ТОП просматриваемых книг сайта:
Контркультура
Различные книги в жанре Контркультура, доступные для чтения и скачивания
Аннотация
Selle numbri koostamiseks saime inspiratsiooni suvest. Mis need “kuumad” teemad siis seekordses numbris on?
No näiteks, kliimast räägitakse üha rohkem ja Euroopas on rohelised paljudes riikides ka võimul, aga millal Eestis neid tõsiselt võtma hakatakse (kirjutab endine EP saadik Indrek Tarand). Räägime tõusvast Aafrikast kui võimalusest (Tanel Sepp). Hiina kasvavast mõjust läänemaailmale kirjutatakse palju, aga meie pöörame pilgu seekord hoopis Hiina Lähis-Ida ambitsioonidele (Hille Hanso). Meeleavaldusi on selgelt rohkem ja etnoloog Aimar Ventsel arutleb tõusu põhjuste üle ning kui tõsiselt neid tasuks võtta, oma seisukoha avaldavad ka kaks koroonaprotestidel osalejat. Sõnumist pudelikaelas, mille jättis meile Suessi kanali ummik, kirjutab silmiavava ülevaate transpordiasjatundja Raivo Vare. Ajakirjanik Marian Võsumets sukeldus seekord järjest kasvava osakaaluga keikkamajanduse temaatikasse ja uurib, kas tööampsude tee on tee jõukusesse või hoopis vaesusesse. Viljar Arakas arutleb teemal, kuidas on pandeemia muutnud töökeskkonda ja kas me sügisel veel kontoritesse naaseme. Eelmises numbris alustatud ja lugejatelt väga sooja tagasisidet saanud rubriik “Kunst kodudes” sipsas seekord külla moelooja Liisi Eesmaa ja filmitegija Madis Ligema koju. Suur intervjuu on näitleja Marika Vaarikuga, kellega Von Krahli Teatri alternatiivkultuuri lähiajaloost laetud baariruumis pidas säriseva vestluse meie kultuuritoimetaja Valner Valme. Aga juttu tuleb veel uuest restoranist Lee, saunakultuurist ja õlledest ning Rain Tolk külastab ühes Eesti väikelinnas erootikaajakirja väljaandjat. Ameerika kirjanik Scott Diel tutvustab hollandi illustraatorit Toon Vugtsi, mõlemad on Eestis elavad välismaalased.
Numbri esikaanele oleme valinud fragmendi avangardist Malle Leisi (7.07.1940–9.08.2017) ühest tuntumast 70ndatel tehtud teosest, mis mõjus omas ajas kui sõõm värsket õhku, olles omamoodi sõnumitooja uuest ajastust ning sobides kujundlikult kokku võtma ka meie seekordse numbri teemasid.
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
No näiteks, kliimast räägitakse üha rohkem ja Euroopas on rohelised paljudes riikides ka võimul, aga millal Eestis neid tõsiselt võtma hakatakse (kirjutab endine EP saadik Indrek Tarand). Räägime tõusvast Aafrikast kui võimalusest (Tanel Sepp). Hiina kasvavast mõjust läänemaailmale kirjutatakse palju, aga meie pöörame pilgu seekord hoopis Hiina Lähis-Ida ambitsioonidele (Hille Hanso). Meeleavaldusi on selgelt rohkem ja etnoloog Aimar Ventsel arutleb tõusu põhjuste üle ning kui tõsiselt neid tasuks võtta, oma seisukoha avaldavad ka kaks koroonaprotestidel osalejat. Sõnumist pudelikaelas, mille jättis meile Suessi kanali ummik, kirjutab silmiavava ülevaate transpordiasjatundja Raivo Vare. Ajakirjanik Marian Võsumets sukeldus seekord järjest kasvava osakaaluga keikkamajanduse temaatikasse ja uurib, kas tööampsude tee on tee jõukusesse või hoopis vaesusesse. Viljar Arakas arutleb teemal, kuidas on pandeemia muutnud töökeskkonda ja kas me sügisel veel kontoritesse naaseme. Eelmises numbris alustatud ja lugejatelt väga sooja tagasisidet saanud rubriik “Kunst kodudes” sipsas seekord külla moelooja Liisi Eesmaa ja filmitegija Madis Ligema koju. Suur intervjuu on näitleja Marika Vaarikuga, kellega Von Krahli Teatri alternatiivkultuuri lähiajaloost laetud baariruumis pidas säriseva vestluse meie kultuuritoimetaja Valner Valme. Aga juttu tuleb veel uuest restoranist Lee, saunakultuurist ja õlledest ning Rain Tolk külastab ühes Eesti väikelinnas erootikaajakirja väljaandjat. Ameerika kirjanik Scott Diel tutvustab hollandi illustraatorit Toon Vugtsi, mõlemad on Eestis elavad välismaalased.
