LITMIR.BIZ

Скачать книгу

harjutadki,” teatas kuninganna, „kui me saame endale õige võitluseõpetaja, kelle käe all sa hakkad harjutama.”

      „Ma ei taha õiget võitluseõpetajat. Ma tahan ser Lorast.”

      „Sa arvad sellest poisist liiga palju. Ma tean, et sinu naisuke on sulle pähe pannud rumala mõtte, et tema vend on väga osav, kuid Osmund Kettleblack on Lorasest kolm korda etem rüütel.”

      Jaime naeris. „See Osmund Kettleblack, keda mina tean, küll mitte.”

      Cersei oleks tahtnud venna ära kägistada. Võib-olla pean ma ser Lorasele käsu andma, et ta laseks ser Osmundil ennast sadulast lüüa. See ajaks ehk puru Tommeni silmast välja. Teole soola ja sangarile häbi ja mõlemad kuivavad kohe kokku. „Ma kutsun mõne dornlase sind õpetama,” ütles ta. „Dornlased on parimad piigivõitlejad kogu riigis.”

      „Ei ole,” jonnis Tommen. „Niikuinii ei taha ma mingit tobedat dornlast. Ma tahan ser Lorast. Ma käsin seda.”

      Jaime naeris. Temast pole mingit abi. Kas see on tema arust naljakas? Kuninganna lõi vihaselt peoga vastu vett. „Kas ma lasen Pate’i siia tuua? Sina ei käsuta mind. Ma olen sinu ema.”

      „Jah, aga mina olen kuningas. Margaery ütleb, et kõik peavad tegema seda, mida kuningas käsib. Ma tahan, et minu valge ratsu homme saduldataks ja et ser Loras saaks mulle piiki õpetada. Ja ma tahan kassipoega ja ma ei taha peeti süüa.” Poiss ristas käed rinnale.

      Jaime naeris edasi. Kuninganna ei teinud temast väljagi. „Tule siia, Tommen.” Kui poiss tagasi tõmbus, ohkas Cersei. „Kas sa kardad? Kuningas ei tohiks hirmu välja näidata.” Poiss ligines vannile, pilk maas. Cersei sirutas käe välja ja silitas poja kuldseid lokke. „Sa oled küll kuningas, aga veel väike poiss. Kuni sa täisikka jõuad, valitsen mina. Ma luban sulle, et sa õpid piigiga võitlema. Aga mitte Lorase käest. Valvkonna rüütlitel on tähtsamaid kohustusi kui lapsega mängimine. Küsi nende pealiku käest.

      Kas see pole nii, ser?”

      „Väga tähtsaid kohustusi.” Jaime naeratas nõrgalt. „Nagu näiteks ümber linnamüüride ratsutamine.”

      Tommen oli nutma puhkemas. „Kas ma vähemalt kassipoja saan?”

      „Võib-olla,” lubas kuninganna. „Kui ma seda rumalat piigivõitluse juttu rohkem ei kuule. Kas lubad mulle seda?”

      Poiss tammus jalalt jalale. „Jah.”

      „Tubli. Lippa nüüd. Mu külalised jõuavad varsti siia.”

      Tommen lippaski, kuid pöördus enne väljumist ja ütles: „Kui minust saab täieõiguslik kuningas, lasen ma peedid ära keelata.”

      Cersei vend lükkas ukse oma käeköndiga kinni. „Armuline emand,” ütles ta, kui nad kahekesi jäid, „ma tahaksin teada, kas sa oled purjus või lihtsalt rumal?”

      Kuninganna lõi uuesti peoga vastu vett, nii et see maha loksus ja üle Jaime jalgade valgus. „Talitse oma keelt, või – ”

      „ – või mis? Kas saadad mu uuesti linnamüüre üle vaatama?” Jaime võttis istet ja tõstis jala üle põlve. „Sinu neetud müüridel pole midagi viga. Ma käisin need tollhaaval läbi ja vaatasin kõik seitse väravat üle. Raudvärava hinged on roostes ja Kuningavärav ja Porivärav, mis Stannise rammide käest tampida said, tahavad väljavahetamist. Müürid on sama tugevad nagu ennegi… aga armuline kuninganna on ehk unustanud, et meie sõbrad Mägiaiast viibivad nende müüride vahel?”

      „Mina ei unusta midagi,” vastas Cersei, mõeldes ühest teatud kuldmündist, mille ühel poolel oli käsi ja teisel poolel ühe igiammuse kuninga pea. Kuidas sai üks närune vilets vangivaht peita oma ööpoti alla sellise mündi? Kuidas sattus vana Mägiaia kuldraha Rugeni-suguse mehe kätte?

      „Ma kuulen uuest võitluseõpetajast esimest korda. Sa pead kaua ja kõvasti otsima, kui sa tahad leida Loras Tyrellist paremat piigivõitlejat. Ser Loras on – ”

      „Ma tean, kes ta on. Ma ei taha teda oma poja kõrvale. Sa peaksid talle tema kohustusi meelde tuletama.” Vannivesi hakkas ära jahtuma.

