LITMIR.BIZ

Скачать книгу

selles, et me peame neid asju tõeks.

      Kui laps näeb, et isa teeb palju tööd, on isa talle eeskujuks ja laps õpib mõtlema, et töötegemine on oluline. Kui last kiidetakse tema saavutuste eest, õpib ta kogetud hinnangu kaudu mõtlema, et oluline on hästi hakkama saada. Nende asjade esiletoomine käesoleval juhul ei tähenda seda, et töötegemine ei tohiks olla oluline või et hästi hakkama saamine oleks väär. Kui mõtlesid nii, siis see oli sinu oma tõlgendus.

       KUI SA EI TEA, SIIS TÕLGENDAD

      Kujutle, et oled leppinud abikaasa või sõbraga kokku, et te kohtute linnas uues kohvikus õhtul kell kuus. Kell on pool seitse, aga temast pole veel kippu ega kõppu. Ta ei vasta telefonile, kui püüad helistada. Milline on sinu reaktsioon olukorrale? Sa ei või sajaprotsendilise kindlusega teada, milles on küsimus, miks ta hilineb. Kuidas tõlgendad olukorda? Mismoodi kipud sellises olukorras mõtlema?

      „Ta on kindlasti unustanud.”

      „Ta jääb alati hiljaks.”

      „Miks ta ometi endast ei teata?”

      „Kas midagi on juhtunud?”

      „Kas ta on jälle ära eksinud?”

      „Kui ta hooliks, tuleks ta õigeks ajaks.”

      „Ma oleksin pidanud talle paremini juhiseid andma.”

      Milline on su esimene tunne? Mure, hirm, pettumus, üksindus, süütunne või solvumine? Tõenäoliselt tugineb su reaktsioon ennekõike sellele, mida oled ise varem kogenud ja milliseid kogemusi on sul tema käitumisega seoses. Reaktsioon tekitab sinus mõtteid, tundeid ja keha tundmusi. Mis paneb ühe inimese mõtlema ühtmoodi, teise teistmoodi, olgugi et olukord on samasugune? Sa mõtled nii, nagu oled õppinud mõtlema, tõlgendad nii, nagu sul on kombeks tõlgendada.

      TUNDELUKUD ON MEIE MEELTE MALLID

      Meil on meeles arvukalt malle, kuidas mingit asja tehakse või teostatakse. Kui tahad juua kohvi, on sul meeles mall sellest, kuidas pead tegutsema. Paned kohvimasinasse vett ja filtri, lisad kohvipulbri ja lülitad masina tööle. Ootad, kuni kohv on valmis, kallad kohvi tassi ja jood sellest.

      Kui tahad saata sõbrale meili, on sul meeles mall sellest, kuidas ja millises järjekorras tuleb toimida: käivitad meiliprogrammi, avad uue kirja akna, kirjutad päise ja siis teate ning saadad ära. Sa tegutsed teatud kava järgi, et saavutada oma eesmärk.

      Meele malle nimetatakse skeemideks. Skeem on sisemine mall tundmiseks, mõtlemiseks ja toimimiseks teatud olukorras. Skeem on otsekui ajus paiknev arvutiprogramm, mis käivitub teatud olukorras ja paneb meid tegutsema. Siiski ei ole skeem kogu aeg aktiivne, vaid sageli taustal ooterežiimil. See on laaditud mällu, valmis aktiveeruma. Kui sa hakkad magama minema, pole sul vaja kohvivalmistamise programmi. Skeem käivitub, kui oled teatud olukorras, kui tingimused on sobivad. Skeem on programm sinus, see on sündinud sinu minevikus, programmeeritud sinu kogemuste poolt. Oma kogemuste kaudu oled sa õppinud valmistama kohvi ja saatma meile. Sa pole seda alati osanud.

      Kohvi joomise ja meilide saatmise mallid oled sa õppinud täiskasvanuna. Palju malle oled sa õppinud lapsepõlves ja kasutad neid ikka edasi. Sa oled õppinud kõndima, jalgrattaga sõitma, WC-s käima ja ennast riidesse panema. Sellised mallid on su elus kasulikud, need aitavad toime tulla. Kui sul neid malle poleks, peaksid iga päev kõike uuesti õppima.

       TUNDELUKK OMANDATAKSE LAPSEPÕLVES

      Tundelukk on kahjustav varane skeem. Kahjustav tähendab seda, et see kahjustab meid praeguses elus. Varane viitab skeemi sünnihetkele ehk lapsepõlvele ja nooruseale. Meie skeemid võivad olla nii varased, et meil ei ole mingit mälupilti olukorrast, mis on mõjutanud skeemi sündimist. Sageli võime siiski leida oma minevikust mälestusi, mille põhjal suudame teha järeldusi, kuidas mingi skeem on sündinud, arenenud ja tugevnenud.

