Аннотация

"Trijų knygų serija „Aristokratiškieji jaunikiai“. Antra knyga. Turtingų kilmingųjų paslaptys Vedybų planuotoja Pija Lamli nemanė, kad jos geriausios draugės vestuvės sužlugs staiga pasirodžius kitam vyrui. Ir jau tikrai nesitikėjo išvysti Hokšyro hercogą, Džeimsą Hoką Fildingą – gražuoliuką, kuris prieš trejus metus pagrobė jos širdį ir pabėgo. Hokas tikina, kad donžuaniškos dienos jau praeityje. Jis net pasamdo Piją suplanuoti sesers vestuves. Pija žino: šįkart Hokui nepavyks įsivilioti jos į lovą. Todėl pati jį sugundo. Ir tik tada sužino, ką Hokas taip ilgai slėpė…"

Аннотация

"Trijų knygų serija „Arogantiški vyrai“. Trečia knyga. Leandras Karera Markesas, Sandovalio kunigaikštis, yra tikras aristokratas – išdidus ir pasipūtęs… bet kartu toks žavus. Ir kaip ispanų milijardierius galėjo užsigeisti paprastos padavėjos Molės? Vienos nakties nuotykis baigiasi neplanuotai…"

Аннотация

"Per Kalėdas po Žemę vaikšto angelai Širlė, Gudnesė ir Mersė – trys nenuoramos su didžiausiu džiaugsmu griebiasi vykdyti joms Žemėje paskirtų užduočių. Per Kalėdas Mersei pavesta suteikti dvasios ramybę senučiukui… ir jis randa netikėtą atsaką į savo maldas. Gudnesė siunčiama prižiūrėti jaunos moters, nedrįstančios antrą kartą rizikuoti dėl meilės. O Širlė gavo užduotį įgyvendinti pačią nerealiausią mažo berniuko svajonę. Žaviosios išdykėlės neretai papuola į bėdą, bet galiausiai viskas baigiasi gerai – juk Kalėdos!"

Аннотация

Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.

Аннотация

Ei tohi lõpmatult mõtelda olnule, piinata end mõtetega ebaõnnest. Parem minna edasi, heita õlgadelt üleelamiste koorem. Sel juhul naeratab sulle õnn ja kõik läheb korda.

Аннотация

Kuumal Egiptuse rannal tutvuvad kaks noort inimest – austerlanna Anna ja inglane Robert. Loomulikult kujuneb sellest kohtumisest romaan. Isegi otseses tähenduses, sest Robert kirjutab armastusromaani ja palub Annal olla "konsultant naiste psühholoogia alal". Ärialane koostöö ei taha neil aga kuidagi laabuda. Välja tuleb hoopis midagi muud…

Аннотация

See on kohutav raamat, möönan seda vastu vaidlemata ja kripeldava kahetsustundega. Mis sundis mind seda kirjutama? Õiguspärane vajadus oma laip enne kirstupanekut puhtaks pesta. Rootsi klassiku August Strindbergi aastail 1887–1888 prantsuse keeles kirjutatud skandaalne romaan oma esimesest abielust parunessi ja näitlejanna Siri von Esseniga, mis pakkus talle nii ülimat õnne kui ka tohutuid kannatusi ja andis rikkalikku materjali edasiseks loominguks. „Hullu mehe kaitsekõne” avaldamiseks kodumaal kirjanik oma eluajal luba ei andnudki.

Аннотация

New York Timesi menukirjanik Nora Roberts tutvustab teile Montgomery vendasid Beckettit, Ryderit ja Owenit, kes äratavad oma kodulinnas elule õdusa võõrastemaja. Ryder on vendadest kõige raskema iseloomuga: väliselt on ta äkiline, kuid sisimas hell. Ta on pahur ega seltsi eriti teistega, kuid kui ta tööriistavöö puusale kinnitab, ei suuda ükski naine ta seksikale kõnnakule vastu panna. Välja arvatud – pealtnäha – Hope Beaumont, ta oma võõrastemaja juhataja…

