LITMIR.BIZ

Скачать книгу

ja ahnust. Paljud võtavad uut üleskutset kuulda.”

      Kit Carson heitis pilgu käekellale. Professori palveaeg oli kätte jõudmas. Kit tõusis. Õpetlane sai žestist aru ning naeratas. Temagi tõusis ning saatis külalise ukseni. Ukselt hõikas ta lahkuvale ameeriklasele järele:

      „Leitnant, ma kardan, et mu armas islam vajub pikka ja pimedasse öösse. Sina oled noor ja näed selle lõppu, insallah. Ma palvetan, et minu silmad seda ei näeks.”

      Vana õpetlane suri kolm aastat hiljem oma voodis. Massimõrvad olid juba alanud. Saudi Araabias, tihedalt ameerika tsiviilisikute poolt asustatud kvartalis plahvatas väga võimas pomm. Osama bin Ladeni nimeline mees oli lahkunud Sudaanist ning naasnud Afganistani, kus riiki kontrolliv Talibani režiim teda avasüli tervitas. Lääs ei võtnud enda kaitsmiseks mitte midagi ette ning jätkas oma pillavat eluviisi.

      Tänapäev

      Inglismaal Somerseti krahvkonnas asuv väike kaubalinn Grangecombe ei meelitanud suvel kuigi paljusid turiste lonkima oma seitsmeteistkümnendast sajandist pärinevate tänavate kivisillutisel. See oli üpris vaikne kohake, sest jäi kaugele kõigist peamistest Edela-Inglismaa rannikule viivatest maanteedest. Kuid linnakesel oli üksjagu ajalugu, majesteedilt saadud privileegid, linnanõukogu ja meer. 2014. aasta aprillis oli meeriks tema kõrgeausus Giles Matravers, pensionile jäänud kangakaupmees, kelle kord oli aasta aega kanda linnapea ametiketti, karusnahaga ääristatud rüüd ja kolmnurkset kübarat.

      Täpselt seda ta peatänava lõppu ehitatud uue kaubanduskoja avamisel tegigi, kui mitte just arvuka pealtvaatajaskonna hulgast umbes kümne jala kauguselt tormas keegi mees ligi ja lõi lihunikunoa linnapeale rinda, enne kui keegi reageeridagi jõudis.

      Üritusel viibis küll kaks politseinikku, kuid kummalgi neist polnud teenistusrelva kaasas. Linnasekretär ja teised appirutanud proovisid surevale linnapeale esmaabi anda, kuid sellest polnud kasu. Politseinikud võtsid mõrtsuka kinni. Too ei püüdnudki põgeneda, ainult karjus ikka ja jälle midagi arusaamatut. Eksperdid tegid hiljem kindlaks, et mees karjus Allah akbar, mis tähendas „Allah on suur”.

      Üks politseinikest sai käest haavata, kui proovis nuga ära võtta, kuid kahel sinikuuel õnnestus mõrtsukas pikali tõmmata. Maakonnalinnast Tauntonist tulid uurijad juurdlust läbi viima. Politseijaoskonnas istuv ründaja keeldus küsimustele vastamast. Tal oli seljas pahkluudeni ulatuv dišdaša ning seetõttu kutsuti maakonna politsei peakorterist kohale araabia keele tõlk. Temalgi polnud edu.

      Tehti kindlaks, et mees on kohaliku supermarketi abitööline, kes elas ühes pansionis üheinimesetoas. Pansioni perenaise sõnul oli ta iraaklane. Alguses arvati, et mõrva ajendas viha Iraagis toimuva pärast, kuid siseministeeriumi andmetel oli kurjategija saabunud riiki pagulasena ja saanud asüüli. Linna noorukid kinnitasid, et Farouk, keda üldiselt Freddyks kutsuti, oli veel kolm kuud tagasi pidutseja, napsivend ja seelikukütt. Siis aga toimus temas mingi pööre ning ta muutus vaikseks ja oma varasema elustiili suhtes põlglikuks.

      Pansionitoast ei leitud midagi erilist peale sülearvuti, millesse talletatu olnuks Idaho pealinna Boise’i politseile vägagi tuttav. Suur hulk videojutlusi, kus koraanitsitaate täis kirjutatud kanga taustal istuv maskiga mees kutsus üles kuffar’eid hävitama. Somerseti politseiuurijad vaatasid ära umbes tosina jutlust, imestades jutlustaja veatu inglise keele üle.

      Ikka veel vaikivale mõrtsukale esitati süüdistus, tema arvuti ja toimik aga saadeti Londonisse. Pealinna politsei edastas üksikasjad siseministeeriumile, kus omakorda konsulteeriti salateenistuse, MI5-ga. Seal oli juba olemas Washingtoni Briti saatkonnast laekunud ettekanne Idahos toimunu kohta.

      1996

      Tagasi USA-sse jõudnud, töötas kapten Kit Carson kolm aastat Camp Pendletonis. Seal oli ta sündinud ja veetnud neli esimest eluaastat. Sellesse ajaperioodi jäi ta isapoolse vanaisa, kunagi Iwo Jimas võidelnud merejalaväe erukoloneli surm Põhja-Carolinas. Tema isa edutati ühetähekindraliks ja selle piduliku sündmuse jõudis ülimalt uhke vanaisa enne surma ära näha.

