Аннотация

Аннотация

Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud. Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys. Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad. Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan. Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?

Аннотация

„Deverilli lossi tütred“ on teine raamat „Deverillide kroonikast“, mis jälgib kolme iirlanna – Kitty, Celia ja Bridie – saatust läbi mitme aastakümne. On aasta 1925, sõda on ammu möödas, aga kaotatud on palju ja elu pole enam kunagi endine. Tuulepäine Celia Deverill on koos abikaasa Archiega otsustanud taastada mässu ajal maha põletatud Deverilli lossi endise hiilguse. Ta ei hoia selle nimel millegi pealt kokku. Kuid juba kogunevad mustad pilved ja finantsturg hakkab kokku varisema. See toob kaasa vägagi ootamatuid tagajärgi ja raskeid elumuutusi. Kuigi Kitty on nõole lossi ostmise eest tänulik, sest vähemalt ei lähe see võõraste kätte, mõtleb ta nukralt ajale, mil ise seal elas. Ta on küll rahul oma eluga koos abikaasa Roberti ja lapsendatud poja JP-ga, aga tema süda igatseb siiski Jack O’Learyt – meest, keda ta endale ei saa. Kõheldes oma valikutes, peab Kitty tegema südantlõhestava otsuse, mis võiks tuua talle suurimat õnne, aga teeks haiget tema kõige lähedasematele. Deverilli lossi kunagise koka tütar Bridie Doyle on nüüd rikas New Yorgi koorekihti kuuluv noor lesk. Aga kogu tema raha ei leevenda lapsest loobumise valu. Ta armub ja tunneb kiusatust pöörduda tagasi igatsetud kodumaale, isegi kui see tähendab vastu astumist naisele, kellele ta ikka veel ihkab kätte maksta.

Аннотация

Deverillide perekond on elanud Deverilli lossis juba sajandeid. Kuid nende kodu on ehitatud maadele, mis varem kuulusid O’Learydele, kelle needuse tõttu peavad kõik Deverillide meessoost pärijad jääma lossi kummitama, kuni mõni O’Leary asub taas sinna elama. Praegused asukad ei pööra needusele erilist tähelepanu, välja arvatud leedi Adeline Deverill, tema leekivate juustega lapselaps Kitty, kes on leidnud endale vaimseks õeks lossi iirlannast koka tütre Bridie Doyle’i, ning Kitty särav ja üleannetu inglise nõbu Celia Deverill. Tüdrukud kasvavad lossi kaunitel maadel koos üles, aga nende rahulikku elu hakkab mõjutama Iirimaa vabadusvõitlus. Kui puhkeb sõda, muutub nende kõigi elu alatiseks. Reetmine rebib nad lahku ja saadab maailma eri paikadesse, nende sõprus pannakse rängalt proovile. Aga üks side hoiab neid igavesti koos – kirglik ja vankumatu igatsus Deverilli lossi ja seal peituvate mälestuste järele. Menuautori Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud“ on eepiline lugu armastusest, saladustest, perekonnast ja sõprusest. Tegemist on Deverillide kroonika esimese osaga, mis sobib hästi kõigile, kelle meeldivad Rosamunde Pilcher ja Victoria Hislop. „Mitte keegi ei kirjuta eepilist armastusromaani nii nagu Santa Montefiore. Kõik, mida ta kirjutab, tuleb südamest.“ − Jojo Moyes

Аннотация

Dorset, 1933: Suure mõisa mesiniku tütar Grace armastab kaht meest. Kas peale jääb üdini tuttav ja turvaline või erutav ja keelatud tunne? Kuidas edasi elada, kui tundub, et oled kaotanud mõlemad? Massachusetts, 1973: Grace’i tütar Trixie armub rokklauljasse, kel terendab ees hiilgav muusikukarjäär, ent selgub, et noormees polegi see, kellena näis. Kas neiu armastus trotsib aastaid ja vahemaid? On’s õnn ikkagi võimalik või jääbki Trixie üksi? Ema ja tütar kannavad kumbki oma koormat, ent nende taagal on kummaline ühisosa. Kui Trixie selle avastab, haarab ta ohjad enda kätte. Ema meelerahu õnnestub tal taastada, aga kuidas on lood tema omaga? Kirjanik kannab lugeja Ameerika Tekanasseti saare tuulistelt randadelt Inglismaal Dorseti krahvkonnas asuva mõisa metsaradadele ja haljastele künkanõlvadele, kus tema tegelased saavad tunda nii kaotusvalu kui ka leidmisrõõmu. Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’is. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga Londonis. Santa Motefiorelt on eesti keeles ilmunud mitmeid raamatuid, viimati „Tuletorni saladused“ (Varrak, 2015) ja „Naine Pariisist“ (Varrak, 2013).

