Jumalanna ja tantsijatar - Barbara Cartland

Скачать книгу

palun… istuge veel ja laske mul… mõelda! Teie ettepanek on… šokeeriv!“

      Teeseldud vastumeelsusega istus Harry jälle pingile, kuid kaabut hoidis ta sedapuhku käes, justkui oleks iga hetk valmis selle uuesti pähe panema.

      Hetke pärast lausus Larentia väriseval häälel:

      „Kuidas suudaksin ma… veenda hertsogi sugulasi… või keda tahes, kellega mul rääkida tuleb, et mina olen… hertsoginna?“

      „Võite endaga preili Katie Kingi abielutunnistuse kaasa võtta, samuti hertsogi kirja, mis nende abielule vihjab. Selles kirjutab ta, kui väga ta soovib Katiega poega saada.“

      „Kui… vana on preili King… praegu?“

      „Nagu ütlesin, kakskümmend kolm. Ta näeb väga noor välja ning ma ei usu, et teile valmistaks mingeid erilisi raskusi temavanune välja näha.“

      „Ilmselt… mitte.“

      „Muidugi jutustan teile revüüteatrist, kus Katie töötas, kui ta hertsogiga tuttavaks sai. Samuti annan teile restoranide nimed, kus nad koos õhtustasid ja etenduste pealkirjad, milles ta on Gaiety teatris osalenud. Aga ei pea vist liialt rõhutama, preili Braintree, et mida vähem te endast räägite, seda parem.“

      „Jah… jah… muidugi.“

      „Teil tuleb minna Tregaroni lossi ja paluda kokkusaamist kõige vanemaga hertsogi arvukatest sugulastest. Ma otsin nende nimed teie jaoks välja, aga juhtumisi tean ka seda, et üks tema õdedest on leskproua Humberi markiis. Hetkel ei suuda ma teiste nimesid meenutada.“

      Mälu pingutades kortsutas Harry veidi kulmu, siis aga jätkas, otsekui aru saades, et sellest pole kasu:

      „Näitate markiisile pabereid, mis ma kaasa annan ning olen kindel, et ta on šokeeritud ja vapustatud hertsogi salaelust, millest keegi midagi ei teadnud.

      „Aga kui nad… mu välja viskavad?“ küsis Larentia.

      „Kuna saate tõestada, et olete hertsogi abikaasa, siis tõenäoliselt nad seda ei tee.“

      „Äkki nad… rebivad abielutunnistuse… katki?“

      „Abielu toimumine on fikseeritud ka selle kiriku ürikutes, kus registreerimine toimus,“ tähendas Harry, „sellegipoolest ma ei usu, et markiis sedasi enesevalitsuse kaotab. Ei, preili Braintree, tõenäoliselt otsib ta hoopis rahakoti välja.“

      „Kas see tähendab, et minu kätte antakse suur rahasumma?“

      „Väga suur!“ teadis Harry kinnitada, „sel lihtsal põhjusel, et te ei hakka taotlema seda väiksest igakuist raha, mis hertsog abikaasale maksis, vaid tõelistel suurt rahasummat lubaduse eest igaveseks nende elust kaduda.“

      „Vaja läheb meil tegelikult kahe operatsiooni raha,“ märkis Larentia kärmelt.

      „Katie tahab palju enamat,“ kostis Harry. „Kas suudate ette kujutada, mida ta pidi tundma, kui teadis, et noore ja rumalana hertsogiga sõlmitud abielu tõttu ei saa ta enam kunagi kellegagi abielluda?“

      Harry jätkas usalduslikul toonil:

      „Ma ei saa mainimata jätta, et kuna ta on kaunis, nagu teiegi, siis tehti talle meeste poolt, kes teda tantsimas nägid ja hiljem temasse armusid, nii mõnigi ahvatlev ettepanek.“

      Harry ohkas ja küsis:

      „Aga mida ta muud sai teha, kui ilma seletusteta keelduda, jättes mehed segadusse aetuina ja tihti ka kibestunult maha, kuna nad ei suutnud mõista, miks naine neid õnnelikuks ei taha teha.“

      „Ma näen, et see oli õnnetu ja ebameeldiv olukord… üleelamiseks.“

      „Ja nüüd, kõigele krooniks kui tema ees terendab kuldne tulevik lavalaudadel, murrab haigus ta maha viisil, mis ajaks teid nutma, kui te teda näeksite.“

      Harry häälde oli siginenud nuukseid, mis väga liigutavalt mõjusid.

