Аннотация

Gort Ashryni triloogia teises osas jätkub kapten Anton Irv VIII, Eesti Vabadussõja kangelase kaheksanda klooni lugu inimese ja sõdurina ligi tuhat aastat pärast meie aega. Pärast pikka pausi on inimkond taas jõudnud omavahelise sõjani ning piirid inim- ja tehisintellekti vahel hakkavad hägustuma.

Аннотация

Raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kuru sündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, kuid romaani põhirõhk on nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi. Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi „jõud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal. Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.

Аннотация

Kes ei mäletaks Robert Sheckley alatasa igasugustesse väljapääsmatutesse olukordadesse sattuvaid kangelasi Gregorit ja Arnoldit ning nende planeetide kahjutustamise ettevõtet? Kes ei mäletaks legendaarset juttu «Tont nr 5» antoloogiast «Lilled Algernonile»? Esmakordselt maailmas ilmuvad nüüd kõik Gregori ja Arnoldi sarja kaheksa lugu ühtede kaante vahel just eesti keeles Orpheuse Raamatukogu sarjas. (Orpheuse Raamatukogu, 2228-0464; 2/2016)

Аннотация

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist, mille peategelaseks on kosmoselaevastiku julgeolekuteenistuse poliitohvitser Maxim Nikomedes, kes esimeses loos peab keset teravat ohvitseridevahelist rivaalitsemist ruumilaevas üles leidma ohtliku reeturi, kuid satub teises osas ise süsteemi hammasrataste vahele ning leiab end New Jesusalemma kolooniaplaneedi eriliselt naturalistlikus ja jõhkras koonduslaagris poliitvangi staatuses. «Poliitohvitser» jõudis ilmumise järel Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. «Poliitvang» pälvis sama au ning kandideeris lisaks veel Theodore Sturgeoni mälestusauhinnale

Аннотация

Kui sul oleks üksainus võimalus muuta ajalugu… Kuhu sa läheksid? Mida sa teeksid? Kelle sa tapaksid? On 1914. aasta 1. juuni. Hugh Stanton, endine sõjaväelane ja kuulus seikleja on sõna otseses mõttes kõige üksildasem inimene maamuna peal. Mitte keegi, keda ta varem tundis ja armastas, pole veel sündinud. Võib-olla ei sünnigi kunagi. Stanton teab, et varsti algab suur ja kohutav sõda. Kollektiivne suitsiidne hullus, mis hävitab Euroopa tsivilisatsiooni ja toob alanud sajandil häda miljonitele. Stanton teab seda, sest tema jaoks on see sajand juba ajalooks saanud. Teda valitakse seda ajalugu muutma. Ta peab sõja ära hoidma. Sõja, mis algab ühest kuulist. Aga kas üks kuul suudab tõesti hävitada kogu sajandi? Ja kui suudab, kas üks teine kuul saab selle päästa? *** Ben Elton on Suurbritannia üks provokatiivsemaid ja haaravamaid kirjanikke. Kuulsustest kliimamuutuseni, esimesest maailmasõjast maailma lõpuni – ta vaatleb oma raamatutes ainulaadse nurga alt meie aja kõige vastuolulisemaid teemasid. Ta on kirjutanud neliteist bestsellerit, sealhulgas „Stark“, „Popcorn“, „Inconceivable“ (filmina tuntud kui „Maybe Baby“, mille ta ise lavastas), „Dead Famous“, „High Society“ („Kõrgem seltskond“, ilmus eesti keeles 2005. aastal), „The First Casualty“ ja „Two Brothers“. Ben Eltoni palju auhindu võitnud TV-seriaalid on näiteks „The Young Ones“, „Blackadder“ (näidatud ka ETV-s) ja „The Thin Blue Line“. Tema lavahitid on Olivieri auhinna võitnud „Popcorn“ (etendus Ugalas 2002. aastal, lavastaja Ilmar Raag) ja globaalne fenomen „We Will Rock You“."

