LITMIR.BIZ

Скачать книгу

olin ma emaga nõus, aga nüüd hakkan kahtlema.”

      „Kas tema kui sinu kloon…” alustas Baz.

      „Vend,” parandas Miles otsekohe. „Vend. Ma ei luba kasutada Marki kohta väljendit „kloon”. Ma keelan selle. „Kloon” viitab justkui millelegi, mida on võimalik välja vahetada. Vend aga on ainulaadne. Ja ma kinnitan teile: Mark on ainulaadne.”

      „Kui me püüame… Marki järgmisi samme ennustada,” proovis Baz uuesti ja ettevaatlikumalt, „kas me saame siis üldse tervet mõistust kasutada? Kas tema mõistus on terve?”

      „Kui ongi, siis igatahes mitte tänu komarrlastele.” Miles tõusis ja hakkas Quinni vihasest pilgust hoolimata jälle ümber laua kõndima. Ta ei vaadanud Quinnile otsa, vaid maha, kus halli põrandakatte taustal liikusid tema hallid saapad. „Kui me viimaks tema olemasolu avastasime, laskis Illyan oma agentidel tema kohta kõik võimaliku välja uurida. Osalt tahtis ta sellega ilmselt tasa teha teravat häbitunnet, kuna Julgeolek polnud teda nii kaua märganud. Ma nägin kõiki ettekandeid. Need üritavad Marki mõttemaailma tungida.” Ümber laua teisele poole ja ringiga tagasi.

      „Paistis, et Bharaputra kloonisõimes ei olnudki tema elu eriti hull – seal poputatakse tellitud kehasid –, aga ma saan aru, et kui komarri mässulised olid ta ära viinud, muutus tema elu üsna õudusunenäo sarnaseks. Nad õpetasid teda suure vaevaga minuks, aga iga kord, kui nad arvasid, et ta on valmis, tegin ma jälle midagi ootamatut ja nad pidid otsast alustama. Nad muutsid ja täiendasid oma plaane pidevalt. Vandenõu teostamine venis mitu aastat üle nende loodetud aja. Nende grupp oli väike, raha oli neil väga vähe. Lisaks tundub mulle, et nende juht Ser Galen oli poolhull.” Ringiratast, ikka ringiratast.

      „Osa ajast kohtles Galen Marki nagu Komarri ülestõusu suurt lootust, hellitas teda ja kinnitas, et nad viivad Barrayaril läbi riigipöörde ja temast saab keiser. Kuid vahel keeras Galen ära, siis nägi ta Markis meie isa kehastunud sümbolit ning peksis tema peal välja kogu oma viha Vorkosiganite ja Barrayari vastu. Kõige karmimaid karistusi, tegelikult lausa piinamist, nimetas ta „distsipliini kasvatamiseks” – ilmselt tahtis ta sellega petta iseennast, võib-olla aga ka Marki. Osa sellest kuulis üks Illyani agent täiesti ebaseaduslikul kiirseerumiga ülekuulamisel ühe Galeni alluva suust, nii et see on puhas tõde.” Ringi ja ringi…

      „Näiteks tuleb välja, et Marki ja minu ainevahetus pole ühesugused. Niisiis, iga kord, kui Marki kaal ületas minu näitajaid, ei käitunud Galen mõistlikult ega lasknud Marki isu meditsiiniliste vahenditega korrigeerida, vaid keelas talle toitu algul mitu päeva, siis aga laskis tal end täis õgida ja laskis tal šokinuiaga ähvardades treenida, kuni ta oksendama hakkas. Sarnaseid veidraid asju oli veel, see oli väga häiriv. Nähtavasti kippus Galen väga kergesti plahvatama, vähemalt Markiga suheldes. Aga võibolla üritas ta Marki sihilikult hulluks ajada. Luua hullu keiser Milesi, et see tooks tagasi hullu keiser Yuri valitsemisstiili ja hävitaks Barrayari valitsuse ülalt alla. Kord – nagu see mees, keda üle kuulati, ütles –, üritas Mark korraks välja minna, lihtsalt vaba õhtu võtta, ja ta pääseski natukeseks ajaks välja, aga Galeni gorillad tõid ta tagasi. Galen läks pööraseks, süüdistas teda põgenemiskatses, võttis šokinuia ja…” Milesi pilk tabas Elena näo, mis tõmbus kahvatuks, ning ta tsenseeris kiiruga sõnu, mida tahtis välja pahvatada: „Ja tegi inetusi.” Mis ei aidanud kindlasti kaasa normaalse seksuaalsuse väljakujunemisele. Asi läks nii hulluks, et ülekuulatava sõnul palusid Galeni enda gorillad, et ta lõpetaks.

      „Pole siis ime, et ta Galeni vihkas,” märkis Quinn vaikselt.

      Elena pilk oli terav. „Sa poleks saanud midagi teha. Tollal sa ei teadnud veel, et Mark üldse olemas on.”

      „Me oleksime pidanud teadma.”

      „Ja-jah. Kui palju see tagantjärele süü praegu teie mõtlemist mõjutab, admiral?”

      „Ma usun, et natuke mõjutab,” tunnistas Miles. „Sellepärast ma teid kõiki siia kutsusingi. Mul on tunne, et siin on mul vaja teist vaatenurka.” Ta vaikis hetke ja sundis end jälle istet võtma. „Aga see pole ainus põhjus. Enne kui meile kukkus ussiurkest kaela kogu see jama „Arieliga”, pidin ma teile rääkima tõelisest, päris lepingust.”

