Tubakas - Terry Pratchett

Скачать книгу

paremad isandad, kui nende endised isandad kunagi suutsid olla. Neil oli vaja ainult võimalust.”

      „Tuleta mulle kindlasti meelde, Sam, et ma seda kirja sulle näitaksin!”

      Vimes andis alla ning jäätise saabumine jahutas pisut temperatuuri, eriti kuna kõrgeauline leedi hoolitses, et kõigi klaasid püsiksid täis – ja koloneli puhul tähendas see äärmiselt regulaarset juurdevalamist. Vimes oleks koloneliga hea meelega veel juttu ajanud, aga ka kolonel oli naiselt käsud kätte saanud. Oli selge, et kolonelil mõlgub mõttes midagi olulist, mille tõttu politseiniku kohalviibimine teeb ta vägagi närviliseks. Ja paistis, et see närvilisus on nakkav.

      Õhtusöök polnud mingis mõttes üliuhke. Sybil oli korraldanud selle väikese koosviibimise, et edaspidi midagi pillavamat teha, nii et ammu enne kella ühtteist öeldi juba üsna sõbralikult nägemist. Vimes kuulas teraselt koloneli ja tema naise vestlust, kui nad oma tõlla juurde läksid – kolonel ebakindla sammuga. Kuid ta kuulis ainult, kuidas naine sisistas: „Sul oli talliuks kogu õhtu lahti!”

      Seepeale vastati porinal: „Aga hobune magas sügavalt, kallis.”

      Kui viimasele tõllale oli järele lehvitatud ja suur esiuks oli kindlalt kinni pandud, lausus Sybil: „Sam, ma saan ju aru, ma saan tõesti aru, aga nad olid meie külalised.”

      „Ma tean ja ma palun vabandust, aga jääb mulje, nagu nad ei mõtleks üldse. Ma tahtsin lihtsalt nende ajud natuke liikvele loksutada.”

      Leedi Sybil uuris ühte šerripudelit ja valas sealt portsu oma klaasi. „Aga sa ei arva ju ometi, et sellel sepal oli õigus selle maja pärast võidelda?”

      Praegusel hetkel kahetses Sam, et ei saa juua. „Muidugi ei arva. Sest noh, niimoodi ei tuleks võitlemisele mitte kunagi lõppu. Inimesed on tuhandeid aastaid saatuse ruletilaual võitnud ja kaotanud. Ma tean seda, aga sina tead, et minu meelest võiks siis, kui sa oled ruletiratta seisma pannud, mõelda natuke ka nendele vaestele raipenahkadele, kes nulli peale istuma jäid.”

      Sybil võttis Vimesil õrnalt käest kinni. „Aga me peame ju hospitali üleval, Sam. Sa tead, kui kallis see on. Doktor Muru võtab õppima kõik, kellel on meditsiini peale annet, isegi kui nad – tema enda sõnade järgi – tulevad hospitali, perse pükstest välja rippumas. Ta lubab isegi tüdrukutel õppida! Arstiks! Ta võtab tööle isegi Igorinasid! Me muudame maailma, Sam, tükikesehaaval, aidates inimestel iseennast aidata. Ja vaata, mis Vahtkonnas toimub! Nüüd on lapsed juba uhked, kui võivad öelda, et isa või isegi ema on vahtkondlane. Ja uhkust on inimestel vaja.”

      Vimes võttis Sybilil käest. Ta ütles: „Aitäh, et sa oled Kukenoka tänava poisi vastu nii lahke.”

      Sybil vastas sellele naeruga. „Ma ootasin sind kaua, Samuel Vimes, ja ma ei kavatse sind käest lasta!”

      Vimesile paistis, et nüüd oli paras aeg küsida: „Ega sul pole midagi selle vastu, kui ma lähen enne magamaminekut Willikinsiga väikesele jalutuskäigule Surnud Mehe salusse?”