Numbri esikaanele oleme valinud fragmendi avangardist Malle Leisi (7.07.1940–9.08.2017) ühest tuntumast 70ndatel tehtud teosest, mis mõjus omas ajas kui sõõm värsket õhku, olles omamoodi sõnumitooja uuest ajastust ning sobides kujundlikult kokku võtma ka meie seekordse numbri teemasid.
Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
Аннотация
Pärast abikaasa surma ei tunne Cara end Londonis enam koduselt. Pikemalt mõtlemata müüb ta maja maha, sõidab Devonisse ja püüab teha mingeidki tulevikuplaane. Londoni siginast-saginast põgeneb ka noormees nimega Cosmo. Ta avastab, et pingevaba elu kesk Loode-Inglismaa kaunist loodust on ootamatult ahvatlev, iseäranis veel pärast tutvumist kohaliku tütarlapse Amyga. Aga kas Cosmo on üdini aus? Ehk jätab ta mainimata üht-teist olulist, mis temast Londonisse maha jäi? Nüüdsama ülikoolist tulnud Sam peaks astuma mereväelasest isa jälgedes. Tulevik paistab justkui kindel – aga ometi tunneb Sam end üsna pidetult. Taas kord on Marcia Willett põiminud kokku haarava jutustuse sugulussuhetest, ammustest perekonnasaladustest ja inimlikust igatsusest. Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid balletiõpetajana. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Seitse päeva suvel” (2018) ja „Kojutulekud” (2019).
Аннотация
Angela Hofbergi novellikogu „Elust. Nostalgiliselt” koosneb seitsmest pikemast psühholoogilisest novellist, millest neli on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Looming: „Väljapääs” (2005), „Akadeemiku pojapoeg” (2014), „Kardin” (2020) ja „Mul on külm” (2021). „Väljapääs” pälvis aastal 2005 Kirjanike Liidu novellivõistlusel ergutusauhinna ja see motiveeris autorit jätkama. Romaanikäsikiri „Päev nagu elu” (Varrak, 2007) märgiti ära Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2006. aastal, järgmine romaan „Ikkagi” sai aastal 2008 kirjastuse Tänapäev esimesel romaanivõistlusel esikoha (Tänapäev, 2009). 2014 järgnes romaan „Isa naine. Teekond tõeni” (Varrak, 2014) ja 2016 samas romaan „Sõpruses ja surmas”. Hilisdebütandina eesti kirjandusse tulnud Angela Hofberg kasutab pseudonüümi ja ei ole oma isikut avalikustada soovinud. Seega pole tegemist populaarse ja tuntud autoriga, kuigi lugejad hindavad tema suuresti isikliku elu dramaatilistel sündmustel põhinevaid, inimsuhteid sügavuti lahkavaid teoseid ja need on pälvinud positiivseid arvustusi.
Аннотация
Ühes Florida väikelinnas tapetakse õhtul kauemaks tööle jäänud noor jurist jahipüssilasuga pähe. Üsna kiiresti leitakse oletatav süüdlane. „Keith ajas tema lahutuse asju, aga mehele jäid suured elatisrahad maksta ja ta oli Keithi peale väga vihane,” ütlevad ühed. „Ta oli vägivaldne ja käis tihti jahil,” väidab endine abikaasa. „Ma kuulsin mingit pauku ja nägin, kuidas must mees jooksis üle tänava; tal oli käes piklik ese, mis võis vabalt olla püss,” ütleb tunnistaja. „Ta kiitles, et oli õigluse jalule seadnud ja püssi pärast seda merre visanud,” tunnistab kongikaaslane eeluurimisvanglast.
