LITMIR.BIZ

Подробнее

Подробнее

How is critical thinking taught? How will the next generation cope with an ever-changing and increasingly complex world?These are questions that the Grand Strategy program at Yale seeks to address. The Brady-Johnson Program in Grand Strategy seeks to revive the study and practice of grand strategy by devising methods to teach that subject at the graduate and undergraduate levels, by training future leaders to think about and implement grand strategies in imaginative and effective ways, and by organizing public events that emphasize the importance of grand strategy.The program defines “grand strategy” as a comprehensive plan of action, based on the calculated relationship of means to large ends. Never an exact science, grand strategy requires constant reassessment and adjustment. Flexibility is key. Traditionally believed to belong to and best-developed in the politico-military and governmental realms, the concept of grand strategy applies—and ISS believes is essential—to a broad spectrum of human activities, not least those of international institutions, non-governmental organizations, and private businesses and corporations.For fifteen years, the Grand Strategy program has been cultivating leadership skills of undergraduates and graduate students of Yale University. In Linda Kulman’s compelling book, we learn about this remarkable program from the inside, sharing the stress of the “murder boards,” the revelation of applying the classics to current geopolitical situations, and the crucial importance of fast decision-making under duress. Teaching Common Sense weaves together on-site reporting, archival research, and original survey data into an intellectual history of the Grand Strategy program.

Подробнее

Henry Kissinger (snd 1923) on üks 20. sajandi mõjukamaid välispoliitika teoreetikuid ja praktikuid, kes mängis aastatel 1969–1977 USA välispoliitikas domineerivat rolli, töötades president Nixoni julgeolekunõuniku ja seejärel USA välisministrina. Välispoliitikas kaldus ta reaalpoliitikasse ning oli jõudude tasakaalu teooria pooldaja. 1973. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.
Tema 1994. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud „Diplomaatia” annab kõikehaarava ülevaate diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajaloost kardinal Richelieu aegadest tänapäevani. Kissingeri pikaajaline poliitiline kogemus koos laiade teoreetiliste teadmiste ning suurepärase kirjutusoskusega teeb „Diplomaatiast” asendamatu käsiraamatu igaühele, kes soovib mõista teda ümbritsevat maailma.

Подробнее

Подробнее

Подробнее

Подробнее

Подробнее

„Mingit tõeliselt globaalset maailmakorda ei ole kunagi olemas olnud,“ ütleb Kissinger. Üldiselt on inimkonna ajaloos eri tsivilisatsioonid määratlenud omaenda korrakontseptsiooni. Igaüks on näinud ennast maailma keskpunktina ja pidanud oma eraldiseisvaid põhimõtteid universaalselt kehtivaiks. Kuid tänapäeval toimuvad rahvusvahelised suhted globaalsel alusel ja erinevad ajaloolised maailmakorra mõisted kohtuvad. Küsimus, mis tuleb lahendada, on kõigile rahvastele ühine – kuidas kujundada erinevad ajaloolised kogemused ja väärtused ühtseks korraks? Uus maailmakord – nagu iga varasemgi – sünnib vastusena teatud küsimustele. Kissinger sõnastab need küsimused nii: mis on uue rahvusvahelise korra põhiüksused? Milliseid ühiseid eesmärke järgitakse? Millised on võimalused nende koostööks ja mis on need eesmärgid, mille nimel nad ühiselt tegutsema hakkavad? Kellest saavad selle korra põhimängijad – ja millises omavahelises ühenduses? Provokatiivselt ja veenvalt ühendab Kissinger ajaloolise ülevaate geopoliitiliste arengute prognoosidega. „Maailmakord“ on unikaalne teos, mille autor saakski olla vaid eluaegne poliitikakujundaja ja diplomaat nagu Kissinger. Henry Kissinger (snd 1923) on üks 20. sajandi mõjukamaid välispoliitika teoreetikuid ja praktikuid, kes mängis aastatel 1969–1977 USA välispoliitikas domineerivat rolli, töötades president Nixoni julgeolekunõuniku ja seejärel USA välisministrina. Välispoliitikas kaldus ta reaalpoliitikasse ning oli jõudude tasakaalu teooria pooldaja. 1973. aasta pälvis ta Nobeli rahupreemia.

Подробнее