LITMIR.BIZ

      Saksa-Vene sõja algul paiknes saarel 14 punaväelast, kellest kümme lahkus tuletorni paadiga juulikuu esimestel päevadel oletatavasti Saaremaale. Raadiouudised tõid teate, et 8. juulil vallutasid sakslased Pärnu, misjärel neile allus kogu Riia lahe rannik. Ruhnu tuletornivahi, mereväeohvitseri Johan Merendi juhitud nõupidamisel otsustati saarel lõpetada Vene võim. Õllejoomist ettekäändeks tuues tehti relvituks sõjaväe õhuvaatlusposti tornivalvest lahkunud ohvitser koos sõduriga, meremärgi juures vahistati ülejäänud kaks kohalikku tuletorni kaitsnud meest. Saare vallajuhid olid edust sedavõrd pimestatud, et pea kuu lõpuni polnud neil päevapoliitikaks mahti.

      28. juuli aegu püüti saare lähivetes liikunud Vene sõjalaevadelt ühendust saada tuletorni varjunud „omadega“. Vastust saamata oli Balti Rajooni Rannakaitse staabile ilmselge, et saarel on toimunud võimuvahetus. Olukorda saadeti uurima kolmemeheline luuregrupp. Mehed võeti kinni ja kuulati üle tuletornis. Vaatamata koheselt organiseeritud alalisele rannavalvele saabus augustis mitmeid luurajaid, kes kõik kahjutuks tehti.

      Ruhnu randade valvet jätkati ka tuletornist, ent asjatult. Pärast 5. augusti pommirünnakut randusid järgmise päeva hommikuvalges saare läänerannikul Venemaa Balti laevastiklaste dessantjõud. Sõjaajaloolase Mati Õuna artiklist selgub lähemalt: „Paistab, et õigus on 1941. aasta sõjasündmuste uurijal Tuudur Tammel: seekord jõudsid venelased Ruhnu randa märkamatult, küllap soodustas seda pilvine ja tuuline ilm, mis saare vahimehed kuhugi varju alla oli ajanud. Venelasi märgati alles siis, kui need suurema hulgaga juba maale olid jõudnud.“231

      Dessantväelastele vastu ei hakatud, ruhnlased põgenesid metsa, aga ikkagi järgnes arreteerimislaine. Vahistatuid hoiti vangistuses tuletornimaja kottpimedas keldris. Paari nädala pärast mõrvati Saaremaal Kudjapel neli meest, teiste hulgas ka Ruhnu tuletornivaht Johan Merendi.

      Punaväelaste põhijõud lahkusid saarelt täpselt kuu aja pärast. Ööl vastu 7. septembrit sattusid venelaste alused Saaremaa lähistel sakslaste pommirahe alla. Tabamuse said mitmed sõjalaevad ja hukkus arvukalt Balti laevastiklaste taktikalisest meredessandist osavõtnuid. Ruhnu 40-mehelise omakaitse-allüksuse kätte langes juba järgmisel ööl Abrukalt mootorpaadiga kabuhirmus põgenenud kaheksa punaväelast. Sellega piirdusidki esimese sõjasuve sündmused Ruhnul.

      Sõjaolude tõttu toimus toonases mereadministratsioonis mitmeid struktuurimuudatusi. Küll ametkonna enda alluvuse mõttes, küll juhtkoosseisu ja reatöötajate osas üle riigi. Saksa võimude tehnikadirektori käskkiri nr 24 määras kindlaks ajutise tööjõukasutuse asutustes kohtadel. Ants Niitmäe kinnitati 1. septembrist 1942. aastast Ruhnu tuletorni ülevaatajaks.232 Ajutise tööjõuna võeti samast kuupäevast majakateenijaks Isak Meldors.233 Tuletornide osakonna juhataja Feeliks Saarnaki teenistuskirjaga 16. septembrist 1942. aastast kindlustatakse kõigile ametisse määratutele (ka Isak Meldorsile) palgale lisaks „prii korter ühes kütte ja valgustusega.“234 Poolest septembrikuust alates kinnitatakse majakaülevaatajale Ants Niitmäele uus ametipalk.235 Selleks, et motiveerida majakamehi töötama äärmuslikes sõjaoludes, püüti leida mitmesuguseid ergutusvahendeid. Majandus- ja rahandusdirektori ringkirja nr 3500 põhjal suurendatigi Ruhnu ja veel meresõidu seisukohalt olulise kuue tuletorni ülevaataja kuutöötasu.236 Mingitel põhjustel vabastati aga 1944. aasta 1. septembrist Isak Meldors tema senistest tuletorniteenija ametikohustustest.237

