Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Аннотация

Achingi talus on keeruline aeg – jões luurab koletis, teel liigub peata ratsanik, mägedest laskuvad õudusunenäod ja köögis askeldavad tillukesed punase peaga mehikesed, kes ütlevad, et nad on Nac Mac Feegled, Tillud Vabamehed, kes on joomise ja laamendamise eest Haldjamaalt välja aetud. Ja nüüd on Haldjate Kuninganna röövinud Tiffany Achingu väikese venna (kuigi Tiffany ei pea seda just läbinisti halvaks sündmuseks). Tiffany peab ta tagasi tooma. Tal on abiks relv (praepann) ja oma vanaema võluraamat (tegelikult küll "Lammaste ihuhädad"). Terry Pratchett on üks populaarsemaid kaasaegseid kirjanikke. Teda tuntakse eriti tänu tema erakordselt edukale Kettamaailma sarjale, mis on mõeldud täiskasvanutele, kuid mida loevad ka paljud noored huvilised. Tema esimene Kettamaailmal aset leidev noortele lugejatele mõeldud romaan "Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised" võitis 2002. aastal Carnegie medali ning tema teoste hulka kuulub ka rida teisi noortele lugejatele mõeldud raamatuid, sealhulgas "Bromeliadi" triloogia, mille põhjal hakatakse looma suurejoonelist animeeritud filmi. Terry Pratchett elba Inglismaal Wiltshire's, arvuti klaviatuuri taga ja ütleb, et "ta ei taha hakata normaalset elu elama, sest tal on tunne, et ta üritab juba niigi elada korraga kolme elu".

Аннотация

Väike grupp noome elab põllul urus ning nende arv kahaneb kiiresti, sest röövloomad ja linnud peavad neid kergeks saagiks. Neil endal on aina raskem toitu leida, sest noori nende seas on üha vähem. Ainus noor noom Masklin otsustab viimases hädas viia kõik noomid ühele läheduses kohviku ees peatuvale veoautole ning alles siis vaadata, mis edasi saab. Auto viib nad suurde kaubamajja, kus nende suureks jahmatuseks elab arvukas noomide kogukond. Kaubamaja noomid ei usu, et väljas üldse midagi olemas on. Nad on ennast väga mõnusalt sisse seadnud ning mõned noomid on isegi lugema õppinud. Olukord muutub aga järsult, kui selgub, et kaubamaja kavatsetakse lammutada. See tähendab, et midagi tuleb ette võtta. Tegu on Pratchettile omase südamliku ja armsa raamatuga, mille lugejaskonda ei saa kuidagi ealiselt määratleda.

Аннотация

Kui Tiffany Aching Talveseppa suudles, tundsid selle mõju kõik, kes kuidagiviisi võlujõuga kokku puutusid. Ja kusagil ärkas keegi – keegi, kes kandis endas nii hirmsat vihkamist, et tal polnud võimalik rahu saada. Võib-olla ei olekski ta Tiffanyt kohe üles leidnud, kui keegi hoopiski ootamatu inimene talle ühe arusaamatuse tõttu teed poleks näidanud. Tiffanyl ei oleks aega selle kõigega tegelda, sest tal jätkub toimetusi kuhjaga. Vana parun sureb, tema kohale asub Roland ja valmistub pulmadeks oma hapra ja pidevalt vesistava pruudiga, külas aset leidnud sündmused on üsna karmid ning siis järsku ilmub veel Tiffany ette ilma silmadeta mees, kellega koos käib kohutav hais – vihkamise lehk. Kuigi Tiffany leiab lisaks tilludele vabameestele ja vanadele sõpradele veel uusi ja ootamatuid liitlasi, tuleb viimane võitlus tal üksi maha pidada, kui ta tahab, et teised, vanemad nõiad temast lugu peaksid.

Аннотация

Komandör Sam Vimes läheb maale puhkusele, mille on talle organiseerinud patriits Vetinari ja tema naine. Vimes on linnavõmm ja maaelu äratab temas sügavat umbusku, pealegi on tal tunne, et teda kogu aeg jälgitakse, sest kõik põõsad, kraavid ja aasad on täis seal sagivaid olevusi. Aga võmm jääb alati võmmiks ja Vimesi nina haistab üsna varsti midagi kahtlast…

Аннотация

Algaja nõid Tiffany Aching annab järele oma jalgade kihule ja läheb Talvesepaga tantsima ning nüüd on Talvesepp temasse armunud. Tiffanyle sajab sõna otseses mõttes kaela kingitusi – lumehelbeid, lumikellukesi…Sellise kõrvetavalt külma armastusega hakkama saamine on juba iseenesest kolmeteistkümneaastase Tiffany jaoks üsna keeruline, aga lisaks tuleb tal hoolitseda ka oma igapäevaste tööde ja tegemiste eest. Kui ta aga oma suhteid Talvesepaga klaaritud ei saa, pole võib-olla igapäevaseid toimetusigi enam, sest kõiki ümbruskonna inimesi ootab igavene talv. Õnneks on Tiffanyl siiski vaprad abilised – tillud vabamehed, kes ei jäta oma moori üksi talvega võitlema.