LITMIR.BIZ

Скачать книгу

ma olen nii põnevil! Saadan kella 11 paiku auto teile järele.”

      „Paneme end selleks ajaks valmis.”

      Pärast kõne lõppu naaldusin leenile ja hingasin sügavalt välja. Vajasin hädasti kuuma vanni ja orgasmi. Kui Gideon Cross mingil moel teada saaks, et ma masturbeerin temale mõeldes, siis sellest oli mul kama. Seksuaalne rahuldamatus tegi mu nõrgaks, kuid Cross ei pidanud selle pärast pead valutama. Kindlasti ootas teda enne päeva lõppu mõni varem heakskiidetud auk.

      Kui kõrgeid kontsi tänavakingade vastu vahetasin, helises telefon uuesti. Ema mõtteid ei saanud tavaliselt kauaks eemale juhtida. Viis minutit kõne lõpetamisest oli talle just paras aeg taibata, et minu mobla probleem jäi ju lahendamata. Mõtlesin jälle, et võiks helinat ignoreerida, kuid ma ei tahtnud päeva jooksul kogunenud jama koju kaasa võtta.

      Vastasin rutiinse tervitusega, kuid selles puudus tavapärane särts.

      „Ma mõtlen ikka veel sinust.”

      Crossi hääle sametine kähin ujutas mu üle säärase kergendusega, et taipasin: ma olin seda uuesti kuulda igatsenud. Juba täna.

      Jumal küll. Igatsus oli nii suur – teadsin, et Crossist saab narkootikum mu kehale, vägevate mõnuhetkede esmane allikas.

      „Tunnetan sind ikka veel, Eva. Tunnen siiani sinu maitset. Mul on kõva olnud sellest ajast saadik, kui sa lahkusid, läbi kahe koosoleku ja ühe telekonverentsi. Sul on eduseis; esita oma nõudmised.”

      „Ah nii,” pomisesin ma. „Las ma mõtlen.”

      Lasksin tal oodata, nägu kiskus muigele, kui meenus Cary kommentaar valusate munade kohta. „Hmm… Ei tulegi midagi pähe. Aga mul on paar sõbralikku soovitust. Mine veeda aega mõne naisega, kes paneb sind end jumalana tundma. Kepi teda, kuni te mõlemad enam kõndida ei suuda. Kui mind esmaspäeval näed, on kõik möödas ja su elu pöördub tagasi tavalisse obsessiiv-kompulsiivsesse rütmi.”

      Telefonist kostis naha kriuksumist ja ma kujutasin ette, kuidas Cross laua taga vastu toolileeni nõjatas. „Seekord sa pääsed, Eva. Järgmine kord, kui mu intelligentsi solvad, võtan su põlvele ja saad laksu.”

      „See ei meeldiks mulle.” Hoiatus erutas mind. Kindla peale oli ta Tume ja Ohtlik.

      „Me veel arutame seda asja. Vahepeal ütle mulle, mis sulle siis meeldib.”

      Tõusin püsti. „Tead, sul on küll telefoniseksiks sobiv hääl, kuid ma pean nüüd minema. Mul on kohting vibraatoriga.”

      Oleksin seejärel pidanud kõne lõpetama, et saavutada hundipassi täielikku efekti, kuid ma ei suutnud vastu panna soovile teada saada, kas ta hakkab parastama. Pluss see, et mul oli temaga lõbus.

      „Oh, Eva.” Cross ütles mu nime dekadentlikult nurru lüües. „Sa oled sihiks seadnud mind põlvili suruda, eks ole? Kui kaua aega kulub, et meelitada sind kolmekesi seksima, koos patarei-peikaga?”

      Ignoreerisin mõlemaid küsimusi. Ma ei kavatsenud patarei-peikade teemal Gideon Crossiga vestelda. Ma polnud kunagi ühegi mehega avameelselt masturbeerimisest rääkinud, kõnelemata mehest, kes oli mulle praktiliselt võõras. „Meie patarei-peikaga saame teineteisest väga hästi aru – kui oleme saanud ühele poole, teame täpselt, kumba meist on ära kasutatud. Head ööd, Gideon.”

      Lõpetasin kõne ja valisin lahkumiseks trepid. Leidsin, et kahekümnendalt korruselt allaminek on kahekordselt kasulik – aitab vältida Crossi ja asendab jõusaali.

      OLIN nii tänulik, kui pärast tööpäeva lõppu viimaks koju jõudsin, et sõna otseses mõttes tantsisin korteriuksest sisse. Minu südamest tulev „Jumal, kui hea on kodus olla!” ja sellega kaasnev keerutus olid piisavalt metsikud, et ehmatada diivanil istuvat paarikest.

      „Oi,” ütlesin oma rumaluse pärast silmi pilgutades. Cary ei olnud oma külalisega küll pikantses positsioonis, kui sisse tormasin, kuid nad hoidsid piisavalt lähestikku ja see viitas intiimsusele.

