LITMIR.BIZ

Скачать книгу

mingi hetkelise tuju pärast, ja nii piirdungi sellega, et võtan oma osa igapäevastest probleemidest enda kanda.

      Aga lõpuks osutub see mulle üle jõu käivaks, ja kasutades ära oma suhteid ühe Soome teatriga, õnnestub mul korraldada oma abikaasale külalisesinemisi terves reas lavastustes. 16

      See osutus ise endale augu kaevamiseks. Kuuajalise suveleseks, poissmeheks, pereisaks ja ülemkokaks olemise eest olid kaks pagasiühikut kodukolde juurde toodud lilli ja pärgi üpris kesiseks lohutuseks.

      Aga tema oli nii õnnelik, nii nooruslik ja nii veetlev, et olin kohemaid sunnitud saatma teatridirektorile taotluse järgmise lepingu sõlmimiseks.

      Kujutage endale ette: ma otsustan maha jätta oma kodumaa, oma sõbrad, oma teenistuse, oma kirjastaja – et rahuldada ühte tuju. Kuid mis teha! Inimene kas armastab või ei armasta.

      Õnneks pole lahkel direktoril enam võimalik ilma repertuaarita näitlejannat tööle võtta!

      „Nii et see oli siis minu süü! Oli või?” Ma leban oma voodis ja olen suurest rahulolust otsekui arust ära. Oo, kui hea on vahetevahel endas väikest inventuuri teha, nagu inglastel kombeks. Minu süda muutub sellest oluliselt kergemaks ja ma loodan, et ma saan jälle terveks.

      Ja vaadakem, mis edasi sai! Lapsed sünnivad riburida pidi siia maailma; esimene, teine, kolmas!17 Tihe külv! Ja teatrihullus muudkui jätkub. Me peame seda ohjeldama. Äsja on avatud uus konkureeriv teater.18 Mis võiks olla lihtsamat kui pakkuda neile välja üks näidend, sedapuhku spetsiaalselt ühele naisele kirjutatud tükk, mis tekitab sensatsiooni, sest naisküsimus on üliaktuaalne.

      Mõeldud-tehtud, sest nagu juba öeldud: inimene kas armastab või ei armasta.

      Niisiis: draama, üks naisroll, stiilsed kostüümid, häll, kuuvalgus, kontrastiks lurjus, oma naisesse armunud hädine abielumees (see olen mina); rasedus (seda pole laval varem näidatud), üks kloostriinterjöör ja nii edasi. 19

      Kolossaalne triumf näitlejanna jaoks ja fiasko autori jaoks, – jah, fiasko –!

      Tema oli päästetud ja mina jäin kaotajaks, mind materdati maatasa.

      Vaatamata kõigele, hoolimata sada krooni inimese peale maksma läinud banketist, kuhu kutsuti ka teatri direktor, ja politseile makstud viiekümnekroonisest trahvist ebasobival ajal teatrijuhi ukse taga toimunud liiga valjuhäälsete elagu-hüüete eest, ei tehtud lepingu sõlmimisest juttugi.

      Minul polnud selles kõiges mingitki süüd! – Aga märter, ja ohver? Mina! Mitte vähimatki kahtlust! Ja ometigi olen ma ära teeninud kõikide korralike daamide põlguse, sest olen ohvriks toonud oma naise karjääri, ja juba aastaid kannatan ma sääraseid süümepiinu, et pole võimeline oma silmi rahus sulgema. Kui tihti on mulle seltskonnas kibedaid etteheiteid näkku paisatud, vastuvõttude ajal! Jah, tõesti! Ja siiski oli kõik hoopis vastupidi. Üks karjäär purustati, aga milline, ja kelle poolt?

      Minus ärkavad taas ellu rängad kahtlused ning mu hea tuju kaob mõtte juures, et järeltulevad põlved oleksid mind mäletanud kui oma abikaasa karjääri hävitanud meest, ja mitte keegi poleks minu hea nime puhtaks pesemiseks midagi ette võtnud.

      Nüüd oli jäänud veel klaarida „raisatud kaasavara” teema.

      Mulle meenub, et olin ühe ajaleheartikli objektiks kui kaasavara omastaja. Mäletan selgesti juhtumit, kui mulle öeldi otse näkku, et minu abikaasa on sunnitud oma meest ülal pidama. Nende kaunite sõnade peale laadisin oma revolvrisse kuus padrunit! Uurigem seda asja, sest seda on soovitud uurida; mõistkem siis selle üle kohut, kui juba on peetud vajalikuks selle üle kohut mõista.

      Need kümme tuhat krooni, mis minu abikaasa kahtlaste aktsiate kujul meie ühisesse pesasse tõi, panditi minu nime all laenu tagatiseks ühele hüpoteegipangale; laenusumma vastas viiekümnele protsendile nende nominaalväärtusest. Aga siis leidis aset suur krahh ja paberid kaotasid praktiliselt kogu oma väärtuse; midagi sellist olime aimanud juba varem, sest kriitilisel hetkel osutus nende müümine võimatuks. Hiljem maksis need kahtlased aktsiad ringlusse pannud pankur minu naisele kakskümmend viis protsenti tema nõutud summast, teisisõnu dividendid panga maksujõuetuks muutumise korral.

