Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido

Скачать книгу

elu. Aga katsume selle puudujäägi nüüd kõrvaldada.

      Tendentslikud emotsioonid

      Viha. Kõik teavad, mis see on. Viha on väga konkreetne emotsioon. Raev, uhkus, ülbus ja üleolek on kõik vihaga seotud. Tavaliselt öeldakse üleolekutunne, vihatunne, uhkusetunne. Kuid nüüd sa tead, mis on tundmine ega kasuta emotsioonide puhul enam seda sõna – tunne. Nii et viha emotsioon, raevu emotsioon, uhkuse emotsioon ehk kui me kasutame sõna emotsioon, räägime me siin alati vitaalses kehas toimuvast.

      Ka empaatia on emotsioon. Tagasihoidlikkus on emotsioon. Öeldakse segaduse tunne, kuid segaduse emotsioon on emotsioon, mis tekitab teatud liiki segadust. Kenadus on samuti emotsioon. Ma olen kena, sa oled kena. See on selline hea, teises inimeses teatud mõnusat enesetunnet tekitav emotsioon. Kannatlikkus on emotsioon. Ka kohusetunne, kuigi sisaldab sõna „tunne”. Ma pean, kuigi ei taha. Ma ei saa, aga ma pean. Kohusetunnet tekitab emotsioon. Aga tead sa, et tahe või tahtejõudki on emotsioon?

      Emotsioonid on tendentslikud. Kord on sinus tahtejõud ja siis tuleb minnalaskmine, kui sul enam ei ole seda emotsiooni – see on kuhugi ära kadunud. Või kui sul on kohusetunne, sa oled kõike hästi teinud ja siis tuleb keegi ja ütleb, et misasja sa siin kokku soperdanud oled. Siis sinu kohusetunne kaob ära ja asemele tuleb mingi teine emotsioon. Või sul on näiteks heaolutunne, just sõid mõnusa prae. Juhtus midagi head siin elus ja sa tunned end nii mõnusalt, kuid siis tekib sinus hirmu emotsioon, et äkki see kaob ära, äkki see saab otsa. Siis sa viljeled seda emotsiooni ja too eelmine saabki otsa.

      Pea kõik emotsioonid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks, niisugune on ühiskondlik traditsioon. Mainisin, et igal normaalsel inimesel on üle 200 erineva emotsiooni. Loomulikult on taolises rägastikus võimalik ära eksida. Selles mõttes, et ei suudeta jälgida, mis emotsioon mul praegu on. Kuid kui tead, mis on tundmine ja mis on emotsioonid, siis on neil vahetegemine lihtne. Sul ei olegi vaja teada kõiki emotsioone ega nende nimetusi, kuid tunde ja emotsiooni erinevuse teadmist läheb küll vaja.

      Emotsioonide mõju

      Ma juba põgusalt rääkisin, kuidas su emotsioonid mõjuvad teistele, neile inimestele, kellega sa kokku puutud.

        Meenuta, kuidas sinu emotsionaalne käitumine on mõjutanud lähedasi inimesi. Vaata mõju mõlemas võtmes, nii positiivses kui negatiivses. Kas on vahet: „Juba jälle tuled sa sellisena koju!”, „– vaata, mis sul jalas on!”, „– mis lõhnad sul on?”, „– kuhu sa oma asjad kõik jätad!”, – „kes peab sinu järel jälle koristama!” Või: „Oi, mul on nii hea meel, et sa tulid!”, „Tule, tule, mul on juba toit valmis ja televiisor su lemmikkanali peale pandud.”

      Kui sa lähed kellelegi külla ja ta ütleb näiteks: „Hähh, jälle sa tulid!” No kuidas sa emotsionaalselt reageerid? Või sa lähed külla ja sulle öeldakse: „Oi, mul on sulle kingitus!” või „Tead, mul on nii hea meel, et sa tulid!” – need ei ole ainult sõnad, nende taga on alati emotsioonid.

      Võtame pisut laiema isikuteringi, võtame tuttavad. Igal inimesel on tavaliselt üks sõber, päris sõber. Oled sa pannud tähele, et emotsioonid tekitavad vahel riidu ja vahel mitte? Emotsioonidega võib sõbra kaotada või temaga sidet tugevdada. Lähedaste inimeste puhul võib emotsioonide tõttu kaotada oma lapsed, abikaasa, kelle iganes, lõpetada suhted oma vanemate ja sugulastega. Või vastupidi, hoopis tunda, et oled nende nööri otsas, teatud väljapääsmatus olukorras.

      Emotsioonid mõjuvad ka tööl. Lähed näiteks hommikul tööle, sa pole end välja puhanud, oled morn – see, kuidas sa inimestega käitud, mõjutab ju neid. Samas aga lähed tööle ja oled lõbusas tujus, midagi head on juhtunud, hea emotsioon on aktiivne. See mõjub kindlasti teisiti, kui oled vihane, sest keegi pritsis poriga su riided üle.

