Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi - Erkki Kõlu

Скачать книгу

nekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi

      Advokaat

      Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud noormees läheb advokaadibüroosse töövestlusele. Personalijuht näitab talle ühte fotot ja seletab:

      „Te näete sellel kolme meres ujuvat meest, keda jälitab hai. Ühel mehel pole käes midagi – ta ei karda haid. Teisel mehel on käes puss – rünnaku korral müüb ta oma elu kallilt. Ja kolmandal on käes allveepüss, millega saab hai juba eemalt tappa. Kellega te end samastate?”

      „Muidugi kolmandaga!”

      „Kahjuks ei sobi te meile – meil on vaja töötajaid, kes samastavad ennast haiga.”

      „Kas jumalat usud?” küsib advokaat Aivar Pilv kolleeg Viktor Kaasikult.

      „Muidugi!” vastab Kaasik.

      „Ja mida sa temalt palud?”

      „Eks ikka seda, mida kõik advokaadid: et kliendid meie mahhinatsioonidest teada ei saaks, et kinni ei pandaks, et ma pärast surma põrgusse satuksin …”

      „Sa tahtsid vist ikka öelda – paradiisi?”

      „Ei, põrgusse! Kas sa kujutad paradiisis ette kedagi, kellele saaks pistist anda?”

      Turul jookseb lihamüüja leti juurde kohaliku advokaadi koer, haarab tüki lambaliha hammaste vahele ja laseb jalga. Vihane lihunik läheb advokaadi kontorisse:

      „Oletame, et minu lihaleti juurde jookseb kellegi koer ja varastab mult tüki liha. Palun öelge, kas koera peremees peab sel juhul mulle liha kinni maksma?”

      „Loomulikult.”

      „Väga hea. Teie koer tegi just seda, millest ma rääkisin, ja tassis minema kahekilose tüki lambaliha. Nii et te võlgnete mulle 20 eurot.”

      Advokaat ulatab lihunikule sõnatult 20 eurot. Nädal hiljem saab too postiga 200 euro suuruse arve juriidilise konsultatisooni eest.

      Auto müksab ülekäigurajal jalakäijat. Juht väljub masinast, kummardub kannatanu kohale ja ütleb:

      „Teil vedas, ma olen arst.”

      Kannatanu tõstab pea ja vastab:

      „Aga teil mitte – mina olen advokaat!”

      Advokaat ja blondiin on kohtingul.

      „Ema ütles mulle, et esimesel kohtamisel ei tohi kunagi mehega voodisse minna,” teatab blondiin.

      „Aga kas ta ütles sulle, kui palju aega kohtamiste vahele peab jääma?” küsib advokaat.

      „Ei.”

      „Suurepärane. Jääme siis praegu hüvasti ja kohtume siinsamas veerand tunni pärast.”

      Juuksur lõikab kirikuõpetajal juukseid. Kui ta on lõpetanud, tahab õpetaja maksta, kuid juuksur keeldub:

      „Te ajate usuasju, ma ei saa teilt raha võtta.”

      Järgmisel hommikul leiab juuksur oma äri eest tosin piiblit.

      Siis tuleb juukseid lõikama politseinik ja taas keeldub juuksur tasust:

      „Te kaitsete avalikku korda, ma ei saa teilt raha võtta.”

      Järgmisel hommikul leiab ta oma ukse eest paberkoti tosina sõõrikuga.

      Siis tuleb juukseid lõikama advokaat ja juuksur ei võta temaltki raha:

      „Te teenite õigussüsteemi, ma ei saa teilt raha võtta.”

      Järgmisel hommikul leiab ta oma ukse eest tosin advokaati, kes on tasuta juukselõikusele tulnud.

      Tuntud Eesti advokaadilt küsitakse.

      „Teil on advokaadibüroo. Miks siis teie põhisissetulek spordikaupade müügist tuleb?”

      „Noh, võtame näiteks järgmise situatsiooni,” alustab advokaat. „Minu juurde tuleb klient. Ta saatis oma äripartnerile kaupa, aga too ei taha maksta. Klient maksab mulle konsultatsiooni eest. Siis selle eest, et ma kohtu jaoks dokumendid vormistan. Kohus otsustab, et istung on poole aasta pärast. Võlgnik istungile ei tule. Järgmine istung on aasta pärast. Selleks ajaks jõuab võlgnik juba pankrotti minna … Sellised lood!”

      „Ja mis need spordikaubad siia puutuvad?”

      „Selles mõttes, et kliendil on palju lihtsam kohe pärast konsultatsiooni minu käest pesapallikurikas osta!”

      Kaks vastaspoolte advokaati arutavad käimasolevat kohtuasja.

      „Kuule,” teeb üks ettepaneku, „räägiks õige ausalt, ah?”

      „Olgu, sina esimesena,” nõustub teine.

      „Hea küll, hea küll … Ma tegin ainult nalja.”

      „Sada eurot kahe küsimuse eest?!” protesteerib klient advokaadibüroos. „Kas seda pole pisut paljuvõitu?”

      „Pluss 50 eurot kolmanda küsimuse eest,” teatab advokaat kuivalt.

      Advokaat küsib oma kaitsealuselt:

      „Milles teid süüdistatakse?”

      „Selles, et ma jõulukingid liiga vara soetasin.”

      „Aga see ei ole ju ometi kuritegu! Kui vara te need siis soetasite?”

      „Juba enne kaupluse avamist.”

      Üks mees teisele:

      „Ma võin teile ühte suurepärast advokaati soovitada. Tema klienti ähvardas elektritool, tema aga saavutas märkimisväärse vähendamise …”

      „Karistuse?”

      „Ei, voolupinge vähendamise elektritoolis.”

      Advokaat küsib naiskliendilt:

      „Miks te otsustasite lahutada?”

      „Nagu ma oma mehele sülle istun, hakkab ta mulle kohe ärikirja dikteerima.”

      Jaan taipas, et ta läheb kindlasti istuma, kui advokaat alustas oma kaitsekõnet sõnadega:

      „No ja mis siis, et ta varastab?”

      Advokaat kohtuprotsessil:

      „Tõestamaks, et mu kaitsealune kogu aeg kodus oli, tahan ma kohtule demonstreerida kõiki neid internetilehekülgi, millel ta sel saatuslikul õhtul surfas …”

      „Pidage kinni!” hüüab kohtualune. „Ma otsustasin mõrva üles tunnistada!”

      Mees vahistatakse süüdistatuna puskari müümises. Tema advokaat räägib kohtus:

      „Kõrge kohus! Palun vaadake kohtualust tähelepanelikult. Kui tal oleks puskarit olnud, kas ta oleks siis seda tõesti kellelegi müünud või oleks ta selle pigem ikka ise ära joonud?”

      Mees mõisteti õigeks.

      Kohtust väljudes pöördub advokaat oma kliendi poole:

      „Miks te nii hapu näoga olete? Teid mõisteti ju õigeks.”

      „Selles häda ongi,” vastab klient. „Ma olen nüüd

Скачать книгу