LITMIR.BIZ

Подробнее

Подробнее

Pärast esikromaani „Hüpnotisöör“ tohutut edu nii Rootsis kui ka kogu maailmas toob Lars Kepler meieni järgmise loo kriminaalkomissar Joona Linna juhtumite sarjast – „Painajalik leping“, mida on eri keeltes müüdud juba enam kui pool miljonit eksemplari. Ilusal suveööl leitaks Stockholmi saarestikus triivivalt mahajäetud lõbusõidulaevalt noore naise surnukeha. Tema kopsud on täis soolast vett, kuid selle vee jälgi pole ei tema riietel ega teistel kehaosadel. „Ta uppus, Joona,“ lausub kohtumeditsiini professor. „Uppus?“ Professor noogutab ja naeratab. „Ta uppus laeva pardal.“ „Äkki keegi leidis ta merest ja tõmbas laeva pardale?“ „Kui ma nii arvaksin, siis ma ei raiskaks su aega,“ sõnab professor. Järgmisel päeval leitakse üks mees surnuna Stockholmist, riigile kuuluvast korterist. Mees ripub laes oleva lambikonksu külge kinnitatud silmuses. Kuidas see võimalik on? Toas on kõrge lagi ja seal pole ühtki mööblitükki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga. Muidugi on Linnal õigus, kuid see ei tähenda veel, et juhtum saaks lahendatud – tegelikkuses on hoopis tegu peadpööritavalt pingeliste ja ohtlike sündmuste ahela eelmänguga. On asju, mida ei lõpeta isegi surm…

Подробнее

Kogu maailmas kasutab politsei keerukate juhtumite lahendamisel meediumide ja spiritistide abi. Seda tehakse aastas korduvalt, kuigi ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et meedium oleks lahendusele ka kaasa aidanud. Flora Hansen kutsub end spiritistlikuks meediumiks ja on aastaid elatist teeninud sellega, et teeskleb surnutega rääkimist. Ühel augustiõhtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse käitumisega tütarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav mõrv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja väidab, et on ühenduses tapetu hingega. Tõendid viitavad vaieldamatult sellele, et mõrvar on üks hoolealustest, heatahtlik ja vaikne tüdruk, kes põgenes asutusest mõrvaööl. Kui Joona Linna asub tema minevikku uurima, selgub, et tüdruk ei ole mitte alati olnud nii heatahtlik. Joona uurib kuriteopaika kauem kui ükski teine komissar. Ometi ei ole ta rahul, ta mõtleb, et peab nägema veel midagi, enne kui pääseb sellest kohutavast ruumist. Ta peab leidma mingi detaili, mis aitaks teda edasi, mis aitaks niidi nõela taha panna. Ta silmitseb voodis lebavat tütarlast. Tolle paljalt nahalt hoovab veel nõrka soojuskuma. Tüdruku käed on surutud näo ette, nagu mängiks ta peitust. Joona kummardub tema kohale ja avastab, et midagi on tüdruku vasaku nimetissõrme küüne all. See näib kui sügavpunane liivatera, rubiinikild. Joona pilgutab silmi, et nägemist teravdada. Verd täis pritsitud toas on raske keskenduda väikesele punasele terakesele, aga ta ei anna alla, kummardab lähemale, tunneb tüdruku magusat lõhna ja taipab äkki, mida ta küüne all näeb. Kurjategija jälitamine võtab üha vägivaldsemaid ja ootamatumaid pöördeid. Iga vastus viiks justkui uute mõistatusteni, sirge tee lõpeb labürindiga. Kuigi uurimine on jooksnud ummikusse, ignoreerib politsei Flora Hanseni telefonikõnet. Esialgu nõuab naine oma jutu eest raha, kuid seejärel palub vaid üha meeleheitlikumalt, et teda ära kuulataks.

