LITMIR.BIZ

      e-ISBN 9789949686018

      Rumeenia

      Viinamarjaaedu – u 191 000 ha.

      Kvaliteetveinide kategoorias on umbes 28 000 ha ja maakonnaveinide kategoorias u 16 000 ha. Ülejäänud veiniaiad on täpsemalt määratlemata.

      Maailmas 13. veinitootja: 430 miljonit liitrit veini aastas.

      14. veinitarbija maailmas.

      Rumeenia paikneb samadel laiuskraadidel nagu Prantsusmaa: põhjapoolsed piirkonnad jäävad Alsace’i ja Burgundia laiuskraadidele, Dealu Mare ühe hinnatuima piirkonnana asub 45. laiuskraadil nagu Bordeaux. Lõunapoolsed alad jäävad 43.–44. laiuskraadile nagu Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa lõunarannik.

      Pinnas on Rumeenias suuremas osas setteline, paremad lubja- ja kiltkivi pinnasel kasvualad jäävad Transilvaaniasse ning Karpaatide nõlvadele. Kliima on karmim ja kontinentaalsem kui Vahemere ja Atlandi ookeani poolt mõjutatud Euroopas. Suved on kuumad ning talved külmad ja lumised. Olteenia (Doonau lisajõe Olti org) ja Munteenia piirkonnas tehakse kuivi valgeid, roosasid ja punaseid veine. Vahuveini valmistatakse vähe, selleks on olemas hea potentsiaal, aga pole traditsioone valmistamise ega tarbimise vallas. Musta mere ääres pehmema kliimaga piirkondades tehakse hiliskorje marjadest magusaid veine.

      Marjasordid: Rumeenias kasvatatakse lisaks Vitis vinifera marjasortidele ka teisi viinapuu liike (Vitis rupestris, Vitis labrusca) ja hübriidsorte.

      Sarnaselt teiste Balkani riikidega kasvatatakse omanäolisi pärismaiseid marjasorte üsna palju ja levinuimad on heleda kestaga sordid: Fetească Albă (tõlkes: valge neitsi), Crâmpoșie, Fetească Regală (tõlkes: aadlineitsi), Zghihară de Huși Tămâioasă Românească (Rumeenia Muskaat), Grasă de Cotnari, Galbenă de Odobești, Plăvaie, Şarbă ja Frâncusa. Rahvusvahelistest sortidest on levinud Sauvignon Blanc, Chardonnay, Welschriesling (Riesling Italico), Aligote, Muscat ja Pinot Gris.

      Olulised ja levinuimad pärismaised tumedad marjasordid on Fetească Neagră (tõlkes: must neitsi), Băbească Neagră, Negru de Drăgășani, Cadarcă (Kadarka), Novac ja Busuioacă de Bohotin ning levinuimad rahvusvahelised sordid on Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Burgund Mare (Blaufränkisch).

      Seadusandlus

      Kokku on Rumeenias kaheksa suuremat regiooni ja 42 veinipiirkonda. Euroopa Liiduga liitumise ajel võttis Rumeenia vastu veinide kvaliteedinõuded, mis liigitavad veinid kolme kvaliteediklassi:

      Vin de Masa ‒ igapäevane lihtne lauavein.

      Vin cu Indicatie Geografica (VIG) ‒ geograafilise pärituluga ehk maakonnavein.

      Denumire de Origine Controlata (DOC) – kindla päritoluga kontrollitud kvaliteetvein, mis on Prantsumaa AOP, Hispaania DO ja Itaalia DOC veinide vaste. DOC veinide valmistamiseks peab marjamahl, mida ei tohi magustada, sisaldama suhkrut vähemalt 180 g/l kohta. Lisaks kuuluvad DOC veinide kategooriasse küpsetest hiliskorje marjadest valmistatud magusad dessertveinid.

      Cules târziu – hiliskorje veinid, nõutav suhkrusisaldus marjamahlas vähemalt 220 g/l.

      Cules la înnobilare – väärishallitusega nakatatud marjadest tehtud magusad veinid, nõutav suhkrusisaldus marjamahlas vähemalt 240 g/l.

      Tsiteerides austerlasest investorit Walter Friedlit, kes on Lacerta veinimaja omanik ja Austria Business Clubi juhatuse liige Rumeenias: „Rumeenia ja Bulgaaria on nagu Euroopa Austraalia ja Tšiili“. Prantsuse veinikonsultant Michel Rolland ja teised veinieksperdid ennustavad, et lähitulevikus pakuvad Musta mere ümbrusest ‒ Rumeeniast, Bulgaariast ja Moldovast ‒ pärinevad veinid väga positiivseid üllatusi.

      Rumeenia on Euroopa Liidus mahult kuues veinitootja ja maailmas 13. kohal. Rumeeniat võib pidada üheks vanimaks – ning teisalt ka noorimaks veiniriigiks Euroopas. Viinamarju on kasvatatud juba antiikajast saadik, aga kõigest 40 aastat väldanud kommunistlik riigikord hävitas sisuliselt kogu Rumeenia traditsioonilise veinipärandi, sest veiniaiad riigistati ja keskenduti mahuveinide ning muude viinamarjatoodete valmistamisele. Suurim turg oli Nõukogude Liit. Riik tegi veinivalmistamises sisuliselt restardi 1990. aastatel pärast kommunistliku diktatuuri langemist. Praeguseks on Rumeenia vanimad veinitootjad tegutsenud kõigest 25‒30 aastat.

      Rumeenia on koos lõunanaabri Bulgaariaga üks vanimaid veiniriike maailmas, kus on juba 6000 aastat veiniajalugu, arheoloogilised tõendid veini valmistamisest pärinevad u 4000. aastast eKr. 1. sajandil eKr ühendas kuningas Burebista mitmed alad ja hõimud üheks suureks Daakia riigiks, mis roomlaste poolt vallutati ja aastatuhande vahetusele läks Rumeenia vastu Rooma impeeriumi koosseisusus – Dacia provintsi veini imporditi ja joodi kogu Rooma impeeriumi aladel, sest pinnas ja ilm sobisid marjakasvatuseks. Dacia provintsiks peeti Karpaatide mäestiku ja Doonau jõe vahele jäävat ala. Pärast Rooma impeeriumi langust kuulus Rumeenia Bütsantsi (Ida-Rooma riigi) koosseisu kuni 14. sajandini, mil Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad ühendati Valahhia vürstiriigiks. Valahhia vürst Vlad Dracula (Teibasseajaja) sõdis 15. sajandil Osmanite riigi vastu ja ta on Bram Stokeri teose „Dracula“ samanimelise peategelase prototüüp. Siiski oli ta sunnitud tunnistama türklaste ülemvõimu ja Valahhia koos Moldova ja ülejäänud Rumeeniaga liideti Ottomani impeeriumiga ning Osmanite riik valitses alasid 300 järgmist aastat. Viimane sündmus pärssis tugevalt ka veinitootmist. Seda küll ei keelatud ära, aga veinile kehtestati kõrged riigimaksud. 19. sajandi lõpus Rumeenia iseseisvus. 1881. aastal tekkis Rumeenia keisririik ja koos prantslastega, kes tutvustasid siin selliseid marjasorte nagu Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot, Chardonnay ja Sauvignon Blanc, saabus Rumeeniasse ka viinapuutäi (avastati esmakordselt 1872. aastal Dealu Mare piirkonnas).

      I maailmasõja lõppedes ühendati Rumeenia kuningriigiga Transilvaania, Ida-Moldova (Bessaraabia) ja Bukoviina ning tekkis „Suur Rumeenia“, mis päädis 1940. aastal osa alade loovutamisega. Transilvaania läks Ungarile, Bessaraabia ja Bukoviina Nõukogude Liidule ning Lõuna-Dobrudža Bulgaariale. Rumeenia iseseisvus lõppes kuningas Mihai I troonist loobumisega 30. detsembril 1947. aastal. Monarhia asendati kommunistliku diktatuurse valitsusega. Pärast II maailmasõda saadi Transilvaania Ungarilt siiski tagasi, aga kommunistlik diktatuur Rumeenias käskis toota plaanimajanduslikus võtmes palju madala kvaliteediga mahuveini, mis müüdi peaasjalikult vennalikku Nõukogude Liitu. Võrdluseks: aastal 2011. oli Rumeenia veinieksport kõigest 3% kogu toodetavast veinist …

      Pärast kommunistliku režiimi ja Nõukogude Liidu (veinituru) kokkuvarisemist said paljud endised riiklikud veinitehased endale uued omanikud. Erastasid nii kohalikud põllumehed kui ka Euroopa veinitootjad, kes moderniseerisid veinitootmist, investeerides nüüdisaegsesse tehnoloogiasse. Rumeenia loodab taastada oma vanad traditsioonid ja teha kvaliteetseid veine, mida kiitis juba antiikajal luuletaja Ovidius.

      Marjasordid

      Kohalikud heledad marjad

      Crâmpoșie ja Crâmpoşie Selecționată. Crâmpoșie on vana ja iidne hele pärismaine marjasort, mida kasvatati Dacias juba enne Rooma impeeriumi aegu. Päritolu ja nimetus on ebaselged. Algne marjasort oli kahekojaline taim, mistõttu vajab tolmlemiseks teist marjasorti kõrvale, seepärast kasvatati vanasti seda koos Gordani lauaviinamarjaga, mis oli hea tolmeldaja. 1972. aastal aretasid kohalikud teadlased nende kahe sordi baasil välja hermafrodiitse ehk ühekojalise sordi, mis sai nimeks Crâmpoşie Selecționată