LITMIR.BIZ

1986. aasta 26. aprill on läinud ajalukku päevana, mil toimus plahvatus Tšornobõli tuumajaamas. Sergi Plohhi jutustab arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes loo Euroopa raskeimast tuumakatastroofist, mis jättis oma jälje sadade tuhandete inimeste, teiste hulgas ka eestlaste ellu. Põnevikuna kirjutatud raamat viib meid kevadiselt muretusse Ukrainasse, reaktori juhtimisruumi, hüljatud küladesse ning võimulolijate kabinettidesse. Aga ennekõike on see tuletõrjujate, teadlaste, inseneride, tööliste, militsionääride ja sõjaväelaste lugu, kes pidid oma tervise hinnaga toime tulema pealtnäha võimatuga: hoidma ära tuumapõrgu, mille kõige hullemad tagajärjed oleksid hävitanud elu kaugemalgi kui Euroopas.Raamat võitis 2018. aastal Ühendkuningriigi mainekaima aimeraamatute auhinna, Baillie Giffordi preemia.Sergi Plohhi elas 1986. aastal Ukrainas vähem kui 500 km kaugusel Tšornobõlist, praegu on tema kodu Ameerika Ühendriikides. Ta on Harvardi Ülikooli Ukraina ajaloo professor ja sealse Ukraina uurimisinstituudi direktor. Tema sulest on ilmunud mitmeid auhindadega pärjatud raamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud „Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp”.tõlkija Ants Pihlak448 lk

Подробнее

„Viimane impeerium“ keskendub Nõukogude Liidu eksisteerimise neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias, Ukraina referendum, kolme slaavi vabariigi juhi kokkulepe Belovežje metsas Valgevenes, liiduvabariikide juhtide tippkohtumine Almatõs ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse. Venemaal sündinud ja Ukrainas üles kasvanud Sergi Plohhi (snd 1957) töötab ja õpetab praegu USAs Harvardi ülikoolis. Alates 2007. aastast on ta sealse Ukraina ajaloo õppetooli juhataja. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas „The Cossacks and Religion in Early Modern Ukraine” (2002), „Tsars and Cossacks: A Study in Iconography”(2003), „Unmaking Imperial Russia: Mykhailo Hrushevsky and the Writing of Ukrainian History”(2005) jpm.

Подробнее