Аннотация

Charlaine Harris on seni eesti lugejale tuntud Lõuna-Louisiana vampiiridest kõnelevate raamatute ja HBO telesarja „True Blood” põhjal. Ta on aga kirjutanud palju muudki ja kirjutab üha edasi. Osa tema raamatuid on jõudnud televisiooni, osa jõuab lähemal ajal. Telesari on tehtud ka Charlaine Harrise kümnest raamatust koosneva Aurora Teagardeni sarja põhjal. Nende raamatute olustik on pisut teine kui Inglise külakestes, kuid väga palju on neil ka ühist. Üsna unine paik, kus kõik tunnevad kõiki ja puutuvad peaaegu iga päev üksteisega kokku. Ja ometi selgub, et needsamad inimesed, keda kõik enda meelest tunnevad ja usaldavad, on valmis oma saladuste varjamiseks tapma.
Sarja esimeses raamatus „Tõelised mõrvad” tutvustatakse lugejale Georgia osariigis asuvat Lawrencetoni, väikest linnakest, kus ei juhtu tavaliselt midagi erilist. Elu põnevamaks tegemiseks on selle elanikud organiseerinud Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on ka raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Siis aga tapetakse klubi üks liige just samamoodi, nagu on sooritatud kuritegu, mida nad järgmiseks arutama pidid hakkama. Üsna ootamatult leiab Aurora end olukorrast, kus tal tuleb asuda mõrva lahendama.

Аннотация

Eines der Grundbedürfnisse eines jeden Menschen besteht darin, dass der Mensch eine Bindung eingehen möchte.
Dies bezieht auch die Bindung zu einer Religion mit ein. Auch wenn wir uns dessen nicht immer bewusst sind, spielt die Religion eine entscheidende Rolle. Dies kann sowohl mit positiven als auch mit negativen Erfahrungen verbunden sein.
Meine feste Überzeugung ist, dass durch die Religion und die damit einhergehende Aufforderung zu einer Bindung zu anderen Menschen, das Leben eine Bereicherung erfahren wird.
Religiöses Leben ist schön, weil…
Gemeinschaft mit Gleichgesinnten schön ist. Geborgenheit in einer Wertegemeinschaft schön ist. Dasein für andere, trotz Hass und Missgunst in der Welt, schön ist. Glaube, dass es eine Kraft gibt, die will, dass es mich gibt, schön ist. Liebe und Nächstenliebe schön ist. Hoffnung, über alles Bedrückende hinweg, schön ist. Vielleicht will mancher nicht mehr von Gott reden, weil ihm der Glaube daran ausgetrieben wurde oder abhandengekommen ist. Aber jeder kann spüren, dass er Liebe braucht und merkt, wenn er davon zu wenig abbekommen hat.
Eugen Drewermann hat für mich die Religion vom Kopf auf die Füße gestellt. Er verbindet die Theologie mit der Psychoanalyse und erklärt uns, wie es kommt, dass wir uns oft so verzweifelt wichtiger machen müssen als wir sind. Die Angst vor der Sinnlosigkeit seines Lebens bedroht jeden. Was kann diese Angst beruhigen?
Nicht: „Was muss ich tun?“ sondern: „Wer darf ich sein?“ ist die immer noch hoch aktuelle Frage, fast wie bei Luther vor 500 Jahren.

Аннотация

Kui Lucie satub nägema kuulutust, kus koera jalutamise eest pakutakse ülipalju raha, usub ta, et on võitnud jackpoti. Varsti selgub aga, et koer on ammu surnud ja kuulutuse on kirjutanud ilmselgelt hull vanamees, kes otsib oma eriskummalisele kokaraamatule variautorit. Loomulikult ei usu tüdruk sõnagi, kui vanamees jaurab midagi draakonisüdametest (mis on väga sarnased tomatitega) või libahuntide süljest (mis näeb kahtlaselt mee moodi välja). Sellest hoolimata proovib ta järele armastusejoogi retsepti. Mitte et Marvin talle päriselt meeldiks, aga no nii igaks juhuks .

Аннотация

"Täheaja 20. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia kuuenda jutuvõistluse võidutööd. Siin hakkavad silma maailmaloomise jutud, aga saab näha ka erinevaid tuleviku- või alternatiivajaloolisi stsenaariume. Žürii tööst annab ülevaate Mairi Laurik. „Juhtumised Pahura Jumala baaris“. Jumalatudeng Tzitlali valmistub galaktikaeksamiks ning läheb rohkest mõttetööst puhkamiseks baari lõõgastuma. Seal avastab ta uue baarimehe abiga, et keegi on käima lükanud jumalatevastase vandenõu, mis ähvardab kogu jumalate maailma. „Raha ei tunne maailmavaadet“. 21. sajandi keskpaigas räsib maailma üha süvenev antibiootikumide resistentsus, mis on meditsiinitööstused põlvili surunud. Sõjajärgses futuristlikus Tallinnas plaanib grupp endisi politseitöötajaid kuritegu, mis päästaks nende lähedaste elud ajal, mil isegi tavalised haigused on muutunud taas surmavaks. „Moskva hääl“. Alternatiiv-neljakümnendatel juhib raadiovõrgu-tehismõistus inimeste elu õitsengu poole, kui koolipoiss Ürmo avastab, et mitte kõik ei ole nii, nagu raadios räägitakse. „Q-ketas“ on jutt otsimisest, põgenemisest ja igatsusest – seikluslik fantaasia, mille jälgi näeme taevas, tähestikus ja raamatute raamatus. „Ood inimlikkusele seitsmes vaatuses“. Putukaks moondunud ja naisenahka maskeerunud mees läheb võrgutama ilmsüüta neitsisid, läbides selleks inimvaenulikku territooriumi. „Terminal Borealis“. Astrodetektiiv uurib kosmosejaamas aset leidnud salapärast kadumisjuhtumit. „Läbi musta kivi"". Palverännak tuumasõja-järgsesse Mekasse võtab ootamatu ja vägivaldse pöörde. „Doktor Hartley orjad“. 19. sajandil Louisianasse sõitnud noormees avastab sealsete soode keskelt sünge hädaohu. „Noa teritamine“ on lugu noast, mille teravus näitab selle kandja väärtust, ning mehest, kes pole oma noa nüridusega rahul. „Teist teed“. Salapärased võõrad otsivad kunagist teejuhti, kellel on tallel nii mõnigi minevikupatt, kuid kes katkujärgsel maal soo serval kahe orvulapse eest hoolitseb. „Maha müüdud hinged“ . Selles loos on juttu maailmast, kus kõik üleloomulik on seadusega keelatud, kuid nagu teada, pole kõik inimesed seadusekuulekad."

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Tõlkinud Silver Sära Kaanepilt Meelis Krošetskin 57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.