ТОП просматриваемых книг сайта:
Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest. Peeter Peetsalu
Читать онлайн.Название Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
Год выпуска 2013
isbn 9789949495764
Автор произведения Peeter Peetsalu
Жанр Книги о Путешествиях
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Tuletornide ja Meremärkide Valitsuse esimene juhataja kapten William Dampf osutas meie mereadministratsiooni algusaastatel tähelepanu sellele, et navigatsioonihooajaks korda seatud meremärke oli hüdrograafiaaluste kaasabil võimalik laevateedele paigutada ainult Tallinna lahe akvatooriumis. „Kaugemad sõidud on wõimata, sest laewal on juba täis koorem märkisi peal, nõnda et puude jaoks ruumi ei jatku. 34
Nüüdseks juba manalamees fregatikapten P. Klug on omal ajal mõtisklenud meremärkidest kui päästvatest tuledest. „Meresõitja jaoks on ja jäävad need (tornid) igapäevases töös merel aga asendamatuteks. Ja kuna tuletorn kujutab endast kindlate meremärkide peamist esindajat, siis ei saa meresõitja sellest ka loobuda.“35 Nii vähemasti eeldab ühe ajaloolise mereriigi igati arvestatav merendusväljaanne.
Omaaegne purjelaevamees Johannes Rommann on oma meremehepäevikus kokkuvõtlikult sõnastanud tuletorni kui sümboli tähenduse. Katkend enam kui sajandivanusest päevaraamatust:
Vanast hansa- ja sadamalinnast Pärnust pärit elupõline kogenud purjelaevamees Villem Valt (1844–1903) seilas nii karmidel maailmameredel kui ka kodustel Läänemere vetel ajal, mil laevad olid puust ja mehed rauast.
Merel mässab tuulemaru
Nouab ohwrid tuhandid
Maromassul pole aru
Lohub laeneid laksuwaid
Awab haua sügawa saadab hukka rändaja […]
Aga hirmsal maru ajal
Kuna wahutawad weed
Tule torn on õigel rajal
Näitab rändajalle teed
Kõrgest saadab walgust ta
Näitab, kus on kindel maa.
Kuis on elu meri õel
Ilma tule tornita
Õnn sell wennal, õnn sell õel,
Kes wõib hüida rõemuga
Tule torn mul laewa raal
Annab walgust igal aal!36
Pirrus de Noha, 1414. Mappa Mundi. Kaardi originaal asub Vatikanis (Biblioteca Apostolica Vatikana).
Taamalt Soome lahelt meritsi saabujaile paistab juba veerandsaja miili kaugusele silma üle vana hansalinna kivikatuste sirutuv Oleviste kiriku torninõel, laevameestele nii vajalik meremärk.
Kirikud tuletornidena
Ühtäkki need valendavad purjed sealt voogude tagant riburidamisi välja ilmusid. Siiski ei olnud need inimesed rannas esimesed. Ammuilma enne neid põlesid siin lõkked. Ometi teadsid nad Maarjamaale teed, meritsi üle karmi Läänemere.
Kui tullakse avamerelt ja nähtavale ilmuvad Riia kirikutornid, mida on kokku kolm, neist kaks võrdse kõrgusega ja kolmas natuke madalam, siis tuleb purjetada sedaviisi, et madalam torn jääks mõlema kõrge vahele. Seda kurssi tuleb hoida seni, kuni jõutakse reidile, kus ankrusse jäämiseks on 8, 10 või 12 jalga vett.
Sadamalinn Tallinna eluolu kirjeldused on jõudnud ka eesti rahvalauludesse. Purjelaev on alles kaugel lahe suudmes ja rumal linnarahvas peab seda rikkaks hansalaevaks:
„… mõtliv kalli kaubalaeva,
mõtliv suure soolalaeva.“
Oleviste torn seevastu paistab kiprile ja merilistele nii selgelt, et laevas hakkavad levima kodused lõhnad ja hoopiski mitte vagad igatsused:
„See oli Olesti torni,
oli velle vihusanna,
kus me poolpä pulmen käüme
lauba vaevast loputame […]“37
Eesti meremuuseumi omaaegne juhataja Madis Mei on Tallinna sadama ajaloo uurimisega seoses rõhutanud ka Oleviste kiriku tähtsust. Eelkõige merekaubanduse otstarbest lähtudes olevat kirikutorn ehitatud just sedavõrd kõrgena, et see paistaks kaugele ja oleks juhiks Tallinnasse sissesõidul.38
Läinud sajandi esimesel veerandil trükitud sisutihe linna reisijuht teavitab külalisi, et kõige vanemad kirjalikud teated pühakojast pärinevad juba 1267. aastast, mil esialgne arvatav puukirik Püha Miikaeli nunnakloostri haldusse kuulus. Aukartustäratav kivihoone valmis 1329. aastal. Olevistet loeti tollal kõige kõrgemaks kogu Euroopas ja kirikutorn näitas meremeestele teed. Ühel 1459. aastast pärineval kaardil on Läänemere kohta tehtud järgmine ääremärkus: „Sellel merel ei sõideta mitte kompassi ja merekaardi, vaid hoopis loodi järgi.“39
Admiraliteedi basseini talvekorterisse seilavate aluste tüürimehed rehkendasid õiget laevasõidusuunda Oleviste kiriku järgi. Oleviste kirik 20. sajandi esikümnendi värvipostkaardil.
