIR.BIZ

      Nõuandeid korraldajatele

      Perevägivald ja väärkohtlemine ei tee inimeste vahel vahet. Seda juhtub nii heteroseksuaalsetes kui ka samasoolistes kooseludes. See ei küsi vanusest, rahvuslikust taustast ega rahalisest seisust. Kuigi sagedamini satuvad ohvriks naised, kogevad ka mehed ahistamist, eriti sõnalist ja emotsionaalset. Peresisese ahistamisega on tegemist juhul, kui üks lähisuhtes või abielus olev partner püüab teise üle domineerida ja teist kontrollida. Kui ahistamisega kaasneb ka füüsiline vägivald, nimetatakse seda perevägivallaks.

      Enamikus vägivaldsetest intsidentidest on kannatajaks naine ning kuna need leiavad aset kodus, on ka harjutuse nimeks „Peresisesed asjad”. Mõnikord, kuigi harva, võib vägivallatsejaks siiski olla ka naine ja sellepärast oleme lisanud Hansu loo.

      Selle harjutuse kavandamisel tuleks arvestada, et teema on tundlik ja osalejad võivad vajada anonüümsust/privaatsust (mõnel osalejal võib olla isiklikke kokkupuuteid perevägivallaga). Selgitage osalejatele, et kedagi ei tohi sundida avaldama oma elu kohta rohkem, kui ta ise tahab. Sõltuvalt osalejate vajadustest võite muuta mõne juhtumivaatluse üksikasju või kasutada nende asemel muid juhtumeid.

      Meessoost osalejatel võib harjutuse või mõnede arutelupunktide suhtes tekkida tugev reaktsioon. Oluline on meeles pidada, et eesmärk ei ole panna mehi või poisse ennast teiste meeste tegude eest vastutavana tundma. Sellegipoolest väidavad mõned inimesed, et mehed on rõhuva patriarhaalse süsteemi osad ja aitavad kaasa selle püsimisele – selline väide võib anda alust huvitavaks aruteluks. Samuti võite lähemalt vaadelda naistevastase vägivalla otseseid ja kaudseid tagajärgi meeste endi jaoks.

      Tunni lõpetamine vaikuseminutiga perevägivalla ohvrite mälestuseks oleks mõjukas lõppakord sellele harjutusele ning võib soodustada empaatia ja solidaarsustunde suurenemist.

      Variandid

      Mõned rühma liikmed võivad mõnda stseeni teistele etendada. Korraldaja katkestab aeg-ajalt etenduse ning palub pealtvaatajatel soovitada alternatiivseid käitumisviise, mis võiksid selles olukorras pinget leevendada ja aidata kaasa positiivsele lahendusele.

      Soovitusi jätkutegevusteks

      Rühm võiks ühendust võtta kohaliku politseiga, et uurida, kuidas nad käituvad, kui neid kutsutakse lahendama mõnd perevägivalla juhtumit. Teine võimalus on võtta ühendust lähima naisi abistava organisatsiooniga ning kutsuda nende esindaja tutvustama kohalikku olukorda ning sellega seotud fakte ja arve.

      Veel üks teema, mis paljudes riikides on täielikult või peaaegu tabu, on seksuaalsus ja eriti homoseksuaalsus. Kui rühm tahaks neid küsimusi lähemalt vaadelda, võiks kaaluda harjutust „Räägime seksist” (lk 211).

      Ideid tegutsemiseks

      Võtke ühendust kohaliku naiste varjupaiga, teabekeskuse või naiste õiguste eest võitleva organisatsiooniga, et uurida, mida nad vajavad ja kuidas te saate neid aidata.

      Lisateave

      Kuigi ka naised võivad partnereid väärkohelda ning pikkamööda on hakatud tunnistama, et vägivalda esineb ka samasooliste suhetes, on ülekaalukalt suurim siiski selliste juhtumite arv, kus naised ja tüdrukud kannatavad meeste vägivalla all. Sel põhjusel võttis ÜRO Peaassamblee 1993. aastal vastu deklaratsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta. Selles on naiste vastu suunatud vägivald määratletud nii: „igasugune soolisel erinevusel põhinev vägivald, mille tulemuseks on või mis võib tõenäoliselt lõppeda füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine, kas avaliku või eraelu sfääris”. See hõlmab muu hulgas perekonnas toimuvat füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda, nagu peksmine, leibkonna naissoost laste seksuaalne kuritarvitamine, kaasavaraga seotud vägivald, abielusisene vägistamine, naiste suguelundite ümberlõikamine ja teised naistele kahjulikud tavad, perevälist ja ekspluateerimisega seotud vägivalda, kogukonnas toimuvat füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda, nagu vägistamine, seksuaalne kuritarvitamine, seksuaalne ahistamine ja ähvardamine töökohas, õppeasutuses ja mujal, naistega kaubitsemine ja prostitutsioonile sundimine, samuti riigi poolt toime pandud või heaks kiidetud füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda kõikjal, kus seda esineb. Lisateavet naistevastase vägivalla kaotamise deklaratsiooni kohta võib leida 5. peatüki sotsiaalset sugu käsitlevast alaosast.

      Elu

Скачать книгу