      „Ma… tunnen… sügavalt… sügavalt… kaasa.“

      „Ka Katie tundis kaasa, kui kuulis, et teie isa peab surema, kui me just neid mõlemaid ära ei päästa.“

      „Kas te olete päris… kindel, et ma selle kõigega hakkama saan?“ küsis Larentia.

      „Olles teiega tutvunud, preili Braintree,“ vastas Harry, „näen ma, et te pole mitte üksnes ilus, vaid ka tark, nagu teie isagi.“

      „Ehkki see ei vasta tõele, ei saaks te mulle paremat komplimenti teha,“ sõnas Larentia, „aga see, mida te palute, see on väga… hirmutav. Peale selle, mida ma papale ütlen?“

      „Olen sellele mõelnud,“ vastas Harry. „Esmalt tuleb mul mõlema operatsiooni tarvis raha laenata, sest küllap ütles doktor Medwin teilegi, et mida rutem see läbi viiakse, seda suuremad on väljavaated õnnestumiseks.“

      „Te tahate öelda,“ ütles Larentia, ootamatu välgatusega silmis, „et isa võiks otsemaid härra Curtise juurde saada?“

      „Kohe, kui olen raha saanud,“ vastas Harry. „Ent kui olete nõus tegema seda, mida teilt palun, siis pean veel ühe inimese teie juurde tooma. Ta ei ole just meeldiv isik, kuid ta on rikas ja kui ta meile raha laenab, peame me muidugi talle tagasi maksma.“

      „Muidugi,“ oli Larentia päri.

      Siis vaatas neiu mehele otsa ja märkis teraselt:

      „Mulle näib, härra Carrington, et te kõnelete liigkasuvõtjast… „

      „Nagu juba mainisin, olete tõepoolest nutikas, preili Braintree.“

      Isa on alati rääkinud, kui ohtlikud sellised mehed on ja kuidas nad mis tahes rahasumma pealt koletislikku intressi nõuavad.“

      „Meil ei jää muud üle, kui maksta, mida ta nõuab,“ ütles Harry kindlalt, „ja kui operatsioonid õnnestuvad, siis mis tähtsust sel on?“

      „Muidugi mitte,“ oli ka Larentia nõus. „Kui palju mul tuleb küsida?“

      „Viis tuhat naela!“

      Seda öeldes taipas Harry, et oli pannud Larentia õhku ahmima.

      „Viis tuhat… naela?“ kogeles Larentia. „Ma ei suuda… nii palju… küsida.“

      Harry naeratas.

      „Tregaroni hertsog kulutab aastas nii palju ainuüksi oma võidusõiduhobustele. Ta on pööraselt rikas mees, kelle valdusi on kogu maa täis tipitud. Tema kunstikogud on hindamatud. Olen üsna kindel, et nad eelistavad raha maksmist perekonnaskandaalile, milles osaleb tantsutüdruk.“

      Harry häälde oli tekkinud metalne kõla, kui ta lisas:

      „Kas kujutate ette, mis oleks olnud, kui hertsog oleks Katiet oma naisena tunnustanud – mis siis mehe surma korral talle osaks langeks?“

      „Muidugi… ma mõistan.“

      „Nüüd aga teen ettepaneku,“ jätkas Harry, „et siis, kui oleme laenatud raha tagasi maksnud, kuuluks teile kolmandik sellest, mis üle jääb.“

      „Kas olete kindel, et preili King ei pane pahaks, kui mina nii palju saan?“ küsis Larentia.

      „Ma tean, et Katie King saab teile ääretult tänulik olema, et päästsite ta elu, nagu oma isagi oma. Kui ta juba tööl tagasi on, pole miski enam tähtis. Teie aga peate oma isale mõtlema, preili Braintree, sest ma kaldun arvama, et pärast operatsiooni ei suuda ta veel mõnda aega töötada.“

      „Tänan teid,“ ütles Larentia, „aga ma palun püüdke teha nii, et ma… ei teeks… ühtegi viga.“

      Harry naeratas.

      „Luban teile, et teie osa saab hästi kirjutatud. Me käime selle koos üksipulgi läbi, nii et saate küsida kõige kohta, mis tundub kahtlane. Teil tuleb vaid endas kindel olla, preili Braintree. See käib kõikide näitlejannade kohta, olenemata osast, mida nad etendavad.“

      „Ma siis… proovin,“ ütles Larentia alandlikult, „aga ma olen väga…

Скачать книгу