LITMIR.BIZ

Скачать книгу

      KROGSTAD: Ainult kuivad ametiasjad, proua, mitte midagi muud.

      NORA: Noh, olge siis nii hea ja minge kabinetiuksest. (Jätab ükskõikselt hüvasti, sulgedes esikusse viiva ukse, seejärel läheb ahju juurde ja vaatab seda.)

      PROUA LINDE: Nora, kes see mees oli?

      NORA: See oli juriskonsult Krogstad.

      PROUA LINDE: See oli siis tõepoolest tema.

      NORA: Tunned sa seda inimest?

      PROUA LINDE: Tundsin teda hulk aastaid tagasi. Ta oli üksvahe meie kandis advokaadi abi.

      NORA: Jah, seda ta ju oli.

      PROUA LINDE: Kuis ta on muutunud!

      NORA: Tema abielu oli vist küll väga õnnetu.

      PROUA LINDE: Nüüd olevat ta ju lesk?

      NORA: Suure hulga lastega. No nii, nüüd põleb. (Paneb ahjuukse kinni ja lükkab kiiktooli pisut eemale.)

      PROUA LINDE: Räägitakse, et ta ajavat ju õige mitmesuguseid asju?

      NORA: Soo? Jah, väga võimalik; mina ei tea… Aga ärme enam ametiasjadele mõtle, see on nii igav.

      DOKTOR RANK (veel uksel): Ei, ei, ma ei taha segada, astun parem viivuks su abikaasa poole sisse. (Suleb ukse ja märkab proua Lindet.) Oo, vabandust, küllap ma segan siingi.

      NORA: Ei, mitte sugugi. (Esitleb.) Doktor Rank. Proua Linde.

      RANK: Või nii. Nimi, mida siin majas sageli võib kuulda. Arvan, et möödusin prouast trepil, kui siia tulin.

      PROUA LINDE: Jah, ma lähen trepist õige aeglaselt üles; ma ei talu seda hästi.

      RANK: Ahaa, väike sisemine rike?

      PROUA LINDE: Õigupoolest rohkem ülepingutus.

      RANK: Muud midagi? Küllap tulite siis linna end võõrusel käies välja puhkama?

      PROUA LINDE: Tulin siia tööd otsima.

      RANK: On see mõni äraproovitud vahend ülepingutuse vastu?

      PROUA LINDE: Peab ju elama, härra doktor.

      RÄNK: Jah, on ju üldine arvamine, et see on hirmus tarvilik.

      NORA: Oo, teate mis, doktor Rank, eks teiegi taha meeleldi elada.

      RANK: Jah, tõepoolest tahan. Nii vilets ja hädine, kui ma ka olen, tahan ma siiski meeleldi veel võimalikult vähe vaevelda. Kõik mu patsiendid samuti. Ja nõnda on ka nendega, kes on moraalselt haiged. Just praegu ongi üks säärane hullumajakandidaat Helmeri kabinetis…

      PROUA LINDE (summutatult): Ah!

      NORA: Mida te sellega tahate ütelda?

      RANK: Oo, see on keegi juriskonsult Krogstad, inimene, kellest teie ei tea midagi. Ta on oma iseloomu juurteni rikutud, proua. Aga isegi tema hakkas nagu millestki väga tähtsast rääkima, et ta peab elama.

      NORA: Soo? Mida ta siis Torvaldiga rääkida tahtis?

      RANK: Tõesti ma ei tea, kuulsin vaid, et oli midagi, mis on seotud Aktsiapangaga.

      NORA: Ma ei teadnudki, et Krog… et sellel juriskonsult Krogstadil Aktsiapangaga midagi tegemist on.

      RANK: Jah, ta olevat seal mingi koha saanud. (Proua Lindele.) Ma ei tea, kas ka seal, kus teie elate, seda sorti inimesi on, kes lõõtsutades ringi ajavad, et välja nuuskida, kus midagi moraalselt roiskunut on, ja siis asjaosalised vaatluste tegemiseks mõnda soodsasse asendisse lasevad seada. Terved peavad ilusti leppima sellega, et välja jäävad.

      PROUA LINDE: Eks ometi haiged seda kõige rohkem vajavadki, et nad haiglasse paigutataks.