LITMIR.BIZ

      Kübar: läbimõõt 5–10 cm, kumer, noorelt sissekeerdunud servaga, kollakaspruun kuni tumepruun, sageli violetja tooniga, paksult limane

      Torukesed: noorena kaetud valkja või helevioletse rõngaslooriga, selle rebenedes võikollased, vanana määrdunud-tumekollased kuni oliivkollased, jalale külge kasvanud või veidi laskuvad, kuni 1 cm pikkused; poorid väikesed, ümarad kuni ümar-nurgelised

      Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, kahvatukollane kuni helepruun, ülaosas tugeva, rippuva, valkja, vatja rõngaga, sellest kõrgemal on jalg helekollane ja kaetud peente pruunide terakestega

      Seeneliha: helekollane, õrn, hügrofaanne, puuviljalõhna ja meeldiva maitsega.

      Kasvukoht: valgusküllased männikud ja männikuservad, rohtunud männinoorendikud, sageli massiliselt koos

      Esinemisaeg: juunist oktoobrini

      Söödavus: väga maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: sobib värskelt praadimiseks ja eriti ühepajaroogade valmistamiseks. Säilitada võib marineeritult, aga siis tuleb eelnevalt eemaldada limane kübaranahk

      Sarnased liigid: väga sarnane on sageli võitatikuga koos kasvav lambatatik, millel aga puudub noorelt torukesi kattev rõngasloor ja hiljem jalal rõngas. Lambatatik on samuti väga hea söögiseen

      Märkused: noortel võitatikatel ei ole vaja eemaldada kompaktset ja kübara küljes kaunis kõvasti kinni olevat torukestekihti, sest see on toitaineterikas

      Haavapuravik

      Kübar: läbimõõt 4–30 cm, noorena poolkerajas, hiljem kumer või lame-kumer, oranž kuni tellispunane, kuiv, sile või kergelt viltjas, üle serva rippuva kübaranahaga

      Torukesed: noorelt valkjad, muutuvad hiljem hallikaks või kollakaks, pikad, peened, väikeste ümarate pooridega, ei ole jala külge kinni kasvanud

      Jalg: kõrgus 8–22 cm, läbimõõt 2–5 cm, silindriline, lihakas, tugev, kaetud noorelt valgete, vanalt punaste või punakaspruunide soomustega

      Seeneliha: valge, tihe, muutub lõikekohtadel algul hallikaslillaks, seejärel varsti mustjaspruuniks, erilise lõhnata, meeldiva maitsega

      Kasvukoht: haavikud ja segametsades haabade all

      Esinemisaeg: juunist oktoobrini

      Söödavus: hea ja maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: sobib kasutamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Muutub kõigi valmistamis-ja säilitamisviiside juures mustaks. Kõige maitsvamaks peetakse teda seenesupina või šnitsliks praetuna

      Sarnased liigid: punase kübaraga puravikke, mida varem kõiki tunti punapuravikuna, on meil arvatavasti viis raskesti eristatavat liiki. Praktilise seenelise jaoks nende eristamisel tähtsust ei ole

      Märkused: seeneliste hulgas punapea hellitusnime saanud punase kübaraga puravikud ilmuvad koos võitatikuga soodsate ilmade korral juba juuni esimesel poolel ja juhatavad sisse suvise seenehooaja

      Harilik kivipuravik

Boletus edulis

      Kübar: läbimõõt 5–20 cm, algul poolkerajas, hiljem kumer või lame-kumer, hele-kuni tumepruun, mõnikord kollaka varjundiga, enamasti peenekurruline, kleepuv-limane

      Torukesed: algul valged, hiljem rohekaskollased, lõpuks oliivrohelised, 1–4 cm pikad, peente ümarate pooridega, jalale kinnitumata

      Jalg: kõrgus 5–20 cm, läbimõõt 2–6 cm, aluselt jämenev, valkjas või helepruun, ülaosas kaetud peene, valkja või helepruuni reljeefse võrguga, kuiv

      Seeneliha: paks ja kompaktne, valge, kübaranaha all pruunikas, nõrga meeldiva pähkli lõhna ja maitsega, ei muuda lõikekohtadel värvi

      Kasvukoht: okas-, leht-ja segametsad

      Esinemisaeg: juulist septembrini

      Söödavus: kõrgekvaliteediline maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: värskelt praetuna, marineeritult ja kuivatatult. Sobib rohkem säilitamiseks kui paljud teised seened, sest säilitab oma hea maitse

      Sarnased liigid: mändide all kasvav männi-kivipuravik

      Märkused: harilik kivipuravik on muutliku välimusega liik, kuuskede all kasvav vorm on lühema jalaga, massiivsem, ilmub juba suvel, kaskedega seotud vorm on peenem ja tavalisem hiljem sügisel

      Männi-kivipuravik

Boletus pinophilus

      Kübar: läbimõõt 6–25 cm, algul poolkerajas, hiljem kumer või isegi peaaegu lame, üle serva ulatuva ja selget servavolti moodustava kübaranahaga, voldilise ja kühmulise pinnaga, tume-punakaspruun kuni purpurpruun, mõnikord kergelt lillaka varjundiga, nõrgalt kleepuv-limane

      Torukesed: noorelt valged, hiljem kollased kuni oliivrohelised, 1–4 cm pikad, ei ole jalale kinnitunud, poorid peened, ümmargused, algul torukestega sama värvi, hiljem roostepunased

      Jalg: kõrgus 6–10 cm, läbimõõt 3–7 cm, ümarmuguljas, hiljem nuiakujuline mugulja alusega, kollakas-kuni punakaspruun, kaetud punakaspruuni või veinpunase reljeefse võrguga, kuiv

      Seeneliha: paks ja tihe, valge, vanemana veidi kollakas, kübaranaha all veinipunakas, ei muuda lõikekohtadel värvi, meeldiva vürtsilõhna ja maheda maitsega

      Kasvukoht: kuivad männikud, eriti palumetsad

      Esinemisaeg: juunist oktoobrini

      Söödavus: kõrgekvaliteediline väga maitsev söögiseen

      Kasutamine: tarvitatakse toiduks samuti nagu harilikku kivipuravikku, ületab viimast maitseomadustelt, sest tema seeneliha on kõvem ja aromaatsem

      Sarnased liigid: harilik kivipuravik

      Märkused: männi-kivipuravik on meie puravike hulgas kõige hinnatum söögiseen

      Pruun sametpuravik

Xerocomus badius

      Kübar: läbimõõt 4–8 cm, kumer, vanana lamenduv, kastanpruun, mõnikord kollakas-või punapruun, nõrgalt sametjas, sile, kuiv, vihmase ilmaga kleepuv-limane

      Torukesed: noorelt helekollased, vanalt väävelkollased, nõgusalt jalale külge kasvanud, kaunis suurte, nurgeliste, sama värvi pooridega, mis vajutamisel muutuvad rohekas-või mustjassiniseks.

      Jalg: kõrgus 5–10 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, kiuline, helepruun, aluselt määrdunudkollane, kuiv, peeneteraline või peenesoomuseline

      Seeneliha: vatjas, valge või kollakas, värvub murdekohtadel aeglaselt siniseks, nõrga meeldiva aedviljalõhna ja pehme pähkli maitsega või kergelt

Скачать книгу