Подробнее

„Hüpnotisöör“ algab veresaunaga – Stockholmi äärelinnas leitakse jõhkralt tapetud mehe surnukeha ning seejärel ridamaja boksist ka tema naise ja pisitütre moonutatud laibad. Pere vanemast tütrest võib saada kurjategija järgmine ohver. Raskelt vigastatud poeg, veretöö ainus tunnistaja, viibib haigla intensiivravipalatis, kus teda hoitakse narkoosis. Ainsaks võimaluseks teadmata kadunud vanemat õde mõrtsuka eest kaitsta näib olevat saada vennalt toimunu kohta tunnistus, mis on aga tema vigastuste tõttu võimatu. Üksnes hüpnoosi seisundis võiks poiss kirjeldada nähtud roima, ilma et teda tabaks pöördumatu hingeline trauma. Niisiis võtab kriminaalkomissar Joona Linna ülekuulamisprotsessi kiirendamiseks ühendust raamatu peategelase, Rootsi parima ja kuulsaima hüpnotisööri Erik Maria Barkiga. Bark on psühhiaater ja terapeut, kes tegeleb raskete traumade ja ahistamisjuhtumitega. Kaua aega tagasi tegi ta teaduslikku uurimistööd hüpnoosi mõjust keerukatele patsientidele, kuid midagi läks tookord viltu, mistõttu Bark andis endale lubaduse mitte iial enam kedagi hüpnotiseerida. Loomulikult veenab uurija Joona Linna Barki vastumeelselt oma lubadust murdma, misjärel rullub lahti ettearvamatu ja kohutav sündmustik ning kogu tema elu näib vähehaaval kokku varisevat. Röövitakse tema verehaigust põdev teismeline poeg Benjamin, kelle elu on ohus, kui ta ei saa nädala jooksul oma järgmist medikamendidoosi, ning esile kerkivad minevikupildid traumapatsientidega peetud grupihüpnoosiseanssidest asetuvad sootuks uude valgusse. Sammhaaval saame aimu unenäolisest reaalsusest, milles ravimisõltuvuses ja sisemiselt lõhestunud arst Erik Maria Bark ise sumpab. Hüpnootilise lõdvestuse erinevate staadiumite kaudu satume hüpnotisööri isiklikele hingelistele madalikele, kus võib kohata ka tema endisi patsiente. Nende hulgas leidub nii kurjategijaid kui ohvreid. Kahe jalaga kindlalt maa peal seisev politseikomissar Joona Linna aga suudab seevastu kõigis olukordades rahulikuks jääda ja kainet mõistust säilitada. Tänu tema eksimatule kõhutundele sõlmitakse kokku õiged niidiotsad.

Подробнее

Anders taob raskele metalluksele ja hüüab, aga peaarst ei tee lahti. Patsiendi poole pöördudes kõmab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt põrandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis püsti ajama. „See on vale,” ütleb Jurek nii, et lõuale pritsib verd. „Nad ütlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …” Raamatu sündmustik areneb peamiselt talvises ja lumises Rootsis, kuid jõuab ka endise Nõukogude Liidu aladele. Mööda raudteed astub jäises öös segaduses ja raskelt vigastatud luukerena kõhn noormees. Peagi selgub, et ta on üks aastaid tagasi kaduma läinud lastest. Kuid kus ta oli, kes veel sinna jäi ja kes neid kinni hoidis? Psühhiaatriahaiglas on juba kolmteist aastat isolaatoris erirežiimiga sundravil sarimõrvar, kellega personalil, patsientidel ja teistel on keelatud rääkida, sest hirmuärataval kombel on temaga kasvõi natuke suhelnud inimesed end pärast tapnud või teistele halba teinud. Ühtlasi tundub, et mees on korraga mitme koha peal ja tegutseb edasi… Uurija Joona Linnat seovad juhtumiga isiklikud äärmiselt valusad ja julmad mälestused. Lars Kepleri pseudonüümi taga on abielupaar Alexander ja Coelo Anhdoril, kes eraldi olid edukad kirjanikud juba ennegi. Nüüd on nad koos pühendunud kriminaalromaanide sarjale, mille peategelaseks on säbruliste blondide juustega sportlik, jonnakas ja julge soomerootslasest politseinik Joona Linna. Kirjanike pseudonüümi esimene pool on võetud Stieg Larssoni ja teine pool Saksa teadusemehe Johannes Kepleri (1571-1630) auks. Lars Kepleri raamatuid on tõlgitud 37 keelde ja „Uneliivamees on olnud lugejate eelistuste tipus üheksas riigis.

Подробнее