      Kit Carson tutvus meditsiiniõega, kes töötas samas mereväehaiglas, milles tema ilmavalgust oli näinud, ja abiellus temaga. Nad üritasid Susaniga kolm aastat last saada, kuid uuringute põhjal selgus, et naine pole võimeline rasestuma. Paar otsustas lapsendada, kuid mitte kohe. 1999. aasta suvel määrati Kit Carson tööle Quantico koolituskeskusse ja sai aastal 2000 majori aukraadi ja ühtlasi ka ametikõrgenduse, mis viis ta koos naisega uude töökohta. Seekord oli selleks Okinawa Jaapanis.

      Just seal, mitme ajavööndi võrra New Yorgist lääne pool, nägi ta ühel 2001. aasta hilisõhtul uudistest lausa uskumatutena tunduvaid sündmusi, mida hiljem hakati tähistama lühendiga 9/11.

      Ta istus koos kaaslastega kogu öö ohvitseride klubis ja vaatas aegluubis võtteid sellest, kuidas kõigepealt üks reisilennuk sööstis Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni ja seejärel teine Lõunatorni. Ta vaatas seda vaikides üha uuesti ja uuesti.

      Erinevalt oma kaaslastest oskas ta araabia keelt, tundis araablaste maailma ja planeedi rohkem kui miljardi moslemi usu keerukust.

      Ta meenutas leebet ja väärikat professor Abdulazizi, kes serveeris ise külalisele teed ja ennustas nii islamimaailmale kui teistele saabuvat pikka pimedat ööd. Ta kuulas, kuidas ümbritsevast jutusuminast kostis üha rohkem viha, kui rünnaku üksikasjad uudistesse jõudsid. Juhtunu taga oli üheksateist araablast, kellest viisteist olid saudid. Kit meenutas, kui laialt naeratasid Al-Jubaili poodnikud, kui ta tervitas neid nende emakeeles. Olid need tõesti needsamad inimesed?

      Koidikul koguti terve rügement rivistusele rügemendikomandöri kuulama. Tolle sõnum oli karm. Nüüdsest käis sõda ning merejalaväelased pidid kaitsma rahvast igal ajal, igal pool ja igal viisil, kui seda vähegi vaja oli.

      Major Kit Carson meenutas mõrult raisku lastud aastaid, mil Aafrikas ja Lähis-Idas pandi tihedalt toime USA-vastaseid rünnakuid, millele poliitikud vastasid nädala vältel vihaste kõnede ja ei millegi rohkemaga, sest nad ei suutnud ette kujutada Afganistani koobastes ette valmistatava tapatalgu ulatust.

      9/11 tekitatud traumat USA-le ja selle kodanikele polnud lihtsalt võimalik üle hinnata. Kogu elu muutus ega pidanud enam kunagi endiseks saama. Need kakskümmend neli tundi äratasid hiiglase viimaks üles.

      Carson teadis, et nüüd tuleb kättemaks, ja tahtis olla üheks selle täideviijatest. Kuid teenistuskohustused hoidsid teda veel mitu aastat Jaapani saarel kinni.

      Ameerikat muutnud sündmus muutis ka Kit Carsoni elu. Tal polnud aimugi, et Washingtonis loeb üks külma sõja veteran, Hank Cramptoni nimeline CIA väga kõrge ametipostiga ohvitser maa-, mere-, õhu- ja merejalaväe toimikuid, lootes leida üht haruldaste oskustega inimest. Operatsiooni koodnimi oli Scrub7 ning otsiti tegevteenistuse ohvitsere, kes oskavad araabia keelt.

      Virginia osariigis Langleys, CIA kontorihoone teises korpuses töötlesid Cramptoni arvutid toimikuid hoopis kiiremini, kui inimsilm lugeda või aju loetust aru saada jõudis. Üksteise järel sõeluti läbi nimed ja teenistuskäigud. Enamik toimikuid pandi kõrvale, vähesed jäid sõelale.

      Kuvariekraani ülemisse nurka ilmus koos vilkuva tähekesega üks nimi. Merejalaväe major, Olmstedi stipendium, Monterey Keeleõppeinstituut, kaks aastat Kairos, räägib araabia keelt. Kus ta asub, küsis Crampton. Okinawal, vastas arvuti. Meil on teda siin vaja, sõnas Crampton.

      Protsess võttis aega ja sõnelemist oli palju. Merejalavägi punnis küll vastu, kuid luureagentuuril olid tugevamad kaardid. CIA direktor kannab ette üksnes presidendile ning Luure Keskagentuuri juht George Tenet oli mees, keda George W. Bush kuulas. Ovaalkabinetist tulnud korraldus vaigistas kõik merejalaväe protestid. Major Carson võeti CIA ridadesse. Talle ei meeldinud küll teenistust vahetada, kuid vähemalt päästis see korraldus ta Okinawalt ning ta vandus võimaluse korral merejalaväkke naasta.

      20. septembril 2001 tõusis Okinawalt õhku Starlifter-tüüpi sõjaväelennuk, mis suundus Californiasse. Lennuki tagaosas istus merejalaväe major. Ta teadis, et merejalavägi hoolitseb Susani eest ning toob ta mõne aja pärast Quantico merejalaväebaasi üle, et mehel oleks teda Langleyst hea

Скачать книгу