LITMIR.BIZ

Скачать книгу

ajal, mil see oli karistatav, ning nii oli tal kaks valikut: vangla või naissuguhormoonid. Ta otsustas oletatavalt väiksema pahe, östrogeeni kasuks. Selle mõjul haigestus ta depressiooni ja mürgitas end lõpuks. Võlgneme härra Turingile tänu ka mõne põhjapaneva idee eest esimeste arvutite konstrueerimisel ning pöördelise tähtsusega inimese ja masina vastastikmõju katsetamise eest – Turingi katse. Peale selle päästis ta Saksa Enigma salakoodi dešifreerimisega sajad tuhanded elud ning mõjutas nagu ei ükski teine üksikisik Teise maailmasõja tulemust. Ainuüksi östrogeeni tarvitamise tagajärjel sai eelmise sajandi ühest loomingulisemast mõtlejast masendunud enesetapja. Hormoonid, juhtkonnakorruse elanikud.

      Teine isik, kes aitab meil hormoonide mõju paremini mõista, on David Reimer. Ta sündis koos Brian Reimeriga, ühemunarakukaksikust vennaga 1962. aastal Kanadas ning kaotas arsti vea tõttu peenise. Tookordse väga kuulsa seksuaalteadlase John Money soovitusel otsustas pere radikaalselt Davidi ellu sekkuda. Kaheaastasel poisil eemaldati munandid ja munandikotist ehitati kirurgilisel teel vagiina. Davidi uueks nimeks sai Brenda ning ta kasvatati üles tüdrukuna. Kuna juhtumil olid täpsed teadusdokumendid ning oli vaja näidata, et soo-omaseid käitumismalle saab omandada kasvatuse käigus, oli juhtum pikka aega pöördelise tähtsusega. 1975. aastal nimetas seda näiteks Alice Schwarzer oma raamatus „Der kleine Unterschied und seine großen Folgen“ (Väike erinevus ja selle sügavad tagajärjed) ning kasutas seda tõendusmaterjalina tookord intensiivselt diskuteeritud hüpoteesi vastu, et mehed ja naised on ühesugused, kui jätta kõrvale naiste võime sünnitada. Bioloogiline reaalsus, nagu ülal selgitatud, näeb teistsugune välja, ning nii ei saanud ka kaksikutega tehtud katse lõppeda õnnelikult. Brenda sai 1٩80. aastal oma sünnist poisina teada ning otsustas soovahetuse kasuks. Ta abiellus, adopteeris oma naise kaks last, läks lahku ja sooritas lõpuks enesetapu.33

      Kuid peale soo-omaste hormoonide on ka teisi hormoone. Mõnede imetajate indiviidide sidet kontrollivad hormoonid – nii on see muuhulgas ka inimestel. Võib näida ebaromantiline, kuid ka sellised tunded, nagu armastus,34 pannakse paika hormoonide, näiteks oksütotsiini mõjul.

      Doktoritöö kirjutamise ajal, kui tegelesin intensiivselt delfiiniraviga, pidi see hormoon kontrollima isegi selle loomadele toetuva ravivormi arvatavat edu. Oksütotsiin hoolitseb nimelt kiindumuse ja usalduse eest.35

      Sellel kohal kutsun teid korraks Põhja-Ameerikasse. Seal elavad kahjuritena vihatud preeria-uruhiired. Väiksed kentsakad loomad, kes on oma üle kahe päeva kestva armuakti tõttu omandanud teatud kuulsuse. See omakorda pälvis mõnede kiindumusliku käitumisega tegelevate teadlaste tähelepanu. Üle neljakümne tunni kestev seks, see on võimalik vaid meelemürgi mõju all. Seejuures oleks vajalik teada, et enamik tüüpilisi labori katseloomi, niisiis hiired ja rotid, ei loo kiindumussuhteid ühe kindla indiviidiga, nad ei ela monogaamses suhtes, vaid suuremate kogukonnarühmadena. Ehk olete juba kunagi märganud, et enamik imetajaid ei ela vastandina lindudele monogaamses suhtes. Täpsemalt võttes oleme meie, mehed, imetamise leiutamisest saadik järglaste kasvatamisel maha kantud. Imetajate monogaamial on mõtet ainult juhul, kui isane takistab oma truudusega konkurendil järglaste tapmist eesmärgil, et emane jälle kiiremini paaritumiseks valmis oleks.36

      Lindudel on see hoopis teisiti, sest nemad peavad võrdselt hauduma ja järeltulijatele toitu hankima, ning seepärast on tugev side vähemalt haudeperioodi jooksul väga sage nähtus. Teadlastel ei olnud seega sugugi lihtne leida paljude imetajate hulgast liiki, kes elaks monogaamselt ning võiks olla terve elu kestva suhte näidisorganismiks. Kuid vastandina oma lähisugulasele mägi-uruhiirele (Microtus montanus) elab preeria-uruhiir monogaamses suhtes.