Läänemere rannikud on veel tänaseni ääristatud tähelepanuväärsete ehitistega, mis kerkisid selleks, et laevnikele õiget teed juhatada. Looduslike maamärkide kõrval on eriti kõrgeks ehitatud kirikud kõige olulisemad teeviidad. „Nii võis Rostocki Peetri kiriku 132 meetri kõrgust torni selge ilmaga näha merelt enam kui 16 meremiili kauguselt. Sama funktsiooni täitsid ka Wismari ja Stralsundi ning Fischlandil paikneva Wustrowi kiriku tornid, samuti Falsterbo valge torn, mis kujutab endast veel tänapäevalgi olulist meresõidumärki. 13. sajandil rajasid paljud hansalinnad, mis enamasti asusid küll laevatatavate jõgede ääres, aga mitte otse suudmes, mitmeid tuletorne ning panid välja meremärke.“40
Tuletornidena on tuntud-teatud samuti Bad Frankenhauseni kiriku torn Tüüringis, Suurhuseni kiriku torn Ida-Friisimaal ja Pisa kellatorn Toscanas.
Olulise meremärgina saavutas Oleviste tornikiiver oma tänaseni püsinud suuruse ja hiliskeskaegse ilme 15. sajandi ja sellele järgnenud aastasaja alguse ümberehitustööde käigus. Soomemaa teadlased söandavad olla veelgi konkreetsemad, väites, et arvatavalt olnud kõnealune sakraalehitis oma tornikiivriga kuni 1625. aastani keskaegsete väljapaistvamate kõrghoonete esikolmikus, kõrvuti Kirde-Prantsusmaa Strasbourgi linna sümbolina tuntud gooti stiilis peakiriku ja Rooma Püha Peetri katedraaliga. Merendusloo uurijate sõnutsi ei piisanud aga sadamasse sissesõiduks üksi sellest napist tornitähisest, meremehed vajasid pisut täpsemaid meresõidusuuniseid.41 Seetõttu kerkiski 19. sajandi algukümnendil Admiraliteedi Departemangu juhistes päevakorrale Lasnamäe nõlvale Jekaterinenthali majaka püstitamise tarve. Insener Armas Luige kirjeldab lähemalt: „Umbes samal ajal, 16. sajandi algul, kasutati Tallinna sadamasse sõiduks ja reidil orienteerumiseks Oleviste kiriku torni, kus selleks ka valvurit peeti. 1532. aastal oli sadamas juba signaaltorn ja kellelegi Adrian von Deventerile maksti vahiteenistuse eest jüripäevast mihklipäevani 21 marka ja 1 ferding.“42
Suomenlinna merekindluse Aleksander Nevski katedraali torn on juba 1850. aastast alates juhatanud turvalist mereteed kõigile Helsingi sissesõidufaarvaatrisse saabuvaile alustele.
Tallinna ja Soome lahel liikuvatele laevadele oli Oleviste kiriku torn niisiis ühtlasi meremärgiks. Seda nähes
Laevandus 1920, 2, 10.
Klug, P. Das Meer. Hamburg 1968, 168
Altja rannakülast pärit Johannes Rommanni meremehe päevik (2. apr 1906–24. juuni 1913), 141–142. Päevaraamat A. Kurepalu valduses.
Meri, Lennart. Hõbevalge. Tallinn, 1976, 437.
Laevandus ja Kalandus 1936, 1, 2.
Tallinna juht. Tartu 1921, 48.
Kay, Bernhard. Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid. Seikluslikud avastusretked maailma lõppu ja veelgi kaugemale. Tallinn 2008, 171.
Сычев, В. И.;… Жизнь и трагедия… Санкт-Петербург 2003, 35–36.
Luige, Armas. Eesti tuletornid. Tallinn 1982, 17.