      Tundelukk on lapsepõlves õpitud ja omaks võetud mall, mille põhjal me reageerime tundeid äratavates olukordades. Tundelukk aktiveerub praeguses elus mingi sisemise või välise ärriti, aistingu või mälestuse peale.

      Kuulen teist rääkimas minuga süüdistaval toonil.

      Näen vihast ilmet teise näol.

      Tunnen ebameeldivat puudutust oma ihul.

      Meelde tuleb viimane riid abikaasaga.

      Tundelukk sünnib lapsepõlves ja nooruses, et edendada kohanemist kasvukeskkonnaga. See sünnib sisemise reaktsioonina lapsepõlve olukordades, milles lapse emotsionaalsed põhivajadused jäävad rahuldamata. Tundelukk sünnib vastastikuse mõju olukorras eelkõige vanematega, aga ka teiste lähikondlastega – õdede-vendade, sõprade, sugulaste, naabrite ja õpetajatega. Laps ise ei saa mõjutada tundelukkude arenemist, kuna abitu lapsena sõltub ta lõppude lõpuks oludest ja nendest inimestest, kes nende tekkimist mõjutavad. Tundelukkude sündimine ei ole niisiis lapse hallata, ta ise ei saa neid kuidagi takistada ning kunagi ei ole laps nendes ka süüdi.

      Kõikide tundelukkude taustal ei ole lapsepõlve traumaatilisi, kahjustavaid või ebameeldivaid kogemusi. Samamoodi põhjustavad tundelukkusid ülemäärane kaitstus, ülemäärane hoolitsus ja ülemäärane hellitamine ning piiride puudumine.

      Lapse ajul ei ole muud valikut kui luua skeeme, mis edendavad hakkamasaamist. Ükski laps ei pääse lapsepõlvest ilma tundelukkudeta. Kuna laps on elanud teatud kasvutingimustes, siis on vältimatu, et temas on sündinud just need tundelukud, mis tal nüüd on. Teistsugustes kasvutingimustes, teises peres, koolis või elukeskkonnas oleksid lapsel samuti välja arenenud tundelukud – osalt samasugused, osalt teistsugused. Just nii, nagu samasugused seemned kasvavad eri kasvutingimustes teistmoodi.

      Üldiselt on tundelukud saanud tugevaks ja arenenuks juba kooliealistel. Tundelukk jätkab tugevnemist iga korduse kaudu alates lapsepõlvest tänase päevani välja. See on omandatud viis reageerida olukordades mõtete, tunnete ja toimingute tasandil. Sellest saab harjumus, mis tugevneb iga kordusega. Mida tugevam on tundelukk, seda kergemini see meie elus aktiveerub.

       ELAME IKKA SELLEKS, ET HAKKAMA SAADA

      Olgugi et lapsepõlves on tundelukud kasulikud ja kaitsevad last, siis täisealisele on need kahjulikud. Nad panevad meid käituma lapselikult, samal moel, nagu oleme õppinud käituma lapsena. Tundeluku poolt juhitud käitumine ei vii täisealisena vajaduste rahuldamiseni, kuna käitumisviis on sündinud lapsepõlves selleks, et tulla toime olukorras, kus vajadus ei ole rahuldatud. Täisealisena on tundeluku põhjustatud käitumine endiselt eelkõige toimetulemine sellega, et vajadused ei leia rahuldust.

      Tundeluku juhtimisel jõuame täisealisena selleni, et kogeme jällegi samasugust vajaduste mitterahuldamist, mida oleme pidanud kogema lapsepõlves ja nooruses. Täiskasvanuna loome tundelukkude mõjul enda ümber samalaadsed olukorrad, mis põhjustasid tundelukkusid lapsepõlves. Kui täisealisel tundelukk aktiveerub, siis elame uuesti läbi koos vanema või kellegi teise lapsepõlveaegse isikuga kogetud lapsepõlvedraama.

      Skeem on just nagu rada, mida mööda oleme hakanud astuma lapsepõlves ja mida tallame korduvalt kogu elu ajal. Kui me reageerime skeemi poolt juhituna, toimub see automaatselt. Me ei pea selleks teadlikult pingutama. Me astume loomulikust harjumusest tuttavale rajale, mis viib meid tuttava tulemuseni. Tuttaval rajal on kerge käia, see tundub turvaline. Samas tekitab see kannatusi, kuid me oleme õppinud neid taluma, nii et see tundub normaalne.

      VAATAD MAAILMA

       LÄBI TUNDELUKKUDE

      Tundelukk on otsekui lääts, läbi mille uurime ja vaatame asju: maailma, teisi inimesi ja eelkõige iseennast. Vahel vaatame olukordi läbi ühtmoodi, teinekord läbi teistmoodi läätse. Tundelukk on just nagu pikksilm, mille optika rõhutab mingeid asju ja jätab teised kõrvale, sõltuvalt sellest, millele me oleme pikksilma suunanud ja kui võimas

Скачать книгу