Maalehe tomatiraamat - Ingrid Bender

Скачать книгу

SISSEJUHATUS

      Tomat on kurgi kõrval tähtis köögivili, mida saab Eestis suurepäraselt kasvuhoones kasvatada. Avamaalgi annab tomat soojal suvel suure saagi. Ka toas aknalaual on tomatit võimalik kasvatada.

      Eduka kasvatuse kasvuhoones, avamaal ja aknalaual tagab meie kliimasse või kasvukohta sobiva sordi valik, taimedele nõuetekohase kasvukeskkonna loomine ning järjekindel ja asjatundlik hoolitsus.

      Kütteta kasvuhoones kasvab igal aastal hea või väga hea saak ning taimed on veel sügiselgi enne suuremate külmade saabumist terved ja elujõulised.

      Kasvuhoones valmivat tomatit saab korjata tavaliselt juuli algusest septembri lõpuni. Sügiseste suuremate öökülmade hilinemisel valmib tomat veel oktoobriski. Hilised viljad on karged, tugevad ja maitsvad. Viimaseid rohelisi vilju jahedas (+5…+15 °C juures) ja kuivas kohas ühe-kahekihiliselt hoides ning järelvalmida lastes saab omakasvatatud tomateid tarbida veel novembris või isegi kauem.

      Sordikirjelduste peatükis on lisatud autoripoolseid märkusi juhul, kui autor ise on konkreetset sorti sordivõrdluskatses kasvatanud. Seetõttu ei lähe siintoodud kirjeldused detailides alati seemnepakil olevaga kokku.

      Käesolev raamat on väike teejuhis neile, kellel tomatikasvatuses kogemusi napib. Peamised soovitused ja näpunäited on antud tomati kasvatamiseks kütteta kasvuhoones. Raamatu autor on kirja pannud oma kogemusi ja tähelepanekuid, mida ta on omandanud tomatitega katseid tehes, sordivõrdlusi läbi viies, kodumaiste sortide seemnekasvatusega tegeldes ja uusi tomatisorte aretades.

      Aastaid tomatikasvatusega kütteta kasvuhoones tegeldes on autor jõudnud arusaamisele, et tomatisaagi kasvatamine on lihtne. Seda saab teha ka taimekaitsevahendeid kasutamata, mis tagab ohtlikest jääkidest vaba ja suurepärase maitsega saagi.

      Siinjuures avaldab autor tänu kõigile, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid.

Ingrid BenderJõgeval 2012

      1. PÄRITOLU. AJALUGU

      Tomati kodumaa on Lõuna-Ameerikas, Andides, mis asuvad osaliselt Tšiilis, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias ja Peruus. Tomati esimene ulatuslikum kultiveerimine toimus Mehhikos.

      • 16. sajandi algul tõid Hispaania meresõitjad tomati Euroopasse. Tomatit kasvatati Euroopas algul ilutaimena, kuna arvati, et viljad on mürgised. Lõuna-Euroopas hakati seda kultuuri kasvatama ja toiduks tarvitama 16. sajandi keskpaiku, kusjuures Lääne-Euroopa põhjapoolsetel aladel hakati seda kasvatama alles 18. sajandi lõpus.

      • 17. sajandil viisid eurooplased tomati Hiinasse, Lõuna- ja Kagu-Aasiasse.

      • 18. sajandil viisid eurooplased tomati Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

      • 19. sajandil levis tomat Ameerika Ühendriikides kiiresti ja sajandi lõpul toodeti juba suppe, kastmeid ja ketšupit.

      • Arvatavasti 19. sajandi algul jõudis tomat Eesti alale.

      • 20. sajandi algul hakkas tomat üha rohkem Eestis levima, kuid viljade omapärase maitse tõttu oli tarbijaid vähe. Ulatuslikumalt hakati uut kultuuri kasvatama 1930.–1940. aastatel. Esialgu kasvatati tomatit eelkõige linnades, seejärel ka edulisemates taludes. Kuni 1954. aastani kasvatati tomatit peamiselt avamaal, edaspidi järjest rohkem katmikalal.

      • 1945. aastal algas Eestis tomati sordiaretus Jõgeva Sordikasvanduse (praegu Jõgeva Sordiaretuse Instituut) aianduse osakonnas. Esialgu piirduti vaid avamaal kasvatatava tomati aretusega.

      • 1968. aastal alustati Jõgeval katmikalale sobivate sortide aretamisega.

      2. TOMATISORTIDE KASVUTÜÜBID

      • Determinantsed e piiratud kasvuga e madalakasvulised e generatiivse kasvuga – nendel sortidel moodustub 5.–8. lehe järel õisik ja siis lõpetab peavars pikemaks kasvamise. Edasine kasv toimub külgvõrsete arvel, mis moodustavad 1.–3. lehe järel õisiku. Õisiku alt areneb uus külgvõrse. Nendel sortidel eemaldada esialgu ainult esimesed 2–3 külgvõrset.

