Willandi laulik - Ado Reinvald

Скачать книгу

teinud ete tähte,

       Walgus hauda awaldanud:

       Kusa puhksid pärandused,

       Wana laulu warandused.

       Siisap märkan’d mehikene,

       Wõtnud kolmi were wenda

       Wiinud Wiru witsikusse

       Tapnud Taara meelituseks.

       Selle peale sala sõnu

       Rääkin’d suula sõmerasse,

       Kindlamaida kalmudessa.

       Kesse ime ilmumista,

       Armsamata awaldusta,

       Wõimsamata wolidusta

       Wõinud ilmas enne näha,

       Kui seal haua kaewajale

       Selle puhul silma juhtus?

       Kui ta kalmust pisut mulda

       Pealt sai ära pillutanud:

       Paistis kallis wana wara,

       Sigis silma nähtawale.

       Muru eit oli mulla põues,

       Alla ilmas aega wiites,

      Pika põlwe päewadella:

       Kulda lauluks korutanud,

       Hõbet sõnaks sulatanud.

       Kalewide kalli krooni,

       Kuning-riigil korgemalla,

       Mis weel jäänud muutemata,

       Haljas auus audumata, –

       Andis haua leidijale

       Pähä pärja asemele.

       Muru eite, üteldessa:

       “Tunistuseks tulewile,

       “Kinnituseks kõikidele:

       “Et sa sõna-wara wanem,

       “Kuulus laulude kuningas,

       “Oled oma seisusele

       “Taewa wäedest walitetud.

       “Selle põlwe Eesti poead

       “Sa so auu ei silmamaie,

       “Waimu rikust waatamaie:

       “Sest et nende waate silmad

       “Pikast ööst on pimestatud,

       “Raiskus ilmast räpastanud.

       “Aga tulew’ aegadella,

       “Pärast põlwe päewadella

       “Saad sa ilmas hiilgamaie,

       “Eesti piirel paistemaie

       “Herrandlikul ilundusel,

       “N’agu kuuke kumendama!

       “Kül siis pist’wad Eesti poead

      „Parwel laulu pardikusse,

       “Waimu suure waarikusse,

       “Kus so lilled kaswamaies,

       “Õitsel haisu õhkumaks.“

      Paneme tähele

       Kus elu ja waimo laulu sees ‘pole,

       Seal lauliku püüdmine luuletus wale.

       Isa maa laulikud, paneme tähel:

       Wahe suur, laulu ja Eesti laulu wahel.

       Algmises linnud kül laulma kõik pandud:

       Ööpiku, räästale ise wiis antud.

       Suured me’e laulud, suur nende seadus,

       Wõõras ja pisuke Eestlaste teadus. –

      Musta kuube

       Mo musta kuube kanda

       Ma tahan auuga

       Ja kät see peale anda

       Sull’ armas isa maa!

       Mo isa isad käisid

       Kõik musta kuue sees,

       Sest jäägu uued wiisid:

       Ma olen Eestimees.

       Ja tahan mustas kuues

       End ika ehtida,

       Mis mulle ema luues

       On jätnud pärida.

      Igatsus

       Kes mul annaks kotka kiiru,

       Tuule tiiwad lendada?

       Siis ma rutaks õnne wiiru

       Taara kota otsima.

       Kaugel jätaks selja taha

       Õela oru aurama,

       Kaugel jääks mult kurjus, paha –

       Oh kui õnnis oleks ma.

       Oh et wõiksin laewa leida,

       Näha kaugel purjekest:

       Mis mind lennul wõtaks wiia

       Rahu randa tormidest.

       Sealt ju põhja tuuled, külmad,

       Elu mere mürinad.

       Paljad puud ja talwe ilmad

       Oru põhjas kuhawad.

       Sealt ju lusti laulu healed,

       Rõemu kandlid kõlawad,

       Ingli kallid kiidu keeled

       Igaweste heljuwad.

       Oh mo süda, kauaks sõta

       Weel siin tahad wiibida?

       Jookse, lenna, jõua, tõta

       Sinna, kus se rahu maa.

      Eesti rahwas

       Eesti rahwas! ära sa

       Kõigu iga tuulega!

       Kus sa astud, waata ete

       Oma selge silmaga;

       Pööra ika kohe tõte

       Teede aaru rändama.

       Eesti rahwas! ära sa

       Paapstil põlwi painuta!

       Õpetusest – õigust wastu –

       Talla julgest üle sa.

       Lamba riidis kandwad paastu

       Palju wale nimega.

       Eesti rahwas! pese sa

       Silmad puhtaks seebiga.

       Tõsta kõrgel’ puhtad käed,

       Waimu waate wärawa, –

       Kül’ siis kõrge mäe pealt näed,

       Hirmsad teed, kust tulid sa! –

       Ära, armas isamaa!

       Wõera naerul punasta. –

       Kaua öö sind kinni katis,

       Hirmsa pimedusega

       Eha walgust so eest matis,

       Kuis weel wõisid rutada! –

       Ruta nüüd, mo rahwoke,

       Orust üless mäele! –

       Kuld’ne linn seal ees sull – tõta! –

      Kinni pandud uksega,

       Keda

Скачать книгу