      Sõja järel vahetati tuletorni senine gaasilatern välja modernsemate elektriseadmete vastu ja Ruhnu tornituli oli nähtav 20 miili kaugusele.

      Järgnevalt on tuletorni vahižurnaali vahendusel võimalik heita pilk majakapere argitegemistesse aastatel 1956–1958. Sissekannete kirjaviis on edasi antud muutmata kujul.

      „Neljapäev 27 IX 56. – Raadiogramm saadud 26. IX 56. kell 21 ⁰⁰ tööle panna raadio majak 27 IX 56 a kell 13⁰⁰ – 16⁰⁰ . Komandeer veealune 64. 13⁰⁶ Töölepandud R/маяк. 16⁰⁰ Raadiomajaka töö lõpp.

      Teisip. 9 VII 57 – 5 ³⁰ Saadud raadiogramm, kus nõuti eesrindlikumate majaka tööliste nimesid autasustamiseks ja kiituse avaldamiseks.

      Teisip. 18. III. 58 – Saadud posti teel uus probloskov. aparaat. Vana aparaat maha võetud ja uus asemele pandud.

      Reede. 20. VI 58 – Puhastatud lintsa, trepid ja ära värvitud elektrimajaka tuleruumi põrand. Ära värvitud atsetaleni aparaat. Puhastatud mootoriruum ja akkumulaatorid.“ 238

      „Neljap 12. III 59 – Kell 18 ¹⁰ maha võetud raadiomajaka mootori radiaator, sest laskis vett läbi niipalju et pole võimalik edasi töötada ja alustatud remonti.

      19 ⁵⁰ Raadiogramm panna tööle raadiomajak (töö lõpp teadmatta. 19⁵⁵ Tööle pandud raadiomajak akude pealt, 20⁵⁵ akud tühjad. Pealepandud kradjaator, raadiomajaka töö lõpetatud 21³⁰ . 21³⁵ mahavõetud kradjaator tinutatud (pole edaspidiseks remondiks enam kõlbulik) kradijaatori remont lõpetatud 23⁵⁵ . Antud Riiast teade, et raadiomajaka kuuldavus on nõrk.

      Reede 13 III – 03 ⁰⁰ lõpetatud kradijaatori külge montaaž.

      Teisip. 17. III. 59 – 19 ⁰⁰ saadud allvee laevalt raadiogramm et raadiomajakal tuleb töötada kuni 21³⁰ .

      Pühap. 13 III 60 – 13 ⁰⁰ sõitis vanemelektrik Joh Sutt Pärnusse, parteisse astumiseks.

      Reede 20. V. 60 – Pandud maha majakaülemale kartuleid. Lõpetatud kartuli panek.

      30. 06. 60 г. – Käis Riiast laevaga rajooni ülem Kolesnitsenko ja toodi majakale bensiini, silikaatkive, 10 akut, seepi-soodat, tsinkplekki ja kaltsu. Viidi ära ülalt majakast üks osa raadioaparaati ja televiisor.” 239

      Kroonumeeste purutõsine leivateenistus, sekka aparatuuri rutiinsed sisse- ja väljalülitushetked. Aga meri oli kindlalt valvatuna lukkude taga.

      Muuseumiteadur Märt Kapsta täpsustab, et kümme aastat pärast kohaliku ühismajandi sulgemist, siis aastal 1979, oli meretagusel eraldatud majakasaarel ühtekokku pisut üle 30 majapidamise. Saare viiekümne kolme püsiasuka hulka kuulusid teiste hulgas ka majakatehnikud Irja Terehhova ja Gennadi Skromov. Скачать книгу