Kolmas Vabadussõda - Aivar Kivisiv

Скачать книгу

mehed olid profid ja veendunud Venemaa huvide eestvõitlejad ilma palgatagi. Varasematest kohtumistest oli Vitalil kogemus, et nad on konstruktiivsed ja plaanide tegemisel üksteist täiendavad. Õhkkond oli alati kollegiaalne, kuigi käsuliini olemasolu keegi neist hetkekski ei unustanud. Kohtumine toimus Spacecomi kontoris Vitali Gerassimovi kabinetis.

      Esimesena saabus Igor Mogilnõi. Ta oli 45-aastane, tugeva kehaehitusega, 190 cm pikk läbitungiva silmavaatega mees. Ta pilk ja perekonnanimi läksid kokku tema olemusega. Ta oli tapnud üsna palju inimesi. Esimesed ohvrid olid pärit perestroika ajast, kui ta oli Riia OMON-is rühmaülem ja käis hävitamas Eesti, Läti ja Leedu piiripunkte enne nende riikide taasiseseisvumist. Pärast Balti riikide iseseisvumist muutis ta identiteeti ja asus elama Eestisse. Eestis oli ta läbi viinud üksikuid operatsioone, aga peamiselt käis vastavalt vajadusele Venemaal ja teistes SRÜ riikides oma märga tööd tegemas. Tavaelus paistis ta tüüpilise vene väikeettevõtjana, kellel oli väike metallitööde firma, mis ei idanenud ega mädanenud. See firma asus Balti jaama taga ühe vana sõjatehase garaažis. Seal töötas paar joodikust vene selli, kes ei viitsinud eriti tööd rabada. Nende eesmärk oli saada õhtuks nina täis ja kui kõht ka veel täis oli, siis polnudki rohkem õnneks vaja. Firma põhitegevus oli metallaedade ja – uste valmistamine. Igoril oli ainult üks viga. Ta sattus aastas korra või kaks kolme- või neljapäevasesse joomatsüklisse. Siis seletas ta liiga palju ja kippus oma oskusi näitama. Ükskord oleks politsei ta peaaegu arreteerinud, kuid ta sai pärast kähmlemist jooksu.

      Järgmisena saabus Andrei Batjuk. Ta oli 45-aastane, keskmise kehaehitusega, sportliku välimuse ja sõbraliku olemisega mees. Tal oli luureohvitseri haridus. Ta oli teeninud Saksa DV-s KGB vägedes ja pärast Berliini müüri langemist toodud üle Eestisse. Vahetult enne Nõukogude Armee vägede lahkumist Eestist 1994. aastal lasti ta erru ja jäi siia resideerima. Andrei oli samuti suundunud eraettevõtlusse. Ta oli ühe turvafirma, ühe õigusbüroo ja laenukontori juhatuse liige. Ta oli neis ettevõtetes sisuline juht, kuigi hoidis avalikult natuke tagaplaanile. Tema põhiülesanne oli informatsiooni kogumine, projektide rahastamine ja vajalike inimeste suhteliselt pehme mõjutamine. Ta oli seltskonnast ainukene, kes rääkis eesti keelt. Seda küll tuntava aktsendiga, aga muidu suhteliselt puhtalt.

      Tänane kohtumine oli erakorraline, sest pikalt planeeritud tegevuskavasse tuli teha ilmselt korrektiive. FSB analüütikud ja informaatorid Eesti valitsusringkondadest viitasid võimalusele, et on tekkinud viiekümneprotsendiline tõenäosus Pronkssõduri eemaldamisele Tõnismäelt enne 9. maid. Tegevusi ja ettevalmistust tuli forsseerida ning tegevuste raskuskeset suunata rohkem kohalikele tegelastele, sest kõiki varem planeeritud gruppe ei olnud Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest võimalik nii kiiresti kohale tuua. Esialgsetel andmetel oli võimalik Eestisse tuua viie päeva jooksul umbes 50 % varem ettevalmistatud kaadrist.

      Sellise olukorra tekkimises oli süüdi pärast Riigikogu valimisi tekkinud olukord, mis ei kujunenud välja päris nii, nagu prognoositud. Esiteks oli vilja kandnud Isamaaliidu poliitikute salaplaan ajada Andrus Ansip ja Reformierakond Pronkssõduri küsimuses kahvlisse. Kuna nad ise opositsioonis ei saanud midagi ette võtta, torkisid nad seda teemat vaikselt kuid järjekindlalt, kuni Ansip rakendas Pronkssõduri teema oma valimispropaganda vankri ette, eesmärgiga võtta endale Isamaaliidu toetajate hääli. Ansip sai valimistel väga tugeva toetuse osaliseks, mis tähendas teistpidi tegutsemiskohustust, et vältida kiiret populaarsuse langust. Tegelikult ei olnud Pronkssõdur absoluutselt see teema, millega Ansip oleks tahtnud tegelda.

      Teine nurjunud teema oli valitsuse moodustamine. Eeldatavalt pidi Ansip mängima Isamaa ja Res Publica Liiduga, Roheliste ja Sotsiaaldemokraatidega paar nädalat valitsuskoalitsiooni moodustamise ümber lolli ja siis teatama ületamatutest vastuoludest ning moodustama Keskerakonnaga uuesti valitsuse. See oleks Pronkssõduri teemat piisavalt kaua tagaplaanil hoidnud. Siis olekski aga juba 9. mai käes olnud ning plaane oleks saanud sajaprotsendiliselt rakendada. Läks aga teisiti. FSB kontorites oli alahinnatud Reformierakonna sisemist opositsiooni ja sellel suunal ei olnud töö piisav. Reformierakonna siseopositsioon kasutas ära kõiki olude kokkusattumistest tekkinud võimalusi. Nad ähvardasid isegi erakonna lõhenemisega, kui hakatakse uuesti koalitsiooni moodustama Keskerakonnaga. Nii oli sündinud niinimetatud uus kolmikliit, mis oli Venemaa jaoks kõige kehvem lahendus. Nendes erakondades oli liiga palju juhtivaid poliitikuid, kellega ei olnud võimalik manipuleerida. Nendesse erakondadesse viidud siirded ei olnud piisavalt tugevad, saavutamaks planeeritud eesmärke.

      Hommikusel kohtumisel Vene Saatkonnas Öise Vahtkonna aktivistide Dmitri Linteri ja Maksim Revaga anti täiskäik hüsteeria külvamisele vene kogukonnas. Samas selgus arutelust, et ei saa olla kindel hetkel piisava massi kogunemises ja veel enam selles, kas mass vajalikul tasemel kaasa tuleb. Nende tühikute täitmine oligi üks tänase koosoleku põhiteemasid.

      Vitali Gerassimov palus meestel endale kohvi või teed valada ja alustas koosolekut.

      „Kõigepealt alustame viimase informatsiooniga. Lisaks Kapole, kes on meile viimasel ajal palju tüli teinud, on ka valitsusest märke, et Pronkssõdur võidakse enne 9. maid Tõnismäelt kõrvaldada. See tähendab, me peame valmis olema tegevuste forsseerimiseks ja leidma inimesi lisaks. Kõiki planeeritud jõude ei ole võimalik piisavalt kiiresti kohale tuua.“

      „Kas te olete kindel, et nad julgevad seda teha? Sõjaväeparaadi 24. veebruaril jätsid nad ju terroriakti hirmus ära. Minu meelest näitas see piisavalt Eesti valitsuse nõrkust. Ma ei usu, et nad julgevad ausammast eemaldada.“ Vitali sõnavõttu sekkunud Andrei Batjuk jäi korraks mõttesse ja jätkas. „Ma arvan, et nad piiravad mõned päevad enne 9. maid piirkonna aiaga ja toovad kohale tugevdatud politseijõud. Rahvale põhjendavad oma tegevust võimalike provokatsioonide vältimisega igasuguste Jüri Liimi suguste tegelaste poolt.“

      „Ma olen sinuga põhimõtteliselt nõus, Andrei Vassiljevitš, aga me ei saa seda võimalust kõrvale heita. Eriti, kui on näha teatavaid märke. Me peame kõigiks ootamatusteks valmis olema“ vastas Vitali.

      Vitali võttis mapi vahelt paberi ja jätkas: „Ma visandasin hommiku poole tegevusplaani. Igor, sa saada paar poissi selle klouni, Kalev Rebase, poole. Ühesõnaga, lükkad mõjutusskeemi käima. Kui skeem ei peaks mingil põhjusel töötama, kasutame Pikarot ja laseme kriminaalpolitseil ta mingi süüdistuse alusel natukeseks puuri panna.“

      „Kas vara ei ole?“ küsis Igor. „Mul ei ole pärast 20. veebruari ja 12.märtsi Jõe tänava lõhkeaineladude avastamist piisavalt materjali.“

      „Esiteks, klouni manipuleerimine ei kohusta veel millekski. Ta tuleb lihtsalt valmis seada.“ Vitali võttis lonksu kohvi ja jätkas. „Teiseks, saad 24. aprilli pärastlõunal korraliku koguse plastiiti. Materjal tuuakse punkerduslaevaga Muuga sadamasse. Sa palud oma töökoja naabermajas asuva laevade varustusfirma autojuhil, sellel, kes ennegi pakke on toonud, võtta kaup Muugalt peale ja sinu juurde tuua. Kaup on pakitud lukukastidesse.“

      „Mis variandi ma teen?“ küsis Igor.

      „Teed selle näiliselt taimeriga, aga tegelikult kaugjuhitava variandi. Pult jääb sinu kätte ja kui vaja, lased koos Kalev Rebasega Pronkssõduri õhku. No, ühesõnaga, kui politseil õnnestub ta enne ausammast peatada, peab jääma mulje, et rüseluses tekkis iseeneslik plahvatus. Sellest peaks ka piisama kohaliku vene kogukonna marru ajamiseks. Millal sa pommi valmis saad, Igor?“

      „Ma arvan, et 25. aprilli hommikuks,“ vastas Igor.

      „Selge. Selleks hetkeks peab olema härra Rebane valmis. Vaatame ilmateateid ja jälgime operatiivinfot ning kui on õige aeg, annan tegutsemiseks käsu. Siin on sulle telefon.“ Vitali avas kohvri ja võttis sealt odava Nokia telefoni ning ulatas Igorile: „Kui pomm on valmis, lülita telefon sisse. Nagu ikka, pärast operatsiooni lõppu, hävita telefon vastavalt juhenditele.“

      Vitali sulges portfelli ja heitis pilgu paberitele ning jätkas.

      „Veel üks ülesanne sulle, Igor Sergejevitš. Mine osta hulgilaost kaks kasti viina ja vii enda juurde töökotta. Homme tuuakse sulle peale lõunat veel kaheksa kasti. Hommikul hakka oma töölistest parmottidega viina võtma. Vaata et sa ise oma nina täis ei tõmba! Võtad ainult moe pärast. Lõuna paiku anna oma parmudele pudel kaasa ja saada nad nii minema, et nad tagasi ei tuleks. Koos viinadega tulevad

Скачать книгу