Internetiturundaja lauaraamat - Erti Luik

Скачать книгу

alt) eestimaiste kodulehekülgede külastatavuse summeeritud statistikat. Jätkuvalt domineerib suhteliselt madal ekraaniresolutsioon (1024 × 768 pikslit), sülearvuti standardmõõt (1280 × 800 pikslit) ja uuem lauakuvar (1280 × 1024 pikslit), ülejäänud on väiksema osakaaluga ja üldiselt suuremamõõdulised. Samas tuleb arvestada ka sellega, et üha rohkem kasutatakse internetti nutitelefonide (iPhone), pisikeste netbook’ide jms abil. Seetõttu võiks kodulehte luues arvestada, et ka vähemvõimeka tehnikaga külastaja saaks kenasti hakkama (V26).

      Raamatu kirjutamise hetkel kehtinud standardresolutsiooni (1024 x 768) korral ei tohiks koduleheküljel tekkida horisontaalse kerimise vajadust.

      Alamlehe kujundus

      Alamlehe kujundamine tähendab esmajärjekorras lehe päise, jaluse ja navigatsioonielementide tasakaalustamist. Samuti tuleks hoolikalt läbi mõelda nende elementide asukoht. Tavaliselt paigutatakse peamenüü kas lehe ülaossa või vasakule. Kui menüü on üleval, võimaldab see paigutada lehele rohkem infot ja nii pinda paremini ära kasutada (samas, kui menüü asub lehe ülaosas, on selle laiendamine piiratud).

      Tähtis on järjepidevus. Kõik alamlehe elemendid peaksid olema kujundatud sarnaselt. Erandiks võivad olla alamlehed, mis vajavad rohkem leheruumi, näiteks tooted, foorumid jms. Samuti peaks lehe paigutus võimaldama printimist või pakkuma selleks alternatiive (printimissõbralik versioon).

      Reageerimisnupud ja nende asukoht

      Tegutsemisele kutsuv nupp suunab ja kutsub kasutajat tegutsema: registreeruma, tellima, kontaktandmeid esitama jne. Sellised nupud peaksid olema kodulehekülje kõikidel alamlehtedel kindlatesse kohtadesse paigutatud, sest selle elemendiga võib oluliselt mõjutada klõpsamiste. Ka bännerite puhul tuleb seda arvesse võtta – vaatamata sellele, et bänner ise on kena ja sõnum tõhus, siis ilma ahvatleva üleskutseta “kliki siia” pole ta kuigi efektiivne (V27). Just seetõttu peaks igal kodulehel olema nupukesed, mis julgustavad inimesi tegutsema.

      Soovitused tõhusa reageerimisnuppu tegmiseks (V55).

      • Eeltöö. Enne tegutsemist peavad kasutajad tuvastama probleemi, siis leidma lahenduse oma probleemi ning seejärel klõpsama nupule. Seetõttu on vaja välja tuua, milline on reageerimisele (nupule klõpsamisele) järgnev kasu.

      • Täiendav erguti. Vahel tuleb pakkumine teha pisut magusamaks, et julgustada kasutajat reageerima. Ergutiteks võivad olla näiteks auhinnad, allahindlused, tasuta kingitused vms.

      • Mõõdukas hulk selgesti eristuvaid nuppe. Liiga palju reageerimisnuppe koormab kasutajat. Samuti näitavad uuringud, et liiga suure valiku korral ei oska kasutaja valida ja jätab pigem valimata. Piirates reageerimisnuppude arvu mõistlikkuseni, suureneb tõenäosus, et kasutaja reageerib. See, milline on mõistlik arv, sõltub muu hulgas ka nuppude selgusest.

      • Agressiivsus ja ajakriitilisus. Reageerimisnupp peaks selgelt andma kasutajale teada, millist tegevust talt eeldatakse: helista!, osta!, registreeru!, anneta! jne. Et tekitada vajadus tegutseda kohe, on abiks määratlused, nagu “pakkumine kehtib kuni 31. märtsini”, “lühikest aega”, “kümnele esimesele tasuta kaasa X või odavam toode”.

      • Õige asukoht. Reageerimisnupu asukoht on väga oluline. Ideaalis peaks ta olema asetatud lehe ülaossa ja soovitavalt lehe keskmisesse tulpa.

      • Ümbritsev vaba pind. Lisaks asukohale on oluline ka see, mis asub reageerimisnuppu ümbritsevad pinnal. Mida rohkem on tema ümber tühja pinda, seda enam tähelepanu ta tõmbab. Kui nupu ümbrusse on koondatud palju teksti ja muid elemente, kaob ta nende sekka ära.

      • Kontrastsed värvid. Värv on tõhus viis tõmmata tähelepanu, eriti kui ülejäänud leht on suhteliselt ühetooniline. Näiteks kui üldine toon on hallikas, tuuakse reageerimisnupp välja oranžina. Selline kontrast ei jäta kahtlustki, et kasutaja peab tegutsema.