      See probleem jäägu matemaatikute lahendada: kui palju ma siis ära raiskasin?

      Paistab niimoodi, et mitte kui midagi! Müügiks kõlbmatud väärtpaberid tagavad omanikule nende reaalväärtuse, samal ajal kui minu isiklik tagatis on tõstnud nende väärtust kakskümmend viis protsenti.

      Näete nüüd! Niisiis olen ma selles asjas süütu, nii nagu eelmiseski.

      Ja süümepiinad, meeleheide, enesetapukavatsused, mis mind nii sageli on painanud! Ja jälle tõstavad pead kahtlustused, vana usaldamatus, kohutavad kõhklused, ja mõeldes sellele, et äärepealt oleksin võinud surra armetu närukaelana, valdab mind raev. Kuivõrd olen murede ja tööülesannetega koormatud, pole mul kunagi aega pöörata tähelepanu kõigile neile kuulujuttudele, vihjetele ja salakavalate torgetele, ja samal ajal, kui mina keskendun palehigis oma tööle, luuakse minust kadestajate väljaütlemiste ja kohvikuklatši põhjal vale legend. Issand jumal! Ja mina veel usaldasin kõiki inimesi peale iseenda.

      Aga äkki oli asi nii, et ma polnudki hull, et ma polnudki kunagi haige ega mandunud? Äkki oli asi nii, et mind oli lihtsalt petetud, ja petjaks oli mulle armas võrgutajanna, kelle väikesed käärid olid Simsoni lokid maha lõiganud, kui too parajasti oma naise ning tema laste pärast muredest raskele peale veidi puhkust andis?

      Heausklik ja pahaaimamatu mees oli kaotanud oma au, magades kümme aastat ahvatlejatari kaisus, kaotanud oma mehelikkuse, oma elutahte, oma intelligentsi, oma viis meelt ja mida kõike veel!

      Äkki oli asi nii – mul oli piinlik midagi sellist ette kujutada –, et kogu selles hämus, kus ma olin aastaid liikunud nagu kummitus, pidi olema varjul mingi üleastumine? Alateadlikult toime pandud väike patt, mille oli põhjustanud ebamäärane võimuiha, emaslooma varjatud soov saavutada isase vastu ülekaalu selles võitluses, mida nimetatakse abieluks.

      Ei olnud vähimatki kahtlust, et mina olin see, keda peteti! Võrgutatud abielus naise poolt, sunnitud temaga abielluma, et õilistada tema rasedust ja seeläbi päästa tema teatrikarjäär20; kuivõrd sõlmitud abieluvaraleping nägi ette, et mõlemad osapooled kohustuvad kandma poole majapidamiskuludest, siis pean tunnistama, et pärast kümmet aastat kooselu olen ma laostunud, paljaks riisutud, sest olen üksinda kandnud abielu majanduslikku taaka.

      Sel hetkel, kui minu naine hülgab mu kui kõlbmatu, kes pole suuteline oma peret ülal pidama ning kirjeldab mind kui võrgutajat ja tema kujuteldava vara mahalaristajat, võlgneb ta mulle nelikümmend tuhat krooni, mis olnuks tema osa vastavalt meie pulmapäeval tehtud suulisele kokkuleppele.

      Hoopis tema on minule võlgu!

      Olles otsustanud kõik täpselt välja uurida, tõusin üles, hüppasin voodist kui halvatu, kes heidab kõrvale enda jaoks välja mõeldud kargud, panin end kähku riidesse ja läksin alakorrusele, et oma naisega rääkida.

      Paokil ukse vahelt avanes minu lummatud silmadele imeline vaatepilt. Ta pikutas ülestegemata voodil, kaunis väike pea mattunud valgete patjade vahele, tema blondid juuksed lainetasid padjapüüridel otsekui nisupõld, öösärgi pael oli õlalt maha libisenud, jättes paljaks osa tema neitsilikust rinnast; pehme punavalgetriibulise teki all joonistusid välja tema nõtke kauni keha piirjooned, ja teki alt vaatas välja habras kõrge pahkluuga täiuslik jalake, mille roosakaid varbaid kroonisid laitmatud läbipaistvad küüned – täiuslik antiikse marmorskulptuuri järgi inimihust vormitud meistriteos. Muretu ja naeratav, näol vooruslikult emalik ilme, jälgis ta oma kolme prullakat lapsukest, kes ronisid ja sukeldusid lillelisel sulgmadratsil nagu värskelt kokku pandud heinasao otsas.

      See kaunis lavapilt muutis mu relvituks ja ma mõtlesin endamisi: kui emapanter mängib oma poegadega, siis hoia oma nahk!

      Taltsalt, selle emaduse võrdkuju

Скачать книгу