LITMIR.BIZ

      Hirmu ja õuduse jutud II

       Üleloomuliku kirjanduse antoloogia Koostaja Raul Sulbi Koostamine, saatesõna ja autoritutvustused © 2019, Raul Sulbi The Horror at Chilton Castle. Copyright © 1963 by Joseph Payne Brennan. Reprinted by permission of Cynthia P. Torello. Tõlge eesti keelde © 2019, Kati Metsaots. The Gateway of the Monster. William Hope Hodgson. Tõlge eesti keelde © 2019, Kristi Kartašev. The Undying Thing. Barry Pain. Tõlge eesti keelde © 2019, Andreas Ardus. Father Macclesfield’s Tale. R. H. Benson. Tõlge eesti keelde © 2019, Külli Seppa. Afterward. Edith Wharton. Tõlge eesti keelde © 2019, Jaana Talja. The Place of Safety. E. G. Swain. Tõlge eesti keelde © 2019, Maria Reile. The Horror on the Stair. Arthur T. Quiller-Couch. Tõlge eesti keelde © 2019, Andreas Ardus. The Everlasting Club. Arthur Gray. Tõlge eesti keelde © 2019, Priit Kenkmann. The Other Side: A Breton Legend. Count Stanislaus Eric Stenbock. Tõlge eesti keelde © 2019, Piret Frey. The Closed Window. A. C. Benson. Tõlge eesti keelde © 2019, Maria Reile. The Devil of the Marsh. H. B. Marriott Watson. Tõlge eesti keelde © 2019, Maria Reile. The Ghoul. Sir Hugh Charles Clifford. Tõlge eesti keelde © 2019, Piret Frey. No-Man’s-Land. John Buchan. Tõlge eesti keelde © 2019, Marja Liidja. The House of Sounds. M. P. Shiel. Tõlge eesti keelde © 2019, Juhan Habicht. They. Rudyard Kipling. Tõlge eesti keelde © 2019, Kristi Kartašev. A Writer’s Life. Copyright © 2001 by Eric Brown. Avaldatud autori loal. Tõlge eesti keelde © 2019, Kristi Kartašev. How Fear Departed from the Long Gallery. E. F. Benson. Tõlge eesti keelde © 2019, Maria Reile. Peatükke briti üleloomuliku kirjanduse ajaloost I. © 2019, Raul Sulbi. Avaldatud autori loal. Keeletoimetus: Eva Luts Kujundus ja küljendus: Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kaanepilt: Meelis Krošetskin © 2019 Raamat on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel. ISBN 978-9949-661-19-0 ISSN 2461-324X ISBN 978-9949-661-20-6 (epub) Kirjastus Fantaasia Tartu 2019 Trükitud OÜ Greif trükikojas

      Hirm ja õudus minevikus ja tänapäeval

      1

      Kolm ja pool aastat tagasi, sügisel 2015 avaldasin samadel veergudel ehk antoloogiasarja 1. köite saatesõnas lootust, et võib-olla õnnestub «Hirmu ja õuduse juttudest» teha iga-aastane külaline meie õuduskirjanduse sõprade lugemislaual, kuid paraku pole nii läinud. Peamiselt ajapuudusel ja vahele tulnud teiste hädatarvilikumate või ajakriitilisemate raamatuprojektide ja kirjatööde tõttu. Süüdi pole üleloomulik õudus, mistõttu tegutseme me jätkuvalt selle nimel, et sihini – regulaarselt üks köide aastas, soovitavalt halloweeni või jõulude paiku – lõpuks jõuda. Ka käesolev antoloogia pidi algsete plaanide kohaselt ilmuma veel 2018. aasta jõulude eel, paraku venis, nagu mahukate ja detailinõudlike raamatutega tihti juhtub, ka selle valmimisprotsess kavandatust pikemaks, nii et teos jõuab poelettidele alles märtsis 2019.

      Kui sarja 1. köide keskendus Ameerika üleloomuliku õudusjutu sünni- ja kujunemisloole, siis seekordne valik annab ülevaate briti tondijutu kuldaja – 1890ndate ja 1900ndate – autorite loomingust, millest eesti lugeja siiamaani teadis veidigi süstemaatilisemalt vaid M. R. Jamesi ja värskemast ajast ka E. F. Bensoni tekste. Nagu eelmiselgi korral, ei kattu ka seekord kogumiku juttudevalik täpselt raamatu lõpus ilmuvas artiklis kirjeldatud autorite ja perioodiga. Esiteks ei ole nn. gooti romaani kõrgajast ja 19. sajandi esimesest poolest olemas kuigi palju lühiproosat, teiseks on see tekstikorpus tänaseks paratamatult enamjaolt mõnevõrra vananenud ja pakuks ehk vaid akadeemilist huvi.

      Lisaks brittidele on seekordses valikus kaks Ameerika autorit (Joseph Payne Brennan ja Edith Wharton), aga mõlema lugude tegevus toimub kenasti udusel Albionil. Kogumiku 17-st loost 15 on ilmunud vähem kui 25-aastase perioodi jooksul: 1893–1916, vaid kaks pala esindavad moodsamat õuduskirjandust. Kogumiku avalugu ja ühtlasi seekordse kaanepildi aluseks olev Brennani «Chiltoni lossi salakamber» ilmus 1963. aastal ja valimiku eelviimane pala, Eric Browni lühiromaan «Kirjaniku elu», mis on ühtlasi raamatu pikim tekst, avaldati 2001. aastal. Umbes sama suhet on plaanis edaspidigi jälgida: enamik valimiku tekste esindavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole üleloomuliku kirjanduse kuldaega, lisaks neile on aga igas köites ka paar-kolm uuemat õuduslugu. On ka üsna tõenäoline, et sarja 3. köide keskendub jällegi rohkem Ameerika üleloomulