Аннотация

Majesteetlikud Zagraba laaned peidavad kuldlehiste võrade all kadunud rasside hüljatud linnu, sõjakate orkide külasid, legendaarset Labürinti ja Kondilosside hauakoopaid. Maa-aluste katakombide sünged sügavikud hoiavad kiivalt pimeduse ajastu saladusi. Hirmus mõeldagi, mis ootab ees uljaspead, kel jätkub rumalust häirida selle paiga rahu. Meistervaras Garret on küll õppinud varjudega tantsima, kuid kas tal õnnestub Vikerkaare sarv Hrad Speinist kätte saada ja Zagrabast eluga välja tulla? „Siala kroonikate” triloogia viimases osas astuvad mängu uued põnevad olendid nagu kiilsikk ja flinn, hiiglased ja mullipugu, ning ka paharet ei osutu päris selleks, kellena ta on esinenud.

Аннотация

Aleksei Pehhovi loodud Siala on isevärki maailm, mida asustavad lisaks inimestele J. R. R. Tolkieni lugudest tuttavad haldjad, nende kauged sugulased orkid, paharetid, härjapõlvlased ja nende nõod päkapikud. Kohalikku koloriiti lisavad inimsokud doralislased, lisaks kohtab kõiksugu „väikerahvaid“ nagu orged, deemonid ja zombid. Jätkub „Siala kroonikate“ avaraamatus „Varjus hiilija“ (e.k. Varrak, 2010) alanud rännak Hrad Speini, teekond muutub iga päevaga järjest ohtlikumaks. Ent nüüd on hilja taganeda, salk rühib valusate kaotuste ja reetmiste kiuste sihi poole. Mis saab edasi, neis salapärastes Zagraba laantes, kus võim ei ole enam inimeste käes? Aleksei Pehhov on loonud suure tegelastehulgaga, arvutimängulikult haarava fantaasiamaailma. Triloogia teine osa pakub ootamatuid sü˛eekäike, leidlikke lahendusi meistervarga kimbatustele ja taltsutamatut paharetihuumorit. „Siala kroonikate“ triloogia avaosa „Varjus hiilija“ tõi Moskvas elavale Aleksei Pehhovile 2002. aastal Nimetu Mõõga kirjandusauhinna parima debüüdi eest.