LITMIR.BIZ

      Vaade Ararati mäele ja Ararati tasandikule Artašati linnast Armeenias.

      Ararat Mägi Türgi idaosas Iraani ja Armeenia piiri lähedal, mille nõlval veeuputuse järel tulva alanedes olevat peatunud Noa laev (1 Mo 8, 4–5). Mõnikord nimetatud ka inimsoo teiseks hälliks.

      Ares Kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, rooma Mars.

      Arethusa vt Alpheus ja Arethusa

      argonaudid Kreeka pärimuse järgi viiskümmend vaprat meresõitjat Argo-nimelisel laeval, kes Iasoni juhtimisel võtsid ette teekonna kuldvillaku (tiivulise jäära kuldsest villast aarde) tagasitoomiseks Kreekasse. Argonautide hulka kuulusid säärased suursugused kangelased nagu Herakles, Theseus, Orpheus, Kastor ja Polydeukes, Peleus, Admetos jt. Pärast pikki seiklusi jõudsid nad Kolchisesse, varastasid võlukunsti tundva Medeia abiga sealselt kuningalt kuldvillaku ja naasid mitme uue katsumuse järel koju. Lugu jutustavad väga mitmed antiikautorid ja see on üks mahukamaid muinaskreeka eepilistest süžeedest. Argonautide retk kujutab endast paljude rahvaste legendides esinevat arhetüüpilist „rännakut maailma otsa“.

      Argos 1) Laevameister, kes ehitas argonautidele laeva nende reisiks kuldvillaku järele. 2) Sajasilmne koletis, kelle Hermes tappis ja kelle silmad Hera seejärel kinnitas paabulinnu sabale. 3) Odysseuse truu koer, kes tundis oma peremehe ära kakskümmend aastat kestnud lahusoleku järel.

      Ariadne [ari’adne] Kreeta kuninga Minose tütar, kes pärimuse järgi andis Theseusele lõngakera, mille abil viimane pärast Minotaurose tapmist labürindist välja pääses. Tütarlaps saatis Theseust koduteel, aga viimane jättis ta maha Naxose saarele, kust Dionysos õnnetu neiu üles korjas ja endale naiseks võttis.

      Ariel Heebrea nimi, mis tähendab ’Jumala lõvi’. Prohvet Jesaja kasutab seda Jeruusalemmast kõneldes (Js 19, 1–7); astronoomias tähistatakse selle nimega üht Uraani kaaslast. Keskaja ja renessansi kirjanduses korduvalt esinev vaimolevus v ingel (vt inglid). Shakespeare’i näidendis „Torm“ (1611) Prospero teenistuses olev õhuvaim, kes võib end omatahtsi nähtamatuks muuta, võlukunsti helge, „valgustatud“ pooluse kehastus vastandina Sycoraxile ja Calibanile.

      arimaspid [ari’maspid] Müütiline ühesilmaline põhjarahvas muinaskreeka kirjanduses, kelle peamine tegevus on lakkamatu sõjapidamine kullasoont valvavate greifidega. F. Rabelais oma satiiris „Gargantua ja Pantagruel“ (1534) nimetab arimaspideks Põhja-Euroopa rahvaid, kes reformatsiooni tagajärjel on kaotanud oma usu-silma.

      Aristeas [aris’teas] Poolmüütiline luuletaja muinaskreeka pärimuses, kelle kuju olevat ilmunud ja kadunud vaheldumisi umbes 400 aasta vältel ja kes olevat oma rännakutel külastanud kõiki tundmatuid maid ja rahvaid. Inimeseks olemise vaheaegadel olevat ta ringi liikunud hirvesokuna. Säilinud on katkendid Aristeasele omistatavast u 7. saj eKr pärinevast eeposest, mis jutustab kaugel põhjas elavast ühesilmalisest rahvast arimaspidest.

      Arkaadia Mägine piirkond Kreekas Peloponnesoses, antiik- ja keskaja kirjanduses rahu, õnne ja harmoonilise, looduslähedase elu sümbol. Kasutatud ka Eedeni aia sünonüümina.

      Arlecchino [arleki:no] Itaalia 16. saj rahvakomöödia põhitegelasi, Colombina armsam. Temast on välja arenenud pantomiimiteatri arlekiin, läbi elu tantsiv kuju, kelle põhitegevus on nurjata kolombiinisse armunud klouni sulitembud. Vt ka Pantalone, Pierrot, Hanswurst.