ТОП просматриваемых книг сайта:
Rannal õitseb kibuvits. Erik Tohvri
Читать онлайн.Название Rannal õitseb kibuvits
Год выпуска 2010
isbn 9789985321720
Автор произведения Erik Tohvri
Жанр Зарубежные любовные романы
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Nõukogude piirivalve oli oma võimu järjest enam näitama hakanud. Kogu rannaala kuulutati keelutsooniks, kuhu ükski võõras ilma eriloata ei pääsenud. Kalurite iga mereleminek oli vaja piirivalve korrapidaja juures registreerida, öelda paadi number ja paadis olevate inimeste arv. Ning kui merelt tagasi jõuti, tuli ka sellest kohe ette kanda.
Tuisuse taganttuule abil edenes kodutee jõudsalt, mehed sõudsid parajas lastis paadi sadamasse, Albert lukustas merevärava ja kinnitas paadi ketiga sadamasilla külge.
„Mine ja ütle, et me oleme tagasi! Las Lembit teatab piirivalvesse,” ütles ta Aadule. „Ja saatku kedagi hobusega randa, siit saab kalu terve vankrikoorma jagu.”
„Nojah, eks need valvajad on selle tuisuga hirmu täis! Ei nad näe midagi, sibavad mööda randa nagu jahukotis… Paras kuraditele!” arvas Aadu, ise südames heameelt tundes. Kaarepile, kolhoosi kontorisse kõndida oli palju meeldivam kui siin tuisu käes turskade suudest õngesid välja harutada. Õngede söötmine meeldis talle rohkem: silk pussiga tükkideks ja tükid muudkui ükshaaval konksude otsa, see oli mõnus töö ja seda sai teha tuulevarjus või isegi taresoojas. Ka õngede merrelaskmine käis lihtsalt ja kiiresti, vaata ainult, et nööre sassi ei aja. Väljavõtmisel lõigati kalad lihtsalt lipsude küljest lahti ja loobiti paadipõhja. Vanasti oli suurem osa õngekonksudest turskadele kurku jäänud ja koos saagiga minema viidud, nüüd aga anti kolhoosile uusi konkse jaopärast ja seetõttu oli vaja vanad välja koukida ja uuesti lipsude otsa siduda.
Tuiskas. Hädine sadamasild oli juba valge sulalumekorraga kaetud, lund kogunes ka paadipõhja kuhjatud kaladele, kellest mõni veel laisalt liigutas. Jaaniku Albert istus kai ääres kõikuvas paadis, harutas pussi abil turskade suust õngesid ja viskas need ükshaaval vanasse tsinkämbrisse, mis kuulus paadivarustuse hulka. Sealt pärast hea võtta, et kodus ära puhastada ja enne uut püügiringi jälle käiku lasta. Konksude väljaharutamine oli mehaaniline töö, mis mõtlemist ei vajanud, Albert surus nahkse kõrviku tugevamini pähe ning lasi kätel käia.
Näe, alles novembrikuu, aga talv on hakanud juba kõvasti hambaid näitama… Esimesed lumed on tulnud ja läinud, eks selle tuisugagi läheb samamoodi – kirjab maa valgeks ja sulab jälle. Praegu tundub küll külmemaks minevat, tuul poeb nii ihu ligi, et… Jalad on märjad, eks sellepärast. Vanad kummikud tahavad jälle lappimist, ei tea, millal uued saab. Kooperatiivis lubatakse küll, aga siiamaani pole jaole saanud…
Tursad olid sööda enamasti sügavale neelanud ja konksude kättesaamine üsna vaevaline. Kinnastega niisugust tööd ei tee, ja kuigi kaluri käed on külmaga harjunud, kohmetuvad lõpuks needki. Märg pussipea oli limastest kaladest ammugi libedaks muutunud ning mitu korda juhtus, et puss Alberti peost paadipõhja kalade hulka lipsas.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.