Kõik see juhtus 22 aastat tagasi. Kogu selle aja on Quincy Miller istunud vanglas ja seletanud kõigile, kes on nõustunud kuulama, et tema pole süüdi. Kuid uskuma jääb teda ainult üks mees, vanglat vaimulikuna külastanud Cullen Post. Mittetulundusühing Vahimehed, kus Post tegutseb, sellega tegelebki, et püüab korraldada süütult surma mõistetute kohtuasjade uut läbivaatamist ja nende inimeste vanglast väljaaitamist. Vahel see õnnestub, vahel mitte.
Milleri vabastamisega läheb asi kardetust keerulisemaks, sest juristi tapja(d) ei taha mingi hinna eest, et see vana lugu uuesti päevavalgele toodaks.
Kõik see juhtus 22 aastat tagasi. Kogu selle aja on Quincy Miller istunud vanglas ja seletanud kõigile, kes on nõustunud kuulama, et tema pole süüdi. Kuid uskuma jääb teda ainult üks mees, vanglat vaimulikuna külastanud Cullen Post. Mittetulundusühing Vahimehed, kus Post tegutseb, sellega tegelebki, et püüab korraldada süütult surma mõistetute kohtuasjade uut läbivaatamist ja nende inimeste vanglast väljaaitamist. Vahel see õnnestub, vahel mitte.
Milleri vabastamisega läheb asi kardetust keerulisemaks, sest juristi tapja(d) ei taha mingi hinna eest, et see vana lugu uuesti päevavalgele toodaks.
Аннотация
Suvi on lõõgastumise aeg, suvi on aeg, mil puhatakse ja lõbutsetakse ning püütakse sünged asjad mõtetest eemal hoida. Samal ajal aga ei tähenda see, et suvel ei toimu kuritegusid. Ka suvel võib kellegi kannatus lõplikult katkeda või siis on suvi just hoolikalt kavandatud kuriteoks kõige parem aeg. Agatha Christie tunneb väga hästi inimhinge keerdkäike ja seda, mis võib selles vallandada süngeimad tungid ka suvepäikese all.
Käesoleva kogumiku kolmeteistkümnes lühijutus tegutsevad Agatha Christie väsimatud mõistatuste lahendajad ja kurjategijate paljastajad Hercule Poirot, Parker Pyne, Harley Quin ja James Bond.
Käesoleva kogumiku kolmeteistkümnes lühijutus tegutsevad Agatha Christie väsimatud mõistatuste lahendajad ja kurjategijate paljastajad Hercule Poirot, Parker Pyne, Harley Quin ja James Bond.
Аннотация
Jenny Colgani liigutav ja naljakas romaan jutustab murtud südamega noorest naisest Polly Waterfordist, kes keerab oma elus uue lehekülje ja kolib mereäärsesse alevisse Mount Polbearne’i. Tema elupaigaks saab väike korter kunagises pagaritöökojas.
Et unustada mured, hakkab Polly tegelema küpsetamisega, mis on ühtlasi tema lemmikhobi.
Taina sõtkumine aitab maandada tundeid, saiapätsid aga muutuvad aina maitsvamaks. Peagi teeb Polly imet nii pähklite, seemnete, šokolaadi kui ka kenalt mesinikult saadud meega. Ammutades jõudu meelekindlusest ja loomingulisusest, mille olemasolust tal aimugi polnud, leiab ta uue särava elu paigast, kust ta kõige vähem lootis seda leida.
„Ranna tänava väike pagariäri” on südantsoojendav rahvusvaheline bestseller, mille kaante vahelt leiab ka seitse isuäratava küpsetise retsepti.
Et unustada mured, hakkab Polly tegelema küpsetamisega, mis on ühtlasi tema lemmikhobi.