Аннотация

Klaasmeres peegeldub kaks kuud ja selle kallastel elab kaks vaenujalal olevat rahvast. Sisse rännanud mererahvas on metsarahva hõime Klaasmere kallastelt minema tõrjunud, hõimud on vallutajate asulaid üha uuesti rünnanud. Mererahval on linnad, püssid, suured purjelaevad ja ülikoolid, metsarahval ainult vimm, võlukunst ja hõimude salajane koostöö. Tähtsa ülesandega saadetakse üle mere noor metsarahva naine nimega Julgus, kes saab rännata risti läbi mererahva alade, sest oskab nende keelt. Teel kohtab ta teist noort naist, mererahva seast pärit Aselit, kes on endale oma tähtsa ülesande püstitanud. Nad poleks kunagi tohtinud kohtuda, sest nii ei õnnestu kummalgi enam jääda selleks, kes ta on seni olnud. Miks suur hulk mererahvast kolme põlve eest korraga Klaasmere äärde rändas? Kuidas metsarahvas võlukunsti kasutab ja miks nad selle abil mererahvast võitnud pole? Kui palju võib oma vaenlase kohta teada saada, et ta endiselt vaenlaseks jääks? „Mis see on?” Reu kükitas Aseli juurde, kes uuris reelingu ääres istudes mingit värvilise joonistusega pärgamenti. Asel vaatas üllatunult üles. „Klaasmere kaart,” ütles ta. Reu tegi kannatamatu liigutuse. „Ja misasi on kaart?” Asel otsis sõnu. „Kaart on… noh, nagu pilt. Maadest ja meredest. Vähendatud, et suured maad paberi peale ära mahuks. Umbes nii, nagu kotkas kõrgel lennates maailma näha võiks. Näete, selle kaardi peal on Klaasmeri. Lääs on siin üleval servas, ida all. Siin on Pärl, kust me teele asusime. Mäletate seal selle lahe kuju? Siia on see ka joonistatud, näete? Ja siin on Tuul, kuhu me läheme.” Reu vahtis paberit. See ei olnud linnu vaade maailmale, pigem mõne jumala oma. Ta puudutas sõrmega kaardi ülemist serva, mis oli värvitud roheliseks. Seal oli lääs, metsad ja sood, kodu. Aga kaart lõppes üsna varsti pärast Klaasmere, Selge mere rannajoont. Tema kodu polnud sinna joonistatud, see jäi mererahva jumala pilgu alt välja. Jälle oli mererahval midagi imelist, vaevalt arusaadavat, aga kõikjale nende võim ei ulatunud. Mari Järve on populatsioonigeneetik, kes uurib teadurina rahvaste ajalugu nende DNA põhjal. Ta on kaitsnud doktorikraadi molekulaarbioloogias ja töötanud Tarvastus bioloogiaõpetajana. Talle meeldib ujuda, eriti risti üle veekogude, ja keeli õppida, sest teise rahva liikmega tema enda keeles rääkimine tekitab rõõmsat uhkust ning mõistmist, mis jääks muidu leidmata. Mari elab abikaasaga Mulgimaal talus, peab mesilasi ja kirjutab, sest teisiti ei saa. Varem on temalt ilmunud põnevusromaan „Esimene aasta” (2011).

Аннотация

Kui Millie Bradyl õnnestub takistada kaunil menukirjanikul Orlal enesetappu sooritamast, toob see kaasa ootamatud tagajärjed. Millie elu muutub kardinaalselt. Alustades sellest, et kallim, kes oli äsja palunud tal enda juurde kolida, tormab tagasi vaatamata minema. Tõtt-öelda on Millie asjade niisuguse käiguga rahul. Ta veedaks hea meelega Cornwallis mõnusa meestevaba suve. Aga Orlal on sootuks teised plaanid. Vaid talle endale teadaolevatel põhjustel on ta võtnud pähe viia Millie´i kokku unelmate mehega. Kaotatud rahakotid, rulluisutav gorilla, kes toimetab kätte tervitustelegramme, ülemus, kes on maailma suurim seelikukütt, ja tagaaeda maandunud helikopter – suvi tuleb nii kirev, et ei Millie ega Orla suuda seda iial unustada. Enne kui Jill Mansellist sai elukutseline kirjanik, töötas ta aastaid Bristolis Burdeni neuroloogiahaiglas. Eesti keeles on varem ilmunud Jill Manselli romaanid „Üleannetus“ (2008) ja „Paarismäng“ (2003).