      Kui teadlased tunnevad huvi ühe aine mõju vastu, siis pärsitakse keemiliselt selle sünteesi ja vaadatakse, mis juhtub. Bingo! Oksütotsiini mõjuta käitusid hiired samuti nagu nende sugulased mägedes ning eluaegne partnerlus oli unustatud. Ühes hiljuti ilmunud uuringus suudeti isegi näidata, et oksütotsiin ei ole aluseks ainuüksi pikale monogaamsele partnerlusele. See soodustab ka käitumist, mis tuleb partnerlusele kasuks, sest isegi näriline trööstib oma partnerit, kui tollel halvasti läheb.37

      Ehk mõtlete nüüd, hea on, et meie, inimesed, oma mõistusega nii abitult tunnete mõju alla ei satu. Sel juhul olete liiga vara rõõmustanud, sest oksütotsiin juhib isegi finantsturul tegutsevaid kaineid arvestajaid. Nii andsid katseisikud, kes olid nuusutanud oksütotsiinipihustit, kergemini krediiti, kui need, kellele pihustati platseebot.38 Loomulikult ei ole krediidi andmisel midagi tegemist armastusega. Kuid küsige endalt: mis muudab armastuse vihaks? Õige, armukadedus, see jätab armastuse ilma põhialusest. Usalduseta luhtub iga suhe. Sorts pihustatavat oksütotsiini oleks aidanud ka sel juhul. Oksütotsiin loob usaldustunde, ning see on tõeline ühiskondlik kleepaine. See kehtib isegi kalade kohta, kes alluvad oksütotsiini derivaadile isototsiinile.39

      Oksütotsiin mõjub isegi eri liikide vahel. Kui manustada seda üks sorts ninapihusti abil koertele, kuuletuvad nad paremini ja on vähem agressiivsed.40 Ehk peaksid militaarstrateegid mõtlema sellele, et teha sellest keemiline võitlusrelv, siis saab ütlus „Make love, not war“ hoopis uue mõõtme.

      Oksütotsiin avastati muuseas juba 1906. aastal seoses sünnituse ja rinnaga toitmisega, ning juba palju aastaid on tavaks manustada emale pärast keisrilõikust oksütotsiini, et piim rinda tuleks. Sellega koos kutsutakse esile ka emaarmastus, sest tegeliku sünnitusprotsessita ei tooda organism nii palju oksütotsiini, et ema ja lapse vahel tekiks peaaegu valulikult tugev side. Evolutsiooniliselt on niisugusel tugeval sidemel suur eelis, sest sel juhul asetab ema lapse heaolu enda omast kõrgemale ning tagab sellega liigi edasikestmise. Piimalehmadega on samuti. Ka nende piimatootmist tuleb sünnituse ja tugeva oksütotsiini tootmise abil iga kaheteistkümne kuu järel uuesti ergutada. Mida küll tunnevad neli miljonit Saksa lüpsilehma, kui neilt mõne tunni või päeva pärast vasikad ära võetakse?

      Kuid võib-olla ei tohi inimtundeid võrdlusena kasutadagi, võib-olla tunneb lehm hoopis midagi muud? Kahjuks on väga tõenäoline, et kõiki imetajaid valdavad küllaltki sarnased tunded (vt peatükki „Tundelisus“). See on muuseas kasulik farmaatsiatööstusele, sest kõik psühhiaatrilised ravimid ja imetabletid, mis meie tundemaailma jälle tasakaalu viivad, põhinevad loomkatsetel.

      6. Feromoonide pidu

      Olete kindlasti näinud värvilisi palle laste mängumaal. Nende läbimõõt on umbes kuus sentimeetrit. Kujutage endale nüüd ette, et peate üles leidma üheainsa kollase palli kaheksa jalgpallistaadioni suurusel alal. See oleks tõeline saavutus, kuid suure armastuse nimel oleksite valmis seda tegema. Kahjuks ei kata pallid ainult põrandat, vaid on 2000 kilomeetri kõrgusesse virna laotud – võimatu ülesanne. Igatahes saab sellega oma lehvikjate tundlate abil hakkama isane siidiämblik ning on võimeline ära tundma isegi üksikuid molekule.

      Päris nii hea tajuga ei ole tavaline tripimadu. Ta elab Põhja-Ameerikas ja on ehk kõige paremini uuritud madu üldse. Ka nende isased isendid järgnevad emaste feromoonide lõhnale. Kogenud isastel on aga varuks väike trikk. Ka isased suudavad toota emaste feromoone ning jätavad maha vale jälje, millele nende võlutud liigikaaslased on sunnitud järgnema.41

      Sellist liiki feromoonid on peibutusained, mis võivad mõjuda ka üle pika vahemaa. Ükskõik, kes tuleb, peaasi, et suguküpse isane. Enamik imetajaid aga ei pea üldse nii tundlikud olema, sest nad elavad kogukonnarühmades. Nendes on tähtsad teised juhtimismehhanismid. Nn Jacobsoni elund aitab paljudel selgroogsetel ära tunda erilisi signaalaineid. Olenevalt liigist võib tegemist olla piirkonnatähiste, häireainete, jälgede jätmise või hierarhia väljendamisega.

      Inimestel ei ole Jacobsoni elundit, kuid ometi aitab meie nina meid õige deodorandi valikul. Enamik inimesi kasutab deodoranti, et stressirohkel kohtumisel või pärast pikka päeva mitte lehkama hakata. Selle otsuse võtame vastu täiesti teadlikult

Скачать книгу