Taina sõtkumine aitab maandada tundeid, saiapätsid aga muutuvad aina maitsvamaks. Peagi teeb Polly imet nii pähklite, seemnete, šokolaadi kui ka kenalt mesinikult saadud meega. Ammutades jõudu meelekindlusest ja loomingulisusest, mille olemasolust tal aimugi polnud, leiab ta uue särava elu paigast, kust ta kõige vähem lootis seda leida.
„Ranna tänava väike pagariäri” on südantsoojendav rahvusvaheline bestseller, mille kaante vahelt leiab ka seitse isuäratava küpsetise retsepti.
Аннотация
1974. aasta murranguliseks suveks on Kate Mularkey leppinud sellega, et ta seisab kaheksanda klassi populaarsusredeli kõige alumisel pulgal. Siis aga kolib tema vastasmajja maailma kõige ägedam tüdruk, kes Kate’i suureks hämminguks tahab teda endale sõbraks. Tully Hart paistab täiuslikuna: ta on ilus, tark ja ambitsioonikas. Pealtnäha on tüdrukud nii erinevad, nagu kaks inimest üldse olla saavad. Nad tõotavad teineteisele, et jäävad alati sõpradeks. Suve lõpuks ongi neist saanud lahutamatud. Kolmekümne aasta jooksul on Tully ja Kate teineteisele toeks, nende sõprus peab vastu kõigile katsumustele – armukadedusele, vihale, solvumistele. Nad usuvad, et suudavad kõigega toime tulla, kuni üks reeturlik tegu nad lahku viib ning nende meelekindluse ja sõpruse proovile paneb.
Kristin Hannah (snd 1960) töötas reklaamibüroos, lõpetas Washingtonis õigusteaduskonna ning tegutses seejärel õiguse alal. Last oodates asus ta kirjutama ning tema esikromaan „Peotäis taevast” ilmus 1991. aastal. Tänaseks on Hannah avaldanud enam kui 20 menukat romaani, võitnud mitmeid auhindu ja tema romaane on tõlgitud enam kui 40 keelde. „Jaanimardika tee“ põhjal on valminud samanimeline Netflixi sari ja „Ööbikust“ (eesti k 2017) on valmimas film.
Kristin Hannah (snd 1960) töötas reklaamibüroos, lõpetas Washingtonis õigusteaduskonna ning tegutses seejärel õiguse alal. Last oodates asus ta kirjutama ning tema esikromaan „Peotäis taevast” ilmus 1991. aastal. Tänaseks on Hannah avaldanud enam kui 20 menukat romaani, võitnud mitmeid auhindu ja tema romaane on tõlgitud enam kui 40 keelde. „Jaanimardika tee“ põhjal on valminud samanimeline Netflixi sari ja „Ööbikust“ (eesti k 2017) on valmimas film.
Аннотация
Kaheteistaastane Steven Lamb kaevab Exmoori nõmmel auke. Ta loodab sealt laipa leida. Steven kaevab iga päev: pärast kooli ja nädalavahetuseti, kui tema klassikaaslased omavahel jalgpallikleepse vahetavad. Ta soovib, et ta onu hing saaks lõpuks rahu. Selle onu hing, keda ta ei tundnud, kes jäi üheteistkümneaastasena teadmata kadunuks ning kellest arvatakse, et ta sattus kurikuulsa sarimõrvari Arnold Avery küüsi. Üksnes Steveni memm ei suuda uskuda, et ta poeg on surnud. Tema ootab teda endiselt koju ning seisab vankumatult eesakna all valvel, sellal kui pere ta ümber koost laguneb. Steven on võtnud nõuks aina mureneva pere taas kokku viia, enne kui on hilja. Ja kui selleks on vaja vanaemale tema mõrvatud poja luid näidata, siis seda ta ka teeb. Nõnda teeb poiss järgmise loogilise sammu ning saadab Arnold Averyle vanglasse hoolikalt koostatud kirja. Seepeale algab meeleheitel lapse ja tülpinud sarimõrvari vahel ohtlik kassi ja hiire mäng. Mäng, millel on jubedamad tagajärjed, kui Steven eales oleks osanud ette kujutada. Belinda Bauer (1962) on Briti kirimikirjanik. Ta lapsepõlv möödus Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas, hiljem kolis ta Walesi, kus töötas Cardiffis kohtureporterina; selle käigus omandatud teadmised leiavad nüüd kasutust tema krimilugudes. Baueri debüütromaan „Blacklands“ võitis Briti Krimikirjanike ühingu Kuldse Pistoda kui 2010. aasta parim krimiromaan. 2014. aastal ilmunud krimiromaan „Rubbernecker“ võitis Theakston’s Old Peculier Crime Novel of the Year auhinna. Bauer on endine ajakirjanik ja stsenarist; tema stsenaarium filmile „The Locker Room“ võitis BAFTA Carl Foremani eriauhinna. 2018. aasta juulis jõudis Belinda Baueri romaan „Snap“ selle aasta Man Bookeri auhinna nominentide nimekirja. Baueri raamatuid on tõlgitud 25 keelde. „Blacklands“ on esimene, mis ilmub eesti keeles.
