LITMIR.BIZ

      Viisin paljasjalgse kaveri koju ära ning lõpetasin ka enda seiklused selleks korraks. Kell näitas 8.30 hommikul. Olin sõitnud ööga 350 km ning sõidus olnud 13 tundi.

      Kui olin auto „puhkama” pannud, kohtusin veel oma soomlasest sõbra Richardiga, kellega paari longero kõrvale veel ühe tooli valmis meisterdasime. Näete nüüd ise, milliseid asju aju hommikuks pärast selliseid töövoore välja genereerib.

      November. Nädalavahetus. Kell oli öösel 3 saamas. Tuli tellimus Edela-Espoos, Kivenlahti kõrvale, Saunalahtisse38.

      Algul oli õige maja leidmisega raskusi. Parkisin end kõigepealt õige maja naaberhoovi. Õnneks üks õigest majast väljunud preilidest nägi mind ja palus mul õigesse hoovi sõita.

      Sihtkohast tulid küüti üks tüüp ja kaks piigat, ca 25sed ehk. Üks neist, nagu hiljem autos juttu ajades selgus, oli modell. No tõesti, piltilus, täiusliku figuuriga ca 175 cm pikk neiu. Tema tahtis Hesa kesklinna (ca 20 km)sõita.

      Teel Hesasse sain seltskonnaga tuttavaks. Modell oli Erika, sõbrants tal Marika ja tüüp oli Rikard. Meeldivalt napsused soomlased.

      Algul lobiseti teel lühidalt, kuidas õhtu möödunud oli. Nagu ikka, et mis ja kellele õhtust kõige enam meeldis.

      Siis võttis uue teema üles Marika. Ta hakkas seletama: „Kui Ma tahan Riku tähelepanu saada, siis ma ütlen Riku-Rakas (Riku kallis), Riku-Muru (Riku-Musi vms). Aga kui ma ta peale vihane olen ja tahan ta tähelepanu, siis ma ütlen talle kurjalt: „Rrrrrricharrrd! Rrrrrikkkaarrrrrdo! Ja siis ma saan Rikardi tähelepanu endale.” Seltskond itsitas Marika sellise „taktika” peale. Marika rääkis edasi: „Teate küll, meil see sõbrants nimega Hilja (soome keeles: „vait!”). Kui Hilja meie seltskonda tuleb, siis kõik jääb Hiljaiseeksi (soome keeles „vaikseks”).” Marika jätkas teemat: „Ja üldse. Kas pole nii, et kui Hilja on meie hulgas, siis kõik on Hilja (soome keeles „vait”)?” Marika jätkas: „Ja jos Hilja sanoa „hilja nyt!”, sit kaikki muut jää hiljaiseksi.” (Eesti keeles: „Ja kui Hilja ütleb „Hilja nüüd!” Siis kõik teised jäävad vait …”

      Soome keeles kõlas see tekst muidugi palju paremini. Marika muudkui korrutas seda Hilja teemat erinevates versioonides, nii et kogu seltskond naeris laginal südamest. Mina muidugi kui autojuht ja teenusepakkuja üritasin tõsine ja asjalik olla ning hoidsin naeru tagasi. Püüdsin mitte seda tsirkust kuulata ja mõelda üldse jalgpallile. Või lumehangele … Nagu mehed ikka teatud olukorras midagi tagasi hoides teevad.

      Marika aga küttis oma humoorikate versioonidega Hiljast „puid ahju juurde” ja kõik naersid veel kõvemini. Erikal minu kõrval olid naerust pisarad silmis juba. Nii kui ma talle otsa vaatasin ning ta hapnikupuuduses nägu nägin, ei saanud ka mina enam pidama ja hakkasin ka kõva häälega naerma. Lõpuks naeris Marika ka nii kõvasti ja nakkavalt, et me ülejäänud seltskonnaga naersime juba Marika enda naeru, endil õhk lõppemas.

      Nii me siis jõudsime neljakesi täiest südamest naerdes õnnelikult ja silmad märjad peas Hesasse. Palju ei puudunud, et oleksin suures, lämmatavas naeruhoos veel teelt välja sõitnud. Hea, et see Länsiväylä on ikka suur ja lai tee.

      Viimaks jõudsime Vuorimiehenkatule, kus Erika maha läks. Meie Marika ja Rikuga jätkasime sõitu Itä-Helsinkisse, Tammisalosse39. Muideks, täpselt samanimelisele tänavale, kust nad ka Saunalahtist peale tulid.

      Panin selle lõbusa paari maha ja sain uue kliendi otse tänavalt, Hesa kesklinna tagasisõitu alustades. Ise aga ei suutnud ikka veel naermist lõpetada, mõeldes vaid, et oleks rohkem selliseid seltskondi, kellega koos üks mõnus teekond läbida.

      Vaade Saunalahtile Kauklahdenväylält

      Pühapäevane ostukeskuse väsinud ostleja Espoonlahtis

      ÜLBED VÕI LIHTSALT LOLLID?

      Soomes ei ole kõik naljakas ja koomiline. Kahjuks pole siin ka ebameeldiv ülbus ja lihtsalt tüütu tuim rumalus võõrad nähtused. Üritasin seda peatükki teha võimalikult lühikeseks, aga kahjuks on lugusid lollidest ja ülbetest inimestest liiga palju. Siia on kogutud lood kodanikega, kelle kohta tahaks küsida, kas nad on ülbed või lihtsalt lollid. Eks Sina, lugeja saad ise otsustada.

KERAVA KLOUNID

      Jaanuarikuu lõpp. Öösel ca 4 ajal olin sattunud Hesa kesklinnast ühtede noortega Keravale. Olin need just maha pannud, kui sain kohalikust Mäkkarist tellimuse. Leidsin Mäkkari, aga taaskord mitte klienti. Mäki juures oli ca 15–20 noort väljas, aga keegi neist ei tulnud mu auto juurde.

      Mäkist ca 30 meetrit eemalt jalutas mu auto juurde aga mingi libe sell, vanuses ehk ca 20–22 vahel.

      Tüüp tuli mulle eriti familiaarselt seletama kohe: „Kuule, viska ära meid!” Vastasin

Скачать книгу