«Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II) - Oskar Luts

Скачать книгу

id="n51">

51

Korfü ehk Kerkyra saar – Kreekale kuuluv saar Joonia meres; Saloniki – linn Põhja-Kreekas.

52

Thomas Woodrow Wilson (1856 – 1924) – Ameerika Ühendriikide president 1913-21.

53

Raymond Poincare (1860 – 1934) – Prantsusmaa president 19] 3 – 20. G. W. Buchanan (1854 – 1924) – Briti suursaadik 1910-17.

54

Siin on jutt norra kirjaniku Knut Hamsuni (1859 – 1952) romaanidest „Nälg” (1890), „ Müsteeriumid” (1892) ja „ Paan ” (1894).

55

Teataval määral kõnelevad sellele ükskõiksusekuulutusele vastu Lutsu rohked ja täpsed märkused sõjasündmuste kohta sellessamas päevikus. Kuid tõepoolest puuduvad siin mõtteavaldused Venemaa sisepoliitilisest olukorrast.

56

See soov täitus alles 1936. a. lõpul, kui Luts kolis oma väiksesse majja Tartus.

57

H. E. = Helmut Einer, Lutsu kolleeg Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis, Valga õpetaja ja keeleõpikute autori Hans Eineri poeg; Lutsu „Mälestustes” Raineri nime all.

58

J. Aaviku „Praktilik Soome keele õpetus” (Helsingi, 1908).

59

A. Kitzberg tänas „Postimehes” (9. I 1916, nr. 6) oma õnnitlejaid, kirjutades seejuures: „Aura popularis on minu üle puhunud ja ärateenimata austuse tulevärk minu pää kohal pragisenud…”

60

Altmeister (saksa k.) – vanameister.

61

Solun – Kreeka linna Saloniki slaavipärane nimetus.

62

Julius Eduard Reintam (1883 – 1965) – vähetuntud eesti kirjanik, kelle näidend „Aimre ” ei ole trükki pääsenud.

63

Viimase Vene-Türgi sõja (1877 – 78) aegne laul nende Türgi kirdeosas asuvate linnade vallutamise puhul Vene vägede poolt. Kõlas nüüd taas aktuaalselt seetõttu, et 3. (16.) II 1916 lõppes Vene vägedele edukalt nende Erzurumi (Erzerumi) operatsioon.

64

„Pikemas peatuses” (lk. 205) saab Luts selle raamatu juba eelmiste jõulude ajal. Seejuures on järgmine selgitus: „Lugu on säärane, et kavatsen hakata õppima soome keelt, üldse teha vähemalt midagi ka oma jaoks; muidu kaob mu vaba aeg nagu tuulde…”

65

Saksa vägede enneolematult tugevate jõudude pealetung prantslaste Verduni kindlusele algas 8. (21.) II 1916, kuid juuni algul see pidurdus. Õige: Fort Douamont.

66

Striegelite perekond – sellesse kuulusid Lutsu vanaema Triinu hea sõbranna Katariina Striegel (1855 – 1927), tema tütar Johanna (1879 – 1948) oma perega, K. Striegeliga vabaabielus elav Aleksander Rastorgujev (1860 – 1922?) Tartu ülikooli raamatukogust, nende tütar Elfrieda (1892 – 1922). Striegelite pere evakueeruski 1918 Voroneži.

67

Tutt – Oskari vend Theodor.

68

Dmitri Šuvajev (1854 – 1937) – Venemaa sõjaminister märtsist 1916 kuni jaanuarini 1917. Tema eelkäija Aleksei Polivanov (1855 – 1920) oli sel kohal juunist 1915.

69

Aino Kalda „Tähdenlento”, L. Koidula esseistlik biograafia, ilmus 1915. a. Helsingis.

70

Vitebsk asub Lääne-Dvinaa ehk Daugava ehk (saksapäraselt) Düüna jõel.

71

Trapezund ehk Trabzon – sadamalinn Türgis Musta mere ääres.

72

Seni mitu korda vihjamisi, siin aga suurema selgusega ning ühtlasi suurema mure ning ahastusega kirjutab Luts oma elu sellest küljest, mida juba mõnda aega halastamatult mõjutas alkoholism.

73

paloilistään (purjoilistään) (eesti-soome segakeel) – purjus; parajasti soome keelt õppiva Lutsu ilmne sõnamäng eesti tüve ja soome lõppudega, kusjuures esimese sõna päritolu jääb arusaamatuks.

74

Simmi toas – tõenäoliselt direktor Ants Simmi toas.

75

Karl August Hindrey (1875 – 1947) – „Postimehe” toimetuse liige tol ajal, kirjanik.

76

magister K. Jürgenson – apteegiomanik Tartus, kelle juures Luts töötas 1911-13 ja kes toetas rahaga „Kevade ” väljaandmist.

Скачать книгу