Аннотация

2013. aasta juuni. Indiast saab alguse tapva ebolaviiruse pandeemia, mis peagi jõuab ka Eestisse. Viiruse leviku tõkestamiseks suletakse linnad karantiini. Kümme inimest, kes on eri põhjustel kodust eemal, otsivad pelgupaika, milleks usutakse olevat võimalikult inimkauge maakoht kusagil Eestimaa sügavuses. Asjaolude kokkulangevuse tõttu satuvad nad kõik ühte kanti, kus algab võitlus ellujäämise nimel. Iseenda, üksteise ja rüüstajatega. Mis saab siis, kui meie arenenud, kuid habras tsivilisatsioon äkitselt kokku kukub?

Аннотация

Pseudonüümi Michael Mortimer alla on koondunud Rootsi hetke silmapaistvaim kirjanikeduo. Sarja teises raamatus „Põgenemine paradiisist” on läbivaks teemaks üleloomuliku jõuga kivid, muteerunud loomad ja ohtlikud ained, mis võivad valedesse kätesse sattudes viia uue ökosüsteemi ja isegi uue inimliigi tekkimiseni. Kõige keskmes on kummalised kivid, mille Rootsi teadlane Daniel Solander 1769. aastal Uus-Meremaalt leiab. Aegade jooksul on kivid kuulunud näiteks Johann Wolfgang von Goethele, Nikolai II-le ja Jossif Stalinile. Stalini käsul tegutsevad salajases nõukogude uurimislinnas teadlased, kes kasutavad kivi omadusi, et inimeste peal julmalt eksperimenteerida. Üks kivi – Neitsikivi – satub raamatu peategelase, noore üliõpilase Ida Nordlundi kätte. Vastutahtsi tõmmatakse ta sündmuste keerisesse ning koos teadlasest vanaema Alma ja kasuisa Lassega peavad nad asuma ohtlikule teekonnale Venemaalt Ukrainasse ja sealt edasi Rooma, et leida üles kõik kivid. "Hoogsam kui Eco, nutikam kui Brown" Sam Sundberg, Svenska Dagbladet

Аннотация

See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid. Sellel seletamatul asjal (monstrumil? fantoomil?), mida mina olen enda arvates ükskord näinud, polnud pikkust (või kõrgust?) küll siiski enam kui kakssada-kolmsada meetrit. Aga just nii madalal võis talle saatuslikuks saanud hetkel lennuväljale läheneda ka too õnnetu reaktiivhävitaja – ei meetritki kõrgemal!

Аннотация

Fantaasiakirjanduse looja Robert E. Howardi jutukogu, mille kangelaseks on 11. sajandi iiri sõdalane ja lindprii Must Turlogh Dubh OBrien, keda peetakse barbar Conani, Solomon Kanei ja kuningas Kulli kõrval üheks Howardi enimõnnestunud tegelaskujuks. Lisaks luust ja lihast ning raudsete käsivartega vaenlastele, kes ülima osavusega erinevaid terariistu kasutavad, peab Must Turlogh vastu astuma allakäinud impeeriumi muistset nõidust kasutavale hirmuäratavale võlurile ja võitlema koos legendaarse iiri ülemkuninga Brian Boruga Clontarfi lahingus, mille käiku jälgib surma- ja sõjajumal Odin ise.

Аннотация

„Ta oli külmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud üks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komandöriks. Olin mõelnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.“ Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot, poolenisti zombi ja kes palju aastaid tagasi oli planeet Shis’urna orbiidil transpordialuseks. Võimas kosmoseimpeerium, mis on aastatuhandete jooksul üha suuremaks paisunud, on nüüd silmitsi tugeva vastasega. Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et impeeriumi praktiliselt surematu valitseja on lasknud endast teha lugematul hulgal kloone, kes kõik on mööda ilmaruumi laiali. Kui Breq alustab oma kättemaksuretke, et õiglus taas jalule seada, vallandab see ettearvamatute tagajärgedega ahelreaktsiooni. Ent see pole kaugeltki kõik. Kui lugu nii lihtne oleks, poleks autor Ann Leckie debüütromaan pälvinud ingliskeelse ulme kõiki nelja tähtsamat auhinda.