      • Suurus. Kuigi reageerimisnupu suurus ei ole ainus tegur, mis tema märgatavust tõstab, on suurema nupu puhul tema märkamise võimalus suurem.

      • Järjepidevus. Reageerimisele kutsuv nupp peaks olema kodulehekülje igal alamlehel, aga see ei pea olema igal lehel samasugune. Mõned nupud, näiteks “liitu uudislistiga” võivad olla läbivalt sarnased, ent nupud “tellimine” jms võivad pisut erineda sõltuvalt ümbritsevast kontekstist.

      • Terviklikkus. Oluline on mõelda läbi, mis juhtub siis, kui inimene tõepoolest kutsele reageerib. Tähtis on abitekstide kuvamine, sisestatud teksti salvestumine vormidesse või näiteks laenutaotluse puhul eeltäidetud read summade ja perioodidega sõltuvalt sellest, millisel lehel reageerimisnupule klikiti.

      Joonis 8. Selgelt eristuv reageerimisnupp, mis kirjeldab tegutsemisele järgnevat kasu (internetmarketing.ee).

      Sisu paigutus

      Sisu loomisel on oluline teada, kuidas inimesed internetis tekste loevad. Internetikeskkonnas ei tehta seda nimelt nii nagu raamatute või ajalehtede puhul. Esiteks, lugemine veebis on pea 25 % aeglasem kui paberil. Teiseks väidab nn küttimisteooria, et inimesed käituvad veebis nagu muistsed kütid, püüdes lennult tabada info “lõhna” ehk ennustada, kas antud infoallikas vastab ootustele või tuleb sealt edasi liikuda. Ning see otsus püütakse teha võimalikult kiiresti (v19). Vaid viiendik kasutajaid loeb teksti sõna-sõnalt, alustades algusest ja lõpetades teksti lõpus. Kõigepealt vaadatakse pealkirju, kokkuvõtteid ja vahepealkirju, tekst ise jääb paraku kõige viimaseks. Konkreetsed ja kirjeldavad pealkirjad tõmbavad rohkem tähelepanu kui keerulised sõnamängud. Huvitav on veel see, et erinevalt paberajalehe lugejast eelistab internetikasutaja foto ja graafika asemel hästiliigendatud teksti. Oluline on märksõnade rõhutamine ja loetelud. Nielseni uuring tõdes, et lugedes algsetest tekstides pea poole võrra lühemaid tekste, leidsid inimesed, et neile anti oluliselt rohkem kasulikku infot (V19). Siit ka soovitus: hoidke esimese astme tekstid kokkuvõtlikud!

      Tekstide kirjutamise võib delegeerida mõnele spetsialistile, kuid sellisel juhul tuleb temaga teha tihedat koostööd – keegi teine ei tunne ettevõtet paremini kui selle juhid ja töötajad. Internetitekstide kirjutamise eripärasid vaatleme raamatus eraldi peatükis.

      Sisu terviklikkus

      Tekstide kirjutamisel on tähtis teada, kes on nende sihtgrupp ning millised on nende ootused. Välja tuleks selgitada, millega sihtgruppi kuuluvad inimesed tegelevad, kui vanad nad on jms. Lisaks põhitekstidele mõistetakse tekstide all ka muid sõnumeid, mis peaksid stiililt tervikusse sobima. Osad neist on tarkvarapõhised standardsõnumid (veateated, suunavad juhised jms), osad konkreetse kodulehega seotud (teade uudiskirja saajate nimekirja registreerumisest, kampaania võiduteade koos auhinna kättesaamistingimustega jms). Kõikidele sõnumitele ja teadetele tuleks leida ühtne stiil. Vastasel juhul võib juhtuda, et hea üldmulje, mis on loodud põhitekstiga, rikub näiteks hoopis teises stiilis veateade.

      Soovitatav on välja kujundada pikaajaline sisustrateegia, mis toetab ettevõtte ärilisi eesmärke, vastama kasutajate soovidele ja vajadustele. Sisustrateegia peaks tuginema kasutajate ootuste osas tehtud uuringutele ja analüüsidele.

      Hea sisu:

      • on kasutajale arusaadavas keeles ja lihtne;

      • rahuldab nende vajadused ja soovid;

      • lisab väärtust;

      • annab põhjuse tagasitulekuks.

      Lisaks tekstidele võib lehele lisada ka muid sisuosasid:

      • Foorum on ettevõtte jaoks oluline tagasisidevahend. Külastajatel on võimalik foorumis avaldada oma ideid ja mõtteid eri teemadel – see tagab, et lõpptulemuses on arvestatud kõikide soovide ja seisukohtadega. Samuti võimaldab see vastata korduma kippuvatele küsimustele ja vähendada nii klienditeeninduse

Скачать книгу