Аннотация

Millal saab meeldimisest kiusatus? Millal kasvab kiusatus üle kinnis¬ideeks? Angelica on õnnelikult abielus, tal on kaks väikest last ja ustavate sõbrannade tugi – ta teab, et peaks saatusele tänulik olema. Kuid siis kohtab ta karismaatilist lõuna-aafriklast, kes laseb tal ennast jälle ilusana tunda. See, mis on alguses süütu meiliflirt, areneb peagi millekski enamaks ja Angelica satub mehe kirjadest lausa sõltuvusse. Naine järgneb oma unelmale luksuslikust Londonist Lõuna-Aafrika maaliliste viinamarjaistanduste keskele ning seab ohtu kõik selle, mida ta elus kalliks peab. Elu lihtsaid tõdesid tundma õppides mõistab Angelica, et kui saatus ühe käega midagi ära võtab, annab ta teisega midagi muud asemele…

Аннотация

Kolm põlvkonda, kelle elu pidepunktiks on suursugune maamõis keset imekaunist parki. Vana paviljon, mille vaikivad seinad üht saladust hoiavad, on osa nende ajaloost ja pärandist. Ent kui elu võtab ootamatu pöörde, peab tõde ometi päevavalgele tulema… Antoinette’i maailm on kokku varisenud. Tema abikaasa – mees, keda ta on armastanud niikaua, kui ta mäletab – on traagiliselt hukkunud. Mees, kes teda toetas ja armastas; mees, kellele ta elas oma parimad aastad; mees, keda ta tundis paremini kui iseennast. Või vähemalt nii ta arvas… Matustel vanas tuttavas külakirkus kohtab ta naist, keda ta pole kunagi varem näinud. Päevast, mil ta pidi jäädavalt sulgema mineviku ukse, saab pöördepunkt ja miski ei jää enam endiseks. Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’i maakonnas. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad Londonis koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga.

Аннотация

Ellen Trawton põgeneb oma sisutühja Londoni elu ja võimuka ema eest, kes nõuab, et tütar vastaks tema ootustele. Parim koht end varjata on emast võõrdunud õe juures keset Connemara võrratut loodust, kus ta saab lõigata läbi kõik sidemed minevikuga. Kuid Iirimaa metsik ilu varjab aastatetaguseid saladusi ja üht mõistatuslikku lugu, mis ootab päevavalgele toomist. Conor Macausland on sünge ja üksildane kuju. Tema noor naine Caitlin hukkus traagiliselt vanas tuletornis ning naise kaotus on mõjunud mehele laastavalt. Kui Conor kohtab Ellenit, tekib nende vahel särin. Ent Caitlini rahutu vaim ei lepi sellega, et Conor kedagi teist armastab. Ellen mõistab peagi, et Conori minevik pole päris see, mis pealtnäha paistab, ja et ka tema enda perekonna ajaloos on seiku, millest tal pole aimugi. Kui saladused lõpuks paljastatakse, tuleb kõigil tõtt rääkida. „Tuletorni saladused” on mõjuv lugu lõhestunud perekonnast, mineviku saladustest ja surematust armastusest.

Аннотация

Sofia Solanas kasvab üles traditsioonilises kõrgkihi peres keset Argentina pampat. Kuna tema iirlannast ema pöörab tütrele väga vähe tähelepanu ja tegeleb üksnes oma poegade ümmardamisega, siis kasvab Sofia jonnakaks ja isepäiseks tüdrukuks. Kui Sofia teismeeas armub, muudab see tema elu täielikult. Kuna kogu loost võib perekonnale ainult pahandusi ja häbi tulla, siis saadab ema tütre Euroopasse. Sellest reisist kujuneb Sofia jaoks kahekümneaastane pagendus. „Oota mind ombupuu all” on kaunite maastike taustal lahti hargnev haarav ja romantiline perekonnasaaga, kus leidub nii allasurutud kirgi ja väiklust kui ka suuremeelsust ja kustumatut armastust. Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’i krahvkonnas. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega ja nad elavad oma kahe lapsega Londonis. Viimati on eesti keeles ilmunud tema romaanid „Naine Pariisist”, „Itaalia kosjasobitaja” ja „Kõrvalehüpe”.