Аннотация

2008. aasta märtsis täitub viis aastat USA invasioonist Iraaki, kus ka Eesti on aidanud koalitsioonivägede koosseisus korda majja lüüa. Kümme aastat Eesti Päevalehes töötanud ajakirjanik Ivar Soopan võtab selles raamatus kokku oma kolm reisi Iraaki, kus ta nägi kõike muud kui korda. Autor keskendub peamiselt väljaspool sõjaväeosi Bagdadis ning mujal Iraagis kogetule ning kirjeldab, millised ohud varitsesid sõjapiirkonnas töötavaid ajakirjanikke üldiselt ja milliseid ohuolukordi ta ise läbi elas. Ta ei peatu pikalt poliitilistel teemadel, kuigi ka sellest tuleb juttu, vaid räägib enda läbielatu kaudu sealsest elust.

Аннотация

Sellest raamatust saab lugeda autori kolmest reisist paikadesse, mis jagasid aastail 2004–2006 ühist saatust. Kuigi kannatajaid oli veel paljude teistegi maade ja rahvaste hulgas, on selles reisikirjas kirjeldatud elu Tais, Indias ja Indoneesias. Need on paigad, mida laastas maavärin või sellele järgnenud tsunami. Tai riik langes kaosesse 2004. aastal, mil Indoneesia lähedal oli teadaoleva maailma ajaloo üks tugevamaid maavärinaid ja sellest sai alguse laastav hiidlaine. India Jammu ja Kashmiri osariigid kannatasid 2005. aastal rängalt naaberriigis Pakistanis esinenud väga tugevate tõugete tõttu. Sama juhtus 2006. aastal Indoneesia Jaava saarega. Kõigis neis loodusõnnetustes hukkus kokku üle 300 000 inimese, vigastada sai peaaegu sama palju. Autor rändas neis paigus kohe pärast katastroofe ja kirjeldab selles raamatus elu lihtsate inimeste keskel. Need on maailma rängimate õnnetuspaikade lood. Nagu ikka reisikirjades, nii leiab ka siit huvitavaid persoone, kentsakaid juhtumeid, huumorit, kurbust, traagikat ja lihtsalt mõnusat äraolemist. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik. Ivar Soopan on ajakirjanik, kes on 2004. aastast reisinud peamiselt sõja- või looduskatastroofi piirkondades – Iraagis, Süürias, Liibanonis, Palestiina aladel, Jordaanias, Kõrgõzstanis ja mujal. Reisidest Iraaki valmis 2008. aastal raamat Tappev uudishimu. 2010. Aastal ilmus reisiteemaline Seljakotiaabits. Soopan on kirjutanud ka kaks lasteraamatut: Kõik poisid ei saa suureks (2008) ja Head pahad poisid (2009).

Аннотация

Kõik poisid ei saa suureks on kaasakiskuv raamat 10-14 aastastest poistest, kelle suvevaheaega mahub niihästi põnevaid seiklusi kui ka ootamatuid sündmusi.
Raamatu esimeses osas ehitavad kaks sõpra Jan ja Villu parve ning vallutavad väikese saare. See hakkab aga silma ülejäänud külapoistele, kellele see, nagu arvata võibki, kohe mitte sugugi ei meeldi…
Teises osas võetakse Jan ja Villu poistekamba täieõiguslikeks liikmeteks. Naaberkülas on loomulikult oma kamp ja iga – aastane tava nõuab oma – välja kuulutatakse sõda!
Need on tõestisündinud lood 1980. aastate alguse Lõuna – Eestist ja suurem osa tegelasi on pärit autori lapsepõlvest.

Аннотация

17-aastane Rain teeb vale otsuse, kui juhiloata autorooli istub. Süütuna tunduv olukord saab traagilise lõpu ja viib poisi noortevanglasse. See on põnev lugu maailmast, kuhu sattuda ei taha keegi, aga kus olles tuleb enda eest välja astuda. Lisaks Rainile seiklevad selles loos ka raamatust Kõik poisid ei kasva suureks tuttavad tegelased Jan ja Silver. Ootamatult põimuvad kaks täiesti erinevat maailma – sõbrad satuvad sündmuste keerisesse, mis paneks keema iga poisi vere.