      Vastumeelselt mõtlesin Gideon Crossist, kes eelistas röövida kogu intiimsuse kõige intiimsemalt toimingult, mida ma oskasin ette kujutada. Mul oli olnud üheöösuhteid ja juhuslikke sekspartnereid, nii et keegi ei teadnud minust paremini, et seks ja armatsemine olid kaks väga erinevat asja, kuid ma ei uskunud, et suudan kunagi võtta seksi kui käepigistust. Minu meelest oli kurb, et Cross nii arvas, kuigi ta ei olnud mees, kes kutsus esile kahjutunnet.

      „Hei, beibi,” hüüdis Cary ja tõusis diivanilt. „Lootsingi, et sa jõuad enne tagasi, kui Trey ära läheb.”

      „Mul algab tunni aja pärast kursus,” selgitas Trey ja astus ümber kohvilaua, kui viskasin kingakoti põrandale ja panin käekoti pukile hommikusöögileti äärde. „Aga mul on hea meel, et sain sinuga enne lahkumist kohtuda.”

      „Mul samuti.” Surusin Treyl kätt. Ta oli umbes minuvanune, keskmist kasvu ja muljetavaldavate lihastega. Tal olid tõrksad blondid juuksed, sõbralikud pähkelpruunid silmad ja nina, mis oli kunagi raudselt murtud.

      „Kas ma võin klaasi veini võtta?” küsisin. „Päev oli põrgulikult pikk.”

      „Loomulikult,” vastas Trey.

      „Ma võtan ka ühe.” Cary tuli meie juurde leti äärde. Ta kandis laialõikelisi musti teksaseid ja õlgu paljastavat musta sviitrit. Tema välimus oli hooletu, kuid elegantne ja riietus sobis fenomenaalselt tumepruunide juuste ja smaragdroheliste silmadega.

      Astusin veinikülmiku juurde ja tõmbasin välja suvalise pudeli.

      Trey surus käed teksade taskutesse ja kõigutas end kontsadel edasi-tagasi, vesteldes vaikselt Caryga, kui pudelilt korgi tõmbasin ja veini välja valasin.

      Telefon helises. „Hallo?”

      „Tere, kas Eva kuuleb? Ma olen Parker Smith.”

      „Parker, tere.” Toetasin puusa vastu letti. „Kuidas läheb?”

      „Loodan, et sa ei pahanda, et helistan. Su kasuisa andis mulle su koduse numbri, kui ma sind moblal kätte ei saanud.”

      Aah. Mulle aitas juba Stantonist. „Ei pahanda. Mis mureks?”

      „Tundub, et kõik läheb järjest paremaks. Sinu kasuisa on nagu minu haldjast ristiisa. Ta rahastab paari stuudio turvalisusprojekti ja aitab teha hädavajalikke uuendusi. Just sellepärast ma helistangi. Stuudio on järgmisel nädalal rivist väljas. Tunnid jätkuvad ülejärgmisel esmaspäeval.”

      Sulgesin silmad, püüdes ärritushoogu maha suruda. See polnud Parkeri süü, et Stanton ja ema olid kaitsvad kontrollifriigid. Loomulikult ei näinud nad minu turvamises irooniat, kuigi mind ümbritsesid inimesed, kes olid selleks välja õpetatud. „Kõlab hästi. Ei jõua ära oodata. Tahaksin hirmsasti koos sinuga trenni teha.”

      „Ma olen ise ka põnevil. Teen sinuga kõvasti tööd, Eva. Sinu vanemad saavad kõik, mis nende raha väärt on.”

      Asetasin veiniklaasi Cary ette ja võtsin enda omast suure sõõmu. Ma ei väsinud imestamast, kui palju koostööd võis raha eest osta. Kuid see polnud Parkeri süü. „Mina igatahes ei kaeble.”

      „Alustame siis ülejärgmisel nädalal. Su autojuhil on kava paigas.”

      „Vägev. Siis näeme.” Panin toru hargile ja märkasin pilku, mille Trey saatis Caryle, kui arvas, et kumbki meist ei vaata. See oli õrn ja täis magusat igatsust, mis meenutas mulle, et minu probleemid võisid oodata. „Kahju, Trey, et sa minema pead. Kas sul on kolmapäeva õhtul pitsaks aega? Tahaksin sinuga rohkem vestelda kui tere ja head aega.”

      „Mul on siis tund.” Ta naeratas kahetsevalt ja kiikas veel korra Cary poole. „Aga ma saaksin teisipäeval läbi tulla.”

      „Väga lahe.” Ma naeratasin. „Tellime pitsat ja teeme filmivaatamise õhtu.”

      „Tore.” Cary saatis mulle õhusuudluse, kui ukse poole sammus, et Trey välja saata. Kööki tagasi tulles haaras ta veiniklaasi ja ütles: „Nii, vala välja, Eva. Sa paistad päris läbi olevat.”

      „Seda

Скачать книгу