      Leedi Sybil naeratas talle nii, nagu naised naeratavad oma mehele ja väikestele poistele. „Ma ei saa ju sind keelata ja õhus on tõesti midagi kummalist. Mul on hea meel, et Willikins kaasa tuleb. Ja seal on väga kena. Võib-olla kuuled isegi ööbikut.”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Korrakaitsjate vahetusprogramm Quirmi sandarmitega toimis väga hästi: sandarmid said juhtnööre, kuidas kaitsta korda à la Vimes, toit Pseudopolise Hoovi vahtkonnamaja sööklas oli aga paranenud tundmatuseni tänu kapten Emile’ile, kuigi ta kasutas selgelt liiga palju avec-i.

      2

      Kes sealtpeale peab jääma leebelt teisele kohale, kui otsustatakse peaaegu ükskõik mida, mis majapidamisse puutub. Leedi Sybil oli seisukohal, et tema kalli abikaasa sõna on Linnavahtkonnas seaduseks, tema enda puhul on see aga viisakas soovitus, mida võiks lahkelt arvesse võtta.

      3

      See tähendab, kui mitte arvestada kunstipäraste alasti naiste rida silla käsipuude ääres. Naistel olid käes urnid – urnid tähendavad kunsti.

      4

      Sellega oli keeruline lugu: Vimesi jaoks olid kõik inimesed võrdsed, kuid, nojah, muidugi polnud seersant nii võrdne kui kapten, ja kapten polnud nii võrdne kui komandör, ja mis puutub kapral Nobbsi… jah, kapral Noobel Nobbsiga ei saaks keegi võrdne olla.

      5

      Metall poleks antud juhul olnud kohane… ega ohutu.

      6

      Rääkimata Vimesist kui tahvlipühkijast – see on päkapikkude ühiskonnas silmapaistev positsioon.

      7

      Willikins oli oivaline ülemteener ja/või kammerteener, kuid oma pika karjääri jooksul oli ta olnud ka innukas tänavakakleja ning teadis, et kunagi ei maksa pöörata selga inimesele, kellel võib relv taskus olla.

      8

      Hiljem hakkas Vimes mõtisklema, kui vabalt kasutas Willikins asjaolusid arvestades sõnu „filosoofilised probleemid”, aga nii see juba on: kui keegi veedab hulga aega majas, kus on palju raamatuid, jääb midagi neist talle külge, täpselt nagu Vimesile endalegi oli jäänud, kui mõtlema hakata.

      9

      Enam kui korra olid vahtkondlased leidnud käsitsi kirjutatud hüvastijätukirja, mis, nagu lähemal uurimisel selgus, ei olnud kirjutatud õige käekirjaga.

      10

      Seaselja leiutas millalgi Kärbiaasta paiku isa Joseph „Paratamatus” Robinson, Kõigi Pühakute ja Kolme Patuse usu preester Madala Kaljunuki kihelkonnas. Niipalju, kui on võimalik tema kaasaegsete kirjapanekutest välja lugeda, võib seda mängu pidada jenga, halma ja brändi seguks. Mängu reeglitest pole midagi teada, kui neid muidugi üldse oligi.

      11

      Sybil oli Vimesile selgitanud, et maal kantakse vähemalt kümme aastat vanema moe rõivaid kui linnas, see seletas ka puhvpatja, Vimesi puhul aga selliseid igivanu pükse, millel on lapatsid ees ja taga ning natuke rahutukstegev lõhn igal pool.

      12

      Vaata dr Bentley Marginali raamatut „”Vikaar tuleb teed jooma” ja sada kakskümmend seitse teist hoiatust, mis väldivad piinlikke olukordi seltskonnas” (Nähtamatu Ülikooli Kirjastus).

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCAMgAjkDAREAAhEBAxEB/8QAHwAAAAYDAQEBAAAAAAAAAAAABAUGBwgJAgMKAQsA/8QAa

Скачать книгу