      „Ta teab oma kohustusi ja pole ühtegi paremat piigi –”

      „Sina olid temast parem – enne kui sa käest ilma jäid. Ser Barristan oma nooruses. Arthur Dayne oli temast parem ja prints Rhaegar oli isegi talle võrdne vastane. Lõpeta see loba meie Lillekese südidusest. Ta on vaid poisike.” Cersei oli Jaime puiklemisest tüdinud. Tema isale polnud keegi kunagi vastu puigelnud. Kui Tywin Lannister midagi ütles, kuulasid mehed ta sõna. Kui Cersei midagi ütles, ei peljanud nad talle nõu anda, talle vastu vaielda, isegi vastu tõrkuda. Kõik selle pärast, et ma olen naine. Sest ma ei saa nendega võidelda, mõõk käes. Nad suhtusid Robertisse lugupidavamalt kui minusse, ja Robert oli üks rumal lakkekrants. Ta ei kavatsenud seda taluda, eriti mitte Jaime poolt. Ma pean temast vabanema, ja varsti. Omal ajal oli ta unistanud sellest, et nad saaksid käsikäes Seitset Kuningriiki valitseda, kuid Jaimest oli viimasel ajal rohkem tüli kui abi.

      Cersei tõusis vannis püsti. Vesi jooksis mööda ta sääri alla ja tilkus tal juustest. „Kui ma su nõu vajan, siis küsin ma seda ise. Lahku nüüd. Ma pean riietuma.”

      „Jajah, sinu õhtusöök ja külalised. Mis salanõu siis nüüd? Neid on juba nii palju, et mul läheb arvepidamine sassi.” Jaime pilk langes õe jalgevahes kuldsetel karvadel pärlendavatele veepiiskadele.

      Ta tahab mind endiselt. „Kas igatsed taga seda, millest ilma jäid, vend?”

      Jaime tõstis pilgu. „Ma armastan sind ka, kallis õde. Aga sa oled lollike. Ilus kullakarva lollike.”

      Need sõnad tegid haiget. Tol ööl Rohekivil, kui sa mulle Joffi sigitasid, ütlesid sa mulle ilusamaid sõnu mõtles Cersei. „Käi välja.” Ta pööras vennale selja ja kuulis, kuidas Jaime lahkus, oma käeköndiga ukse kallal kohmitsedes.

      Kuni Jocelyn kandis hoolt selle eest, et kõik oleks õhtusöögiks valmis, aitas Dorcas kuningannal uue kleidi selga tõmmata. Selle läikivast rohelisest satiinist triibud vaheldusid luksuslikust mustast sametist triipudega ja pihikut ehtis peen must myri pits. Myri pits oli kallis, kuid kuninganna vajas seda, et võimalikult hea välja näha ja tema nurjatute pesunaiste süül olid mitu ta vana kleiti pesus kokku läinud ega istunud enam selga. Ta oli tahtnud neile hooletuse eest piitsa anda, kuid Taena oli soovitanud armuline olla. „Lihtrahvas armastab teid rohkem, kui te olete leebe,” ütles ta ja seepärast andis Cersei käsu, et kleitide hind naiste palgast kinni peetaks – see oli palju peenem lahendus.

      Dorcas andis talle hõbedast käsipeegli. Väga hea, mõtles kuninganna ja naeratas oma peegelpildile. Tal oli hea meel, et sai leinariided seljast võtta. Must värv tegi ta liiga kahvatuks. Kahju, et ma ei õhtusta emand Merryweatheri seltsis, meeliskles kuninganna. Tal oli selja taga pikk päev ja Taena vaimukus tõstis alati ta tuju. Pärast Melara Hetherspooni ei olnud Cerseil ühtegi sõpra, kelle seltsis ta oleks ennast nii hästi tundnud, ja Melara oli osutunud ahneks väikeseks intrigaaniks, kes arvas endast liiga palju. Ma ei pea temast halvasti mõtlema. Ta on surnud ja uppunud ja ta õpetas mulle, et ma ei tohi usaldada kedagi peale Jaime.

      Kui ta külalistekambrisse jõudis, olid tema külalised juba usinalt vürtsiveini pruukima hakanud. Emand Falyse mitte ainult ei näe välja nagu kala, vaid ka joob nagu kala, mõtles Cersei, pooltühja veinikannu märgates.

      „Armas Falyse,” hüüatas ta, teist naist põsele suudeldes, „ja vapper ser Balman. Ma kurvastasin väga, kui teie kullakalli ema õnnetusest kuulsin. Kuidas meie emand Tanda käsi käib?”

      Emand Falyse tundus olevat äärepealt pisaraisse puhkemas. „Tänan küsimast, Teie Hiilgus. Meister Frenken ütleb, et ema murdis kukkudes puusa. Ta tegi kõik, mida suutis. Me palvetame nüüd, aga…”

      Palvetage, palju tahate, aga enne kuu lõppu on ta surnud. Tanda Stokeworthi eas naiste jaoks tähendas murtud puus lõppu. „Ka mina ühinen teie palvetega,” ütles Cersei.

Скачать книгу