      Vaatame seda ringi veelgi laiemalt. Kui su sees on mingi emotsioon, millele vastavad su mõtted, siis vaatad sa inimesi just sellise pilguga, mis peegeldavad su emotsioone. Sa väljendad oma emotsioone, isegi kui sa pealtnäha neid välja ei näita. See on sinu sees olev emotsioon, mis ei mõjuta mitte ainult teisi, vaid loob kõigi teiste ja sinu vahelised suhted. Sinu sisemaailmas olevad aktiivsed emotsioonid mõjutavad nii lähedasi kui ka kaugemaid ning veelgi kaugemaid, sulle täitsa tundmatuid inimesi. Ennekõike aga mõjutavad su emotsioonid loomulikult sind ennast.

      Kui sinu elus on toimunud mingi konflikt, siis sellest tekkinud emotsioonid püsivad tükk aega peale seda. Isegi kui konflikt leidis aset näiteks poolteist nädalat tagasi. Mõnel püsivad aastaid. Mõnel võib-olla mitte niikaua, ehk mõne minuti. Kuid on fakt, et emotsioonid mõjuvad veel pärast sündmustki. Kas mäletad mõnda halba juhtumit oma elust, kus keegi näiteks tõmbas sul naha üle kõrvade? Kui see sulle meenub, siis meenub sulle ka toimunuga kaasnenud emotsioon. Sa meenutad sündmust ja see emotsioon tekib taas, mis tähendab, et see on alles, pole mitte kuhugile kadunud.

      Esimest armastust mäletad? Armumist? Võib-olla ühepoolset, võibolla kahepoolset. See tähendab, et emotsioon on olemas, on vaja lihtsalt meenutada ja ta ujub välja ning mõjutab sind, sinu sisemaailma praegugi. Hakkavad tekkima vastavad mõtted, meenutused, võib-olla isegi teatud laadi fantaasiad.

      Kui sa loed mõnda raamatut, vaatad mingit filmi: ohh kui kole või ooo, nii romantiline! Ehk loed põnevusega, kes kelle ära mürgitab. Mõju on vahetu. Emotsioonid mõjutavad sinu sisemaailma kerkides su enesetunnet tegelikult kogu aeg ja pidevalt. Tihti sa ei tea seda lihtsalt. Suhetest ma juba rääkisin, aga kordan veel üle – sinu emotsioonid loovad kõigi teiste ja sinu vahelised suhted.

      Emotsioonid ja füsioloogia

      Olen sulle rääkinud praegu sinu kahest osast – su füüsilisest ja vitaalsest kehast. Vitaalne keha on sinu osa, mis genereerib emotsioone. Emotsioonid annavad füüsilisele kehale vajalikke, aga ka mittevajalikke impulsse.

      Meelde tasub jätta oluline tõsiasi – emotsioonid on võimelised mõjutama füüsilist keha, füüsiline keha aga ei ole võimeline mõjutama emotsioone. See on seaduspära, mis kehtib kõigi inimeste puhul. Emotsioon on siin primaarse mõjuga, füüsiline mõju on alles sekundaarne. Näiteks, kui meil oleks riistapuu, mis väga kiiresti ja efektiivselt registreeriks muutusi sinu verepildis, siis kõigi erinevate emotsioonide puhul saaksime me pisut erineva näidu. See tähendab, et emotsioonist põhjustatuna tekib keha keemias vastav muutus. Sinu füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Vastavalt emotsioonile, mis sind mõjutab, muutub sinu füüsilise keha biokeemia. Aga biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses igasuguste füsioloogiliste protsessidega. Muidugi ka närvisüsteemiga.

      Oled ju kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks emotsioonideks. Tõdetakse: ta ütles mulle nii mürgiselt. On olemas ka teatud emotsioone, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks. Ilmselt oled pannud tähele, et need, kes kannatavad pikka aega näiteks depressiooni all, vananevad hästi kiiresti? Kuidas see juhtub? Muutusi, mis toimuvad nende füsioloogias, füüsilisel tasandil, põhjustab teatud liiki emotsioonide pikaajaline mõju. Keha on aga olukordade muutumisega kohanev. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima ja vastavalt sellele muutuma. See tõestab kõige silmanähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt.

        Ehk on sul näide emotsioonide keha muutvast mõjust ka oma elust võtta?

      Mõne inimese puhul öeldakse, et üleöö on juuksed halliks läinud. Ega juuksed iseeneslikult ju värvi muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis näeme, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt me ei keskendu emotsioonidele, ütleme, et tal oli mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita sellist muutust ilma sinu sees sündmusega resoneeruvate emotsioonideta. Nii et emotsioon on antud näite puhul hallide juuste tekkimisega otseselt seotud. Olen kuulnud vanu inimesi ütlemas, et murest tuli pähe kõõm. See on jällegi otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel. Rääkimata sellest, et emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. „Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb” või „ma olen nii uimane, pean hakkama natuke aktiivsemalt liikuma”.

      Mida

Скачать книгу