LITMIR.BIZ

      Auukartust täis nüüd hõisakem hulgani,

      Kõik Eesti rahwas, juubelilauluga

      Auupäewal täna riigiisal',

      Kõrgele keisrile auu ning tänu.

      Kes Wene piirid kinnitand tugewaks

      Ja wärisema sundinud waenlased

      Ning wõidukroonil waenu ajal

      Rõõmsale riigile rahu loonud;

      Kes orjawaile kinkinud priiuse

      Ja waba põlwe kõigiti kergitand

      Ning edendanud waimuwalgust

      Kooli ja kirikut armul kaitstes:

      Ta üle Jumal armuga walwaku

      Ning tehku tühjaks hõeluse püüdmised!

      Jah kaua, kaua õnneks meile

      Elagu isamaa isa, keiser!

      Ei suuda suu, ei iiale seda sulg,

      Mis süda tunneb sügawas, ütelda,'

      Kus kõige Wene riigi kaasas

      Eestlane kallimat nutab keisrit.

      Kes riiki warjas wahwamalt waenlastest,

      Kes priiust tõi ja kaswatas paremust,

      Kes isaks oli isamaale:

      Teda on kurjuse käsi löönud!

      Meilt wõetud ta, kes wägewalt kaitses meid

      Ja Eesti elu õigusil ehitas

      Ning kinkis wabaduse wilja:

      Palawam pisar meil silmist woolab!

      Meil armastusel igawest elad auus,

      Mis ükski wõim ei rikkuda iial wõi,

      Kui kaua tuksub Eesti süda,

      Eestlase meeles, Hää Aleksander!

      Kuldsest ajast köitis rüütlikäsi

      Eesti rahwa orjakütkesse:

      Waewas walgus walus silmawesi

      Tuimaks jäänud tumma palgele:

      Polnud pöörmist seitsmel aastasajal,

      Polnud päästjat rüütli, Rootsi ajal!

      Sääl lendas Wene kotkas wõidutiiwul

      Ja Peeter keelis sõda põlemast.

      Weel aastasada weeres hädawiiwul,

      Sääl hüüdis Aleksander wägewast:

      „Prii olgu rahwas wabal Eesti pinnal!”

      Ja rõõmu wärin heljus Eesti rinnal.

      Priiuse nime

      Kiitis ju keel,

      Orjuse pime

      Walitses weel!

      Sääl päris wanemate trooni

      Ja pani pähä keisrikrooni

      Aleksander Teine.

      Hääl hüüdis kõrge isa huulis

      Ja rahwas keisri käsku kuulis:

      Uus seadus Eestimaale anti

      Ja orja-ahel hauda kanti!

      Ja kiriklik keeld

      Ning nurjuse neeld

      Jäi kõrwale meilt

      Iga tegewuse teilt.

      Ja kaswis kirjandus

      Ja kosus korjandus

      Ning seltsielu sigis.

      Ja palehigis

      Wõis omastada oma maad,

      Mis riisund temalt aastasaad,

      Prii Eestlane,

      Truu keisrile:

      Wõis haridust nõuda

      Ja edasi sõuda

      Ja paremust püüda

      Ja õnnelist hüüda:

      Elagu isamaa isa, keiser!

      Nii mööda lendas weerand aastasada

      Ja algas õnnistusel teine rada.

      Sääl pääsis põrgu põhjast salamahti

      Üks tige metsaline lõjast lahti.

      Ja waiksel sammul,

      Weel mehe rammul,

      Käis keiser teed.

      Sääl pahwatas põlema põrgu püüs —

      Ja kallima kiskus kurjade küüs!

      Oh! Miljonid woolanud silmaweed!

      Hinga rahus, kõrge isa,

      Wiimses woodis waikseste!

      Silmapisar palaw, wisa,

      Weereb palgelt sinule.

      Parem weel kui hõbepärg,

      Magusam kui mesikärg,

      Tänumeel, mis igawest

      Ei läe Eesti südamest.

      Mis õnnis isa meile heldest annud

      Ja Eesti rahwas armu meeles kannud,

      Mis isa algand, poeg saab seda täitma

      Ja isasüdant Eestimaale näitma.

      Kui tihe tamme salk

      Ja kiir kui wäle walk

      On Eesti rahwas sääl,

      Kui hüüab Aleksandri hääl.

      Et hüüdku aga keisri hääl,

      Siis Eesti rahwas hõiskab sääl:

      Issand, oh kaitse ja

      Kinnita keisrit!

      Tugewaks teda ja kuuljaks tee!

      Issand oh hoia ja

      Õnnista keisrit!

      Wägewaks teda ja heldeks tee!

      Walitse warjuks meil',

      Wägewam keiser,

      Õnneks ja auuks otsani!

      Truuiks jääme sull',

      Isalik keiser,

      Wiimse weretilgani!

      Hinga rahus, kõrge isa,

      Wiimses woodis waikseste!

      Silmapisar palaw, wisa,

      Weereb palgelt sinule.

      Parem weel kui hõbepärg,

      Magusam kui mesikärg,

      Tänumeel, mis igawest

      Ei läe Eesti südamest.

      Mis õnnis isa meile heldest annud

      Ja Eesti rahwas armu meeles kannud,

      Mis isa algand, poeg saab seda täitma

      Ja isasüdant Eestimaale näitma.

      Kui tihe tamme salk

      Ja kiir kui wäle walk

      On Eesti rahwas sääl,

      Kui hüüab Aleksandri hääl.

      Et hüüdku aga keisri hääl,

      Siis Eesti rahwas hõiskab

Скачать книгу