      Kui taim moodustab väga palju külgvõrseid ja on kasvult liiga jõuline, siis eemaldada veel vastavalt kasvutugevusele 2–4 võrset. Seda tüüpi sorte tuleb istutada enne esimeste õite avanemist, siis taim juurdub hästi ja kasvab lopsakaks.

      Kui aga õied on juba avanenud, siis püüab determinantne taim suunata toitained maksimaalselt viljade kasvatamisele (generatiivorganitesse), juurdumine on vaevaline ja taim jääb kiduraks. Kui taim on siiski ülekasvanud ja juba õitseb, peab istutusjärgsel kuul kastma rohkem kui tavaliselt ja turgutama taime lämmastikurikka väetisega.

      Determinantsed taimed

      • Indeterminantsed e piiramatu kasvuga e kõrgekasvulised e vegetatiivse kasvuga – need sordid kasvavad pidevalt ladvast pikemaks. Seda tüüpi sortidel eemaldatakse külgvõrseid regulaarselt igal nädalal. Kütteta kasvuhoones murrame 6.–8. kobara pealt ladva ära augusti algul. Taim kujundatakse üheharuliseks. Kõrgekasvulisi taimi on kõige soodsam istutada siis, kui esimesed õied istikul on avanenud.

      Indeterminantsed taimed

      • Pooldeterminantsed e poolpõõsasjad – need sordid lõpetavad ise kasvu 6.–7. kobara pealt. Algul kujundada üks vars, eemaldades taimelt kokku 3–4 külgvõrset. Edasised külgvõrsed jäävad alles, nendest arenevad rikkalikku saaki kandvad viljakobarad.

      Pooldeterminantne taim

      3. KASVATAMISE ERINEVAD TEHNOLOOGIAD

      3.1. Kasvuhoones

      Eestis kasvatatakse koduaedades peamine tomatisaak tavaliselt kütteta kasvuhoones. Kõige lihtsam on kasvatada mullas, mida peaks mõnede aastate järel vahetama või vähemalt osaliselt uue mulla vastu välja vahetama. Sõnniku või komposti (eriti sõnniku baasil valmistatud komposti) lisamine parandab mulla omadusi, sealjuures pärsib mullas olevate haigustekitajate levikut ja vähendab vajadust mulla vahetamise järele. Nii võib üle aasta sõnnikut andes või igal aastal mulda komposti lisades kasvatada tomatit ühes ja samas mullas palju aastaid, ilma et seda peaks välja vahetama.

      Tomateid saab kasvatada kilest valmistatud rennides

      Kui on tomatit võimalik väetada ainult mineraalväetistega, siis suuremas kasvuhoones võib taimi kasvatada pikkades kilest valmistatud rennides kasvuturbal. Taimi väetatakse siis kas igal nädalal või üle nädala kastmisvees lahustatud väetisega.

      Väikeses kasvuhoones saab edukalt kasvatada tomatit ka kasvukottides, suurtes ämbrites või mõnedes muudes anumates, mille põhjas on auk liigse vee ärajuhtimiseks. Nõudes olevat kasvusubstraati vahetatakse igal aastal, samuti võetakse igal aastal kasutusele uus kasvukott. Nii hoitakse ära mitmed tomativiljade kvaliteeti vähendavad kasvuhäired. Vana substraadi võib viia komposti.

      Sügisel viimaste viljade korjamise järel viiakse kasvuhoonest kõik taimed koos juurte ja toestusnööridega välja, korjatakse kõik mahakukkunud viljad, lehetükikesed ja muud taimeosad mullapinnalt ära ning viiakse kasvuhoonest välja. Vanad taimed ja nöörid hävitatakse. Seejärel laotatakse mullale sõnnik ja kaevatakse samal päeval mulda. Kui muld on liiga kuiv, siis kastetakse, et sõnnik saaks lagunema hakata.

      3.2. Avamaal

      Kui puudub võimalus tomatit kasvuhoones kasvatada, siis võib seda teha avamaal. Õues küpsenud viljad on väga hea maitsega ja toitaineterikkamad, kui kasvuhoones valminud tomatid. Soojadel suvedel saab avamaal kasvavatelt tomatitelt suurt saaki. Vihmasel ja jahedal suvel jääb saak küll väiksemaks, kuid siis on eriti oluline soe kasvukoht (näiteks päiksele avatud maja lõunakülg), mis võimaldab ikkagi punaseid tomateid ka peenra pealt saada.

      Avamaal tomati kasvatamiseks on eriti tähtis õige sordi valik. Reeglina on sobivad sordid madalakasvulised. Kasvatatav sort peab olema tomati-pruunmädaniku kindel ja väga varase valmimisega – siis on loota head saaki. Teatavasti on tomati-pruunmädanik avamaatomati viljade kõige suurem kahjustaja.

      Seemned külvatakse

Скачать книгу