LITMIR.BIZ

Скачать книгу

ASED

      AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE ADMINISTRATSIOON

      • John Patrick „Jack” Ryan: USA president

      • Dan Murray: USA justiitsminister

      • Arnold Van Damm: presidendi personaliülem

      • Robert Burgess: kaitseminister

      • Scott Adler: riigisekretär

      • Mary Patricia Foley: siseluure ülem

      • Jay Canfield: Luure Keskagentuuri direktor

      • Admiral James Greer: Luure Keskagentuuri luureülem

      • Kohtunik Arthur Moore: Luure Keskagentuuri direktor

      • Keith Bixby: Luure Keskagentuuri Ukraina residentuuri ülem Kiievis

      USA RELVAJÕUD

      • Admiral Mark Jorgenson: staabiülemate komitee esimees

      • Eric Conway: Chief warrant officer W-21 – USA sõjaväe lahingukopteri OH-58 Kiowa Warrior piloot

      • Andre „Dre” Page: Chief warrant officer W-2 – USA sõjaväe lahingukopteri OH-58 Kiowa Warrior teine piloot

      • Barry „Midas” Jackowski: kolonel, USA maaväe relvajõudude 1. eriüksus Delta

      • Harris „Grungy” Cole: kapten, USA õhujõudude lennuki F-16 piloot

      CAMPUS / HENDLEY ASSOCIATES

      • Gerry Hendley: organisatsiooni Campus / Hendley Associates direktor

      • John Clark: operatiivosakonna ülem

      • Domingo „Ding” Chavez: operatiivohvitser

      • Sam Driscoll: operatiivohvitser

      • Dominic „Dom” Caruso: operatiivohvitser

      • Jack Ryan juunior: operatiivohvitser ja luureanalüütik

      • Gavin Biery: IT-juht

      • Adara Sherman: transpordidirektor INGLASED

      • Sir Basil Charleston: Suurbritannia luureteenistuse MI6 endine ülem

      • Anthony Haldane: rahvusvaheline finantsist, endine diplomaat

      • Victor Oxley alias Bedrock: kuningliku õhuväe 22. erirügemendi ohvitser, Suurbritannia julgeolekuteenistus MI5

      • David Penright: salaluureteenistuse MI6 ohvitser

      • Nicholas Easting: salaluureteenistuse MI6 ohvitser, vastuluuresektor

      • Hugh Castor: firma Castor & Boyle Risk Analytics Ltd. tegevdirektor

      • Sandy Lamont: firma Castor & Boyle Risk Analytics Ltd. vanemärianalüütik

      VENELASED JA UKRAINLASED

      • Valeri Volodin: Venemaa Föderatsiooni president

      • Roman Talanov: Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktor

      • Stanislav Birjukov: Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse (SVR) direktor

      • Oksana Zujeva: Ukraina Regionaalse Ühtsuse Partei juht

      • Tatjana Moltšanova: Venemaa televisiooni saatejuht

      • Dmitri Nesterov alias Armi-Gleb: seaduslik varas, kuritegeliku organisatsiooni Seitse Tugevat Meest juht

      • Pavel Letškov: Seitsme Tugeva Mehe liige

      TEISED TEGELASED

      • Caroline „Cathy” Ryan: Ameerika Ühendriikide esimene leedi

      • Edward Foley, Mary Pat Foley abikaasa: endine Luure Keskagentuuri direktor

      • Dino Kadić: horvaadi palgamõrvar

      • Felicia Rodríguez: Venezuela üliõpilane

      • Marta Scheuring: Punaarmee Fraktsiooni linnagerilja liige

      • Arthur Galbraith: Šoti ettevõtja, firma Galbraith Energy Holdings omanik

      PROLOOG

      Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lipp kõrgus paduvihmas Kremli kohal, kuldsete kirjadega punane kangas laperdas halli taeva all. Üle Punase väljaku vurava takso tagaistmelt silmitses seda vägevuse sümbolit noor kapten.

      Nähes lippu maailma suurima riigi võimukantsi kohal, tajus ta äkilist uhkusesööstu, ehkki Moskvas ei tundnud ta ennast kunagi kodus. Ta oli küll venelane, kuid mitu viimast aastat oli ta veetnud sõdides Afganistanis, kus Nõukogude sümboleid võis näha vaid kaaslaste mundritel.

      Takso peatus väljakust kaks kvartalit eemal, massiivsest GUM-i kaubamajast põhjapool. Kapten vaatas veel kord tema ees asuva luitunud hoone aadressi, maksis arve ja astus pärastlõunase paduvihma kätte.

      Hoone vestibüül oli väike ja ilmetu, igavlev valvur silmitses teda, kui ta surus vormimütsi kaenla alla ja tõusis mööda kitsast treppi teisel korrusel asuva tähistuseta ukseni.

      Seal kapten peatus, silus mundrikortse ja libistas käega üle medalite, veendumaks, et need on ikka täiesti sirgelt reas.

      Alles siis oli ta valmis uksele koputama.

      „Vhodite! Sisse!”

      Noor kapten astus väikesesse kabinetti ja sulges enda järel ukse. Vormimüts käes, astus ta ruumis asuva kirjutuslaua ette ja võttis valveseisangu.

      „Kapten Roman Romanovitš Talanov saabus teie käsul.”

      Mees kirjutuslaua taga jättis mulje, nagu ta ei oleks veel kolmekümnenegi, mis üllatas kapten Talanovit. Ta oli kutsutud KGB vanemohvitseri juurde ega osanud oodata, et kohtab kedagi endavanust. Mees kandis ülikonda ja lipsu, oli lühikest kasvu ja kõhetu ning jättis üsna igeriku mulje. Nõukogude sõjaväelase meelest ei olnud see mees päevagi armees teeninud.

      Loomulikult ei näidanud Talanov seda arvamust millegagi välja, kuid tundis siiski pettumust. Nagu iga sõjaväelane jagas temagi KGB ohvitserid kahte klassi. Sapogi ja pidžaki. Säärikud ja pintsakud. Tema ees istuv noormees võis olla küll kõrge julgeolekuohvitser, kuid sõjaväelase jaoks oli ta lihtsalt tsiviilisik. Pintsak.

      Mees tõusis, tuli ümber kirjutuslaua ja istus selle servale. Tema lodev olek erines järsult valveseisangus kapteni jäigast hoiakust.

      KGB-lane ei öelnud oma nime. Lausus ainult: „Te jõudsite äsja Afganistanist tagasi.”

      „Just nii, seltsimees.”

      „Ma ei hakka küsima, kuidas seal oli, sest ma niikuinii ei mõistaks seda ning ilmselt ainult vihastaksin teid.”

      Kapten seisis endiselt nagu kivikuju.

      Pintsak ütles: „Te teenisite GRU spetsnaz’is. Eriüksuses. Tegutsesite Afganistanis rindejoone taga. Ületasite isegi Pakistani piiri.”

      See ei olnud küsimus, seega jättis kapten vastamata.

      Lauanurgal lösutav mees lausus: „Isegi sõjaväeluure erioperatsioonide eliitüksuses tõusite te teiste hulgast esile. Intelligentsus, vastupidavus, algatusvõime.” Ta pilgutas Talanovile silma. „Ustavus.”

      Talanovi sinised silmad püsisid kindlalt kirjutuslaua taga seinal, mistõttu ta ei pannud pilgutust tähele. Võimsal häälel kordas ta hästi päheõpitud vormelit: „Teenin Nõukogude Liitu!”

      Pintsak pööritas silmi, kuid Talanov ei märganud ka seda. „Laske end lõdvaks, kapten. Vaadake mind, mitte seina. Ma ei ole teie ülemus. Olen lihtsalt seltsimees, kes soovib rääkida teise seltsimehega, mitte kuramuse robot.”

      Talanov ei lasknud end lõdvaks, kuid ta silmad pöördusid KGB-mehele.

      „Te sündisite Ukrainas. Hersonis, Vene vanemate lapsena.”

      „Just nii.”

      „Ma ise olen Leningradist, kuid veetsin suved vanaema juures Odessas, päris lähedal kohale, kus te üles kasvasite.”

      „Just nii, seltsimees.”

      „Pintsak” ohkas, masendatud eriüksuse mehe jätkuvast ametlikkusest. Ta küsis: „Kas te tunnete oma rinnal

Скачать книгу