Аннотация
Legendaarne kirjanduslik tandem Ilja Ilf (1897–1937) ja Jevgeni Petrov (1903–1942) on ennast nõukogude huumoriklassika varamusse kirjutanud suurpettur Ostap Benderi tegemistest pajatavate satiiriliste romaanidega „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“. Pilafilosoofiline jutustus „Õilis isik“ sündis aastal 1928 nende kahe tippteose ilmumiste vahel, väidetavalt kuue päevaga. Raamat räägib Filjurini-nimelisest „hallivõitu registraatorist“, kes põrunud leiduri Babski imeseepi pruukides nähtamatuks muutub ja pahaaimamatult linna kõige kardetavamaks isikuks saab. Filjurini sekeldused on aga üksnes foon raamatu tõelisele peategelasele, seletamatule stiihiale, milleks on nepiaegne Venemaa. Uustrüki saatesõna on kirjutanud Irina Belobrovtseva.
Аннотация
Ein junger, farbiger Arzt aus den USA findet eine Möglichkeit, das Leben von Menschen deutlich zu verlängern, indem er einen gezielten Eingriff in die genetischen Abläufe vornimmt. Die Warnungen seiner Freunde und massive Widerstände in der Gesellschaft ignoriert er.
Der Arzt bleibt der Gentherapie treu, verlegt aber seinen Forschungsschwerpunkt auf die Therapie genetischer Schäden und wird dadurch zum Milliardär.
Ein aufmerksamer Mitarbeiter des deutschen Gesundheitsministeriums bemerkt einige Jahre später, dass die Sterbetafeln nicht erklärbare Veränderungen zeigen. Die langwierigen Untersuchungen der Geheimdienste und des BKA´s zeigen, dass dahinter gezielter Mord an älteren Menschen steckt. In China werden die Erkenntnisse des amerikanischen Arztes in großem Maßstab kommerziell und militärisch genutzt, bis der internationale „Run“ auf die Man-Tuning-Industrie merklich nachlässt.
Der mittlerweile zum Professor ernannte Arzt erhält, unter großen Protesten, den Nobelpreis und begeht kurz danach Selbstmord, weil er die Büchse der Pandora geöffnet hat.
Der Arzt bleibt der Gentherapie treu, verlegt aber seinen Forschungsschwerpunkt auf die Therapie genetischer Schäden und wird dadurch zum Milliardär.
Ein aufmerksamer Mitarbeiter des deutschen Gesundheitsministeriums bemerkt einige Jahre später, dass die Sterbetafeln nicht erklärbare Veränderungen zeigen. Die langwierigen Untersuchungen der Geheimdienste und des BKA´s zeigen, dass dahinter gezielter Mord an älteren Menschen steckt. In China werden die Erkenntnisse des amerikanischen Arztes in großem Maßstab kommerziell und militärisch genutzt, bis der internationale „Run“ auf die Man-Tuning-Industrie merklich nachlässt.
Der mittlerweile zum Professor ernannte Arzt erhält, unter großen Protesten, den Nobelpreis und begeht kurz danach Selbstmord, weil er die Büchse der Pandora geöffnet hat.