LITMIR.BIZ

Billy Elliot elab vaesuses vaevlevas Yorkshire’i söekaevanduslinnas. Tema isa tahab, et poiss õpiks poksimist nagu temagi, kuid Billyl on muud mõtted. Saanud innustust kohalikult õpetajalt, on ta võtnud nõuks sootuks teistsuguse tuleviku poole tantsida. Melvin Burgess on Lee Halli originaalkäsikirja alusel kirjutatud romaanis tabanud suurepäraselt nii filmi kui ka muusikali hinge.

Подробнее

Kui politseikoolist välja visatud ja omal käel uurimisi alustav antisotsiaalne detektiiv tohutute mahhinatsioonide, vandenõude ja intriigide lõksu langeb, saab tema ainsaks reaktsiooniks võimetu raev, plahvatuslik vägivald ning tung näha homset päeva. Film noir stiilis süžee viib lugeja tumedasse allmaailma, kus puhtaid hingi on vähe ning korruptsioon ja iniminetus ületavad tavapäraseid norme. Ta on võitleja, ta on armastaja… ta on Kaotaja!

Подробнее

Eesti XX sajandi saja suurkuju nimekirja koostati kaua ja hoolega. Esiletõstetute sekka, tähestiku järgi poetess Betti Alveri ja keelemees Paul Ariste vahele, mahtus üks talisportlane – Ants Antson, meie esimene ja uue aastatuhandeni ainus taliolümpiavõitja. Eestil on ammusest ajast olnud maailmatasemel kahevõistlejaid ja sinnakanti küündinud murdmaasuusatajaid, kuid kõrgeimale aujärjele tõusis kiiruisutaja! Lisaks tuli sõja jalus, aina pommitatava Beckeri sadama kõrval kasvanud Antson Euroopa absoluutseks meistriks ja kuulutati 1964. aasta maailma parimaks kiiruisutajaks. 1500 meetri sõit Innsbrucki olümpial kujunes meie esimeseks suureks telespordisündmuseks. 6. veebruaril 1964 peatus tehasetsehhides töö, koolid kogusid õpilased aulasse teleri ette ja Estonia teater katkestas “Minu veetleva leedi” proovi. Võidule järgnenud pidu oli üldrahvalik. Nõukogude Eesti marionettvalitsejad patsutasid Antsonit õlale, trummeldasid iseendi rinnale, kallasid partei keskkomitees vägijoogi välja ja tõotasid, et pärast sellist triumfi saab Eesti kindlasti korraliku uisuraja. Tuhkagi! Antson jäi sporditippu aastateks, pakkudes muudki kõneainet. Polnud vist abielupaari, kellele kuuekümnendate teisel poolel oleks vaadatud järele sama põnevil pilguga kui näitlejatar Eve Kivile ja uisutaja Antsonile. Kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist, 1992. aastal toimusid Albertville’is talimängud. Avapeol astus sportlaste ees Ants Antson, sinimustvalge tugevates kätes. Nii naasis Eesti olümpiaperre.

Подробнее

Vana hea forell Forell – olgu ta siis meri- või jõeforell – on ikka ja alati olnud kalamehe jaoks hinnatud püügikala ning teretulnud külaline meie toidulaual. Aga… Kas meriforell ja jõeforell on kaks erinevat või siiski üks ja sama kala? Kuidas „merikat“ ja „jõekat“ teineteisest eristada? Millist rooga forellist valmistada? Ja mis peamine – kust teda otsida ning kuidas kätte saada? „Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid.“ võtab kokku forelli eluviisid, vaatleb tema elupaiku ning annab nõu forelli püüdmiseks ja küpsetamiseks. Seda kõike teevad kalauurijad Arvo Tuvikene ja Martin Kesler, kogenud forellikütid Rein Truumets, Sven „Aapua“ Laanet ja Madis Messimas ning köögivõlur Pille Enden neile omasel lihtsal, ent sisukal moel. „Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid.“ on kolmas raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast. Mõnusat lugemist!

Подробнее

Eduard Vilde 1898. aastal ilmunud jutustus.

Подробнее

Lisann oli üheteistaastane, kui temast sai maailmakuulsa bändi Dreamblue tulihingeline fänn. Nüüd, kaheksateistaastaselt, otsustab ta osaleda Dreamblue maailmaturneel, järgnedes bändile üheksasse riiki ja käies kolmeteistkümnel kontserdil. Oma teekonnal tutvub ta paljude värvikate kaasfännidega, leiab nii sõpru kui ka vaenlasi, satub täbaratesse olukordadesse ja hakkab mitmeid asju nägema uue pilguga. Reisi lõpuni ei kaota Lisann lootust, et täitub tema suurim unistus – kohata oma ebajumalaid silmast silma ja öelda nendele, kui palju ta neid armastab. „Armastusega fännidelt” on noorteromaan, mis pakub sissevaadet fännikultuuri ja tutvustab paljudele raskesti mõistetavat kirge, mis ühendab fänne nende iidolitega.

Подробнее

Selle raamatu kaante vahele on kogutud 16 intervjuud Venemaa tuntud kultuuritegelaste, nagu Sergei Lukjanenko («Öine vahtkond» ja «Päevane vahtkond» ilmunud ka eesti keeles), Karen Žahnazarov (režissöör ja Mosfilmi direktor) ning teised, ajaloolaste, majandusteadlaste, politoloogide ja ajakirjanikega.

Подробнее

Juhus viib kokku Candice’i, tütarlapse kõrgemast ühiskonnakihist, ja andeka fotograafi Brandoni. Peigmehe poolt reedetud Candice otsustab äsjase pettumuse kiuste ja ka uudishimust ajendatuna vastastikusele sümpaatiale järele anda. Kuid kas võib neiu lubada endale tundeid inimese vastu, kellega tal ei saa olla tulevikku, on ainult kummaline ja vastuoluline olevik?

Подробнее

Evelin Kivimaa romaan „Armunäljaste festival“ näitab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm. Raamat on varem armastusnovelle ja luulekogu ilmutanud Evelin Kivimaa esikromaan. Kokkuvõtvalt: Muusikafestivalid. Armastus. Seks. Elu mõte. Sulatatud juust. Siit leiab seda kõike. Mida ühelt raamatult veel tahta?

Подробнее

See on aus raamat, kus Kuku – nagu teda kutsutakse – räägib avameelselt kõigest. Loomulikult neist rohkem kui 40 filmirollist, millega ta on keevitanud ennast heleda leegiga Eesti filmiajalukku. Ent ka paabulinnusabana kirevast eraelust, kuhu kuuluvad kaks lahutatud abielu, neli last kolme naisega ja palju kooselusid. “Ma olen oma elu alustanud umbes 20 korda uuesti, nullist pihta,” ütleb Kuku, kes joomatsüklite kiuste tõuseb ikka ja jälle tuhast nagu fööniks. Elulooraamatus räägivad Kukust 20 inimest: lisaks peategelasele endale ka temaga koos töötanud näitlejad ja režissöörid, kursusekaaslased lavakunstikateedrist, elukaaslane, eksabikaasad jpt.

Подробнее