LITMIR.BIZ

      Kalmistukülastaja näeb ühel hauakivil kirja:

      „Siin puhkab advokaat ja aus mees.”

      Pärast selle lugemist pomiseb külastaja endamisi:

      „Sellel kalmistul valitseb niisugune ruumipuudus, et nad peavad kaks kadunukest ühte hauda matma.”

      Alkohol

      Naine tuleb töölt koju ja leiab köögilaualt paberi, millele on tõmmatud joon. Naine ei saa millestki aru. Ta püüab mehele helistada, aga too ei võta telefoni.

      Mees naaseb alles kolme päeva pärast.

      „Kus sa ometi olid?!” pahandab naine. „Ma pidin murest hulluks minema!”

      „Aga kallis, ma jätsin sulle ju kirja,” õigustab mees.

      „Mis kirja?! Seal oli ju ainult mingi joon!”

      „Just nimelt! Sellega oli lihtsalt ja selgelt ära öeldud, kus ma olen ja mis ma teen – joon!”

      Hoovis istuvad mehed ja joovad peedikat. Neist möödub keegi naine, läheb majaukse juurde, vajutab lingile ja tõmbab.

      Uks ei avane.

      „Tõmmake kõvemini!” hüüavad mehed.

      Naine tõmbab kõvemini. Uks ei avane.

      „Veel kõvemini!” karjutakse talle.

      Naine tõmbab veel kõvemini, siis veel ja veel, kuni link ära tuleb ning naine selili kukub. Sel hetkel avaneb uks sissepoole ja trepikojast väljub vanamutike.

      „Kas see oli teie arust naljakas?!” põrutab vihane naine meestele. „Miks te mulle ei öelnud, et uks sissepoole avaneb?”

      „Aga meie arvasime, et teil on ukselinki vaja!” vastavad mehed.

      Paddy, Sean ja Seamus satuvad koju minnes purjuspäi teeäärsesse surnuaeda.

      „Tulge vaadake, poisid, ma leidsin Michael O’Grady haua,” hõikab Paddy pehme keelega. „Jumal õnnistagu ta hinge. Ta elas 87 aastaseks.”

      „See pole midagi!” jaurab Sean. „Siin on keegi Patrick O’Toole 95 aastaseks elanud.”

      „Jumal hoidku!” hüüatab Seamus. „Siin on üks vennike 145 saanud!”

      „Mis ta nimi oli?” küsib Paddy.

      Seamus pingutab kuuvalgel silmi, et näha, mis seal veel kirjas on, ja veerib siis:

      „Dublin, km.”

      Mees istub kodus, kui äkki hakkavad põranda alt kostma tuhmid mütsud. Kogu pere tardub paigale. Veerand tundi kannatanud, läheb mees korrus allapoole asja uurima. Talle avab purjus naaber, kiiver peas:

      „Tere, Jaan! Tule sisse! Ma ostsin batuudi!”

      Väikelinna kalmistu väravas võtavad kaks meest viina. Neist möödub matuserong.

      „Kes see on?” küsib üks meestest.

      „See on Mart. Jõi ja suitsetas kogu elu, lisaks oli veel kõva naistemees.”

      Mõne aja pärast kantakse mööda järgmist kirstu.

      „Aga kes see on?”

      „See on Tiit. Ei suitsetanud, ei joonud, ei petnud oma naist …”

      „Kuule, sõber, nende vahe oli kõigest 20 minutit. Vala aga välja!”

      Kell kolm öösel kõlab uksekell. Mees avab ukse ja näeb võõrast purjus meest.

      „Vabandage, kas saaksite appi lükkama tulla?” küsib joodik pehmel keelel.

      „Kell kolm öösel? Unustage ära!”

      Kui mees voodisse tagasi läheb, küsib naine, kes seal oli.

      „Ah, mingi joodik, kes tahtis, et ma aitaksin tal lükata.”

      „Ja sina ei läinud appi?” pahandab naine. „Kas oled unustanud, kuidas meil eelmisel nädalal auto lumme kinni jäi ja kaks meest seda välja lükata aitasid? Häbi peaks sul olema!”

      Mees paneb riidesse, läheb uksele ja hõikab:

      „Hei, kas vajate ikka veel lükkamist?”

      „Jah,” kostab pimedusest vastus.

      „Kus te olete?”

      „Istun teie kiigel!”

      Purjus mees tuleb koju kell kolm öösel, hiilib elutuppa ja lükkab kella kolm tundi tagasi. Kui naine ärkab ja mehe peale lõugama pistab, näitab viimane talle kella:

      „Kullake, kell on alles kaksteist!”

      Pettust mitte märganud naine rahuneb ja küsib:

      „Kas toon sulle midagi, kallis?”

      „Jah, ole hea, too mulle klaas vett.”

      Naine läheb kööki vee järele ja näeb köögikella pealt õiget aega. Kui ta tuppa naaseb, alustab mees naise vihast nägu nähes kohe vasturünnakut:

      „No kus sa ometi hulgud? Klaasikest vett tood tervelt kolm tundi!”

      Mees tuterdab närviliselt baari ees ja keerutab käes süütevõtit. Mööduv politseinik astub ligi:

      „Kas ma saan teid kuidagi aidata, härra?”

      „Jah, keegi on mu auto sisse vehkinud!” vastab mees pehmel keelel.

      „Millal te seda viimast korda nägite?”

      „Siis, kui mu auto veel selle võtme otsas oli.”

      Sel hetkel märkab politseinik, et mehel on riist püksist väljas.

      „Kas te teate, härra, et teil on püksiauk lahti?”

      Mees vaatab oma riista ja röögatab:

      „Jumal hoidku, nad on mu Mari ka ära varastanud!!!”

      Varahommik, on veel pime. Mees ärkab kalmistul kohutava pohmelliga. Ta hakkab mingis suunas minema ja näeb tööd alustanud hauakaevajat.

      „Hirmutan teda õige!” mõtleb mees, hiilib hauakaevaja juurde ja teeb:

      „U-u-u-u-u.”

      Hauakaevaja

Скачать книгу