      „Ahaa,” tegi Baz rahulolevalt. „Viimaks ometi.”

      „Meie uuest ülesandest.” Miles naeratas segavatest faktoritest hoolimata. „Enne Marki väljailmumist arvasin ma, et selle ülesande juures ei saa miski viltu minna. Tuleb lihtsalt puhkus, kus kõik kulud on tasutud.”

      „Mida, lahinguvaba eri?” nöökas Elena. „Minule tundus, et sa põlastasid admiral Oserit alati selliste ülesannete pärast.”

      „Ma olen muutunud.” Nagu alati, vilksas Milesi mõtteist läbi kahetsus kadunud admiral Oseri pärast. „Tema juhtimisfilosoofia tundub mulle aina arukam. Ilmselt hakkan vanaks jääma.”

      „Või suureks saama,” pistis Elena. Nad vahetasid kuiva pilgu.

      „Igatahes,” jätkas Miles, „soovib Barrayari sõjaväe ülemjuhatus varustada üht teatud iseseisvat süvakosmose vahejaama parematasemelise relvastusega, kui neil praegu on. Pole juhus, et tegu on Vega Jaamaga, mis asub kohe Cetaganda impeeriumi tagaukse ees. Kuid nimetatud kosmosevabariik on ussiurkesüsteemis keerulises kohas. Quinn? Kaart, palun!”

      Quinn vajutas klahvidele ja vidiplaadi kohale ilmus kolmemõõtmeline holovidiskeem Vega Jaamast ja selle naabritest. Hüppeteid kujutasid säravad sakilised jooned uduste kerade, kohalike kosmosesüsteemide vahel.

      „Kolmest Vega Jaama käsutuses olevast hüppepunktist viib üks Cetaganda provintsi Ola Kolme kaudu Cetaganda mõjusfääri, teist hüppeteed blokeerib Toranira, mis mõnikord on Cetaganda liitlane, mõnikord vaenlane, ja kolmandat valitseb Zoawe Twilight – nemad on poliitiliselt erapooletud, austavad Cetagandat, kuid on oma suure naabri suhtes valvsad.” Samal ajal kui Miles rääkis, tõstis Quinn vastava päikesesüsteemi esile. „Ola Kolm ja Toranira hoiavad Vega Jaama otseses blokaadis, nad ei lase sinna sisse viia mingisuguseid suuremaid kosmoses asetsevaid rünnaku- või kaitserelvasüsteeme. Zoave Twilight on Cetaganda surve tõttu relvaembargoga vastumeelselt ühinenud.”

      „Kus siis meie mängu tuleme?” küsis Baz.

      „Meie tuleme mängu Toranira kaudu. Me viime salaja sisse koormahobuseid.”

      „Mida?” pomises Baz, kuid Elena taipas ja hakkas muhelema.

      „Kas te pole seda lugu kuulnud? See on Barrayari ajaloost. Esimesel Verisel Sajandil oli krahv Selig Vorkosigan sõjajalal Hazelbrighti lordi Vorwyniga. Vorkosigan Vashnoi linn võeti piiramisrõngasse. Kaks korda nädalas pidasid lord Vorwyni patrullid kinni ühe segase, kirevates riietes selli, kes tuli koormahobuste karavaniga, ja otsisid tema koormast salakaupa, toitu ja muud varustust. Kuid koormakottides oli alati ainult rämps. Kotid katsuti ja torgiti läbi, valati tühjaks – pärast korjas ta alati kõik hoolikalt jälle kokku –, siis võeti ette tema ise, ta otsiti läbi, ja viimaks lasti tal minna. Pärast sõda sattus üks Vorwyni piirivalvur kõrtsis juhuslikult kokku krahv Seligi sõduriga, kes nüüd polnud enam nii kirjutes riietes. „Mida sa linna viisid?” küsis ta meeleheites. „Me teame, et te viisite midagi salaja linna, aga mis see oli?”

      Ja krahv Seligi sõdur vastas: „Hobuseid.”

      Meie aga viime salaja sisse kosmoselaevu. Täpsemalt viime Vega Jaama „Triumphi”, „D-16”-e ja „Arieli”, mis kõik kuuluvad laevastikule. Me siseneme Vega Jaama kosmoseruumi Toranira kaudu, et lennuplaani järgi edasi Illyricale suunduda. Ja sinna me suundumegi. Me lahkume Zoave kaudu, iga viimane kui sõdur tuleb kaasa, kuid kaasa ei tule kolm vananevat laeva. Seejärel läheme edasi Illyricale ja saame sealt kolm tuliuut sõjalaeva, mille ehitust just praegu Illyrica orbitaaltehastes lõpetatakse. See on keiser Gregori tore Talvepeo kink meile.”

      Baz pilgutas silmi. „Kas see saab tõesti õnneks minna?”

      „Pole mingit põhjust, miks ei peaks minema. Kogu eeltöö – load, viisad, altkäemaksud ja muu sellise – teevad ära keiserliku Julgeoleku kohalikud agendid. Meie lehvime lihtsalt läbi, ilma et keegi ärevile

Скачать книгу