Скачать книгу

ühtsuse faasi — vaimset, mõistuslikku või isikulist.

      0:1.16 (3.3) JUMALIKKUS on Jumaluse iseloomulik, ühendav ja kooskõlastav omadus.

      0:1.17 (3.4) Loodud-olendid mõistavad jumalikkust kui tõde, ilu ja headust; isiksuses seostub see armastuse, halastuse ja teenimisega; mitteisikulistel tasanditel avaldub see õigluse, võimu ja suveräänsusena.

      0:1.18 (3.5) Jumalikkus võib olla täiuslik — täielik — nagu Paradiisi täiuslikkuse eksistentsiaalsel ja looja tasandil; ta võib olla ebatäiuslik nagu aegruumi evolutsiooni kogemuslikul ja loodud-olendite tasandil; ta võib olla ka suhteline, ei täiuslik ega ebatäiuslik, nagu on Havonas eksistentsiaalsete-kogemuslike suhete teatud tasanditel.

      0:1.19 (3.6) Kui üritame aduda täiust kõigis suhtelisuse faasides ja vormides, puutume kokku seitsme võimaliku variandiga:

      0:1.20 (3.7) 1. absoluutne täius kõikides aspektides;

      0:1.21 (3.8) 2. absoluutne täius mõnes faasis ja suhteline täius kõikides teistes aspektides;

      0:1.22 (3.9) 3. absoluutsed, suhtelised ja ebatäiuslikud aspektid erinevates seostes;

      0:1.23 (3.10) 4. absoluutne täius mõnes suhtes, ebatäiuslikkus kõikides teistes;

      0:1.24 (3.11) 5. absoluutset täiust mitte üheski suunas, suhteline täius kõikides avaldumisvormides;

      0:1.25 (3.12) 6. absoluutset täiust mitte üheski faasis, suhteline mõnes, ebatäiuslikkus ülejäänud faasides;

      0:1.26 (3.13) 7. absoluutset täiust mitte üheski omaduses, ebatäiuslikkus kõigis.

      0:2.1 (3.14) Arenevad surelikud loodud-olendid tunnevad vastupandamatut soovi väljendada oma piiratud arusaamu Jumalast sümbolitena. Inimese teadlikkus oma kõlbelisest kohusest ja tema vaimne idealism kujutavad endast väärtustasandit — kogemuslikku reaalsust —, mida on raske sümboliseerida.

      0:2.2 (3.15) Kosmiline teadvus eeldab Esimese Põhjuse, ühe ja ainsa mittepõhjusliku reaalsuse tunnistamist. Jumal, Kõikne Isa, toimib kolmel Jumalus-isiksuse tasandil, mis on alam-lõpmatu väärtusega ja kus jumalikkuse avaldumine on vaid suhteline:

      0:2.3 (3.16) 1. eelisikuline tasand—nagu Isa fragmentide, näiteks Mõttekohandajate teenistuses;

      0:2.4 (3.17) 2. isikuline tasand—nagu loodud ja sünnitatud olendite arengukogemuses;

      0:2.5 (3.18) 3. üliisikuline tasand—nagu teatud absoniitsete ja nendega seotud olendite ilmnenud eksistentsis.

      0:2.6 (3.19) JUMAL on sõnaline sümbol, mis märgib Jumaluse kõiki isikustumisi. Igal Jumaluse toimimise isikulisel tasandil nõuab termin erinevat definitsiooni ja teda tuleb igal tasandil veel edaspidi ümber defineerida, sest seda terminit võib kasutada Jumaluse erinevate — kooskõlastatud või alluvate — isikustumiste märkimiseks; näiteks: Paradiisi Loojad-Pojad — kohalike universumite isad.

      0:2.7 (4.1) Terminit „Jumal”, nii nagu meie seda kasutame, võib mõista:

      0:2.8 (4.2) määrangu järgi—nagu Jumal-Isa;

      0:2.9 (4.3) konteksti järgi—kui seda kasutatakse teatud kindlast jumalustasandist või -seosest kõneldes. Kui tekib kahtlusi sõna „Jumal” täpse tõlgendamise osas, on soovitatav see siduda Kõikse Isa isikuga.

      0:2.10 (4.4) Termin „Jumal” märgib alati isiksust. Sõna „Jumalus” võib, aga ei pea märkima jumalikke isiksusi.

      0:2.11 (4.5) Järgnevates kirjades kasutatakse sõna JUMAL järgmistes tähendustes:

      0:2.12 (4.6) 1. Jumal-Isa—Looja, Juhtija ja Alalhoidja. Kõikne Isa, Jumaluse Esimene Isik;

      0:2.13 (4.7) 2. Jumal-Poeg—Kooskõlastatud Looja, Vaimne Juhtija ja Vaimne Korraldaja. Igavene Poeg, Jumaluse Teine Isik;

      0:2.14 (4.8) 3. Jumal-Vaim—Ühine Toimija, Kõikne Terviklikustaja ja Meele Annetaja. Lõpmatu Vaim, Jumaluse Kolmas Isik;

      0:2.15 (4.9) 4. Ülim Jumal—aja ja ruumi tegelikustuv ehk arenev Jumal. Isikuline Jumalus, kes sidestatult teostab loodud-olendi ja Looja identiteedi kogemuslikku saavutamist. Ülim Olend tajub isiklikult jumalusliku ühtsuse saavutamist aja ja ruumi arenevate loodud-olendite areneva ja kogemusliku Jumalana;

      0:2.16 (4.10) 5. Seitsmekordne Jumal—Jumaluse isiksus, kes tegelikult toimib ükskõik kus ajas ja ruumis. Paradiisi isikulised Jumalused ja nende loovad kaaslased, kes toimivad keskses universumis ja selle piiridest väljaspool ning võimsus-isikustuvad Ülima Olendina ajas ja ruumis toimuva ühendava Jumaluse ilmutamise esimesel, loodu tasandil. See tasand ehk suuruniversum on sfäär, kus toimub Paradiisi isiksuste aegruumiline laskumine vastastikuses seoses arenevate olendite aegruumilise tõusuga;

      0:2.17 (4.11) 6. Viimane Jumal—superajas ja ületatud ruumis ilmnev Jumal. Ühendava Jumaluse avaldumise teine kogemuslik tasand. Viimane Jumal tähendab, et on saavutatud nende sünteesitud absoniitsete-üliisikuliste, aegruumi piire ületavate ja ilmnenud-kogemuslike väärtuste realiseerumine, mis koordineeruvad Jumaluse reaalsuse lõplikel loovustasandeil;

      0:2.18 (4.12) 7. Absoluutne Jumal—aega ja ruumi ületavaid üliisikulisi väärtusi ja jumalikkuse tähendusi kogemusteks muutev Jumal, kes on praegu eksistentsiaalne Jumalus-Absoluudina. See on ühendava Jumaluse väljendumise ja avardumise kolmas tasand. Sellel ülilooval tasandil kogeb Jumalus isikustumispotentsiaali ammendumist; kohtab täiuslikku jumalikkust ning kogeb üksteisele järgnevail, ikka kõrgemail kellekski teiseks isikustumise tasandeil eneseilmutamisvõime ammendumist. Nüüd kohtab Jumalus Määratlematut Absoluuti, riivab teda ja kogeb samasust temaga.

      0:3.1 (4.13) Täielik, lõpmatu reaalsus on eksistentsiaalne seitsmes faasis ja seitsmes kooskõlastatud absoluudis:

      0:3.2 (5.1) 1. Esimene Allikas ja Kese;

      0:3.3 (5.2) 2. Teine Allikas ja Kese;

      0:3.4 (5.3) 3. Kolmas Allikas ja Kese;

      0:3.5 (5.4) 4. Paradiisisaar;

      0:3.6 (5.5) 5. Jumalus-Absoluut;

      0:3.7 (5.6) 6. Kõikne Absoluut;

      0:3.8 (5.7) 7. Määratlematu Absoluut.

      0:3.9 (5.8) Esimese Allika ja Keskmena on Jumal täieliku reaalsuse suhtes esmane — tingimusteta. Esimene Allikas ja Kese on nii lõpmatu kui ka igavene ja seega võib talle piire või tingimusi seada vaid tema enda tahe.

      0:3.10 (5.9) Jumal — Kõikne Isa — on Esimese Allika ja Keskme isiksus, sellena on ta lõpmatut juhtimist tähendavais isiklikes suhetes kõikide kooskõlastatud ja alamate allikate ning keskmetega. Selline juhtimine on potentsiaalselt isiklik ja lõpmatu, ehkki tänu kooskõlastatud ja alamate allikate, keskmete ning isiksuste tegutsemise täiuslikkusele ei tarvitse ta tegelikkuses kunagi toimida.

      0:3.11 (5.10) Esimene Allikas ja Kese on seega esmane igas valdkonnas, olgu see jumalustatud või mittejumalustatud, isikuline või mitteisikuline, reaalne või potentsiaalne, piiritletud või lõpmatu. Ei eksisteeri ühtegi asja ega olendit, ei suhtelisust ega lõplikkust, mis poleks otseses või kaudses seoses Esimese Allika ja Keskmega ega sõltuks sellest.

      0:3.12 (5.11) Esimene Allikas ja Kese seostub universumiga mitmel moel:

      0:3.13 (5.12) 1. materiaalsete universumite gravitatsioonijõud koonduvad ala-Paradiisi gravitatsioonikeskmes. See ongi põhjus, miks tema isiku geograafiline asukoht on igaveseks ajaks määratud absoluutses suhtes Paradiisi alama ehk materiaalse tasandi jõu-energia keskusega. Ent Jumaluse absoluutne isiksus eksisteerib Paradiisi kõrgemal ehk vaimsel tasandil;

      0:3.14 (5.13) 2. meele jõud koonduvad Lõpmatus Vaimus, eristuv

Скачать книгу