Аннотация

Mis kyll toimuda võib inimese meeles? Kuis kyll jõuda võib see sõnadesse? Ka nõnda võiks alustada Peep Ilmeti uut luulekogu „YKSKÕIKVUS“. Inimese meel ja selle ilmingud keeles ongi selle luulekogu läbiv ja seda kandev teema. Rõhutamaks sõna Meel ja sellega seostuvate sõnade Tähtsust eesti keeles, on autor need igapäevakeele taustast esiletoomiseks kirjutanud suure algustähega. Just samuti nagu me kokkuleppeliselt kirjutame suure algustähega näiteks isikunimesid. Suurtähti tüvisõnade alguses võibki võtta kui nende sõnaperede perekonnanimede äramärkimist. Valdavalt minavormis kirjutatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep Ilmeti meeles. Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased mõtted, see selgub seda luulekogu lugedes. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti mõtetes ära iseenda, võib ta „mina“ sõna julgelt asendada sõnaga „meie“. Meid kõiki ümbritsev Ükskõikvus saab sellest vaid kinnitust ning veidi võib suureneda ka Üksmeelsus.

Аннотация

Peep Ilmeti 14. luuleraamatu pealkiri „Aega on mu meelest” kirjeldab üsna kokkuvõtvalt selle teose sisu. Luulekogu peategelaseks on Aeg ja kõrvaltegelasteks nii autor ise kui ka kõik meie. Kuidas Peep Ilmet ja meiegi selle peategelasega läbi saame, selgub seda luuleraamatut lugedes. Ajast on Peep Ilmet kirjutanud varemgi rea luuletusi, kuid nüüd on sellele pühendatud terve uus luulekogu. Raamatust võib leida nii ajavoolu jälgivaid luuletusi, ajavooluga kaasa kanduvaid kui ka vaid näpu korraks ajavoolu kastmisi. „Kulgetav kulg on püsitu kulg” on tõdenud taoismi rajaja Lao-zi. Kõige teadaoleva põhjal tuleb sellega leppida.

Аннотация

Peep Ilmeti luulekogu „Ajastaja“ võtab kokku autori senise lühiluule loomingu. Haikudest ja liivingutest koosnev kogu on jaotatud kuue alapealkirja alla. Esimene osa „Ajastaja“ kujutab suurt aastaringi selle hetkede korduvas kordumatuses. Teise osa „Kulgaasta“ haikud on sündinud Lao-zi „Daodejingi“ üle mõtiskledes. Kolmanda osa „Liivi aasta“ haikud on kirjutatud Juhan Liivi luuletustest lähtudes. Neljas osa „Liivingud“ koosneb autori poolt kasutusele võetud eesti algupäraga luulevormi näidetest. Viies osa „Meelemõlgutuseks“ on autori kaassõna luulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nendele luulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende kasutamise juurde jõudis. Kaantel on kasutatud kunstnik Agu Pildi tušimaale, mis on valminud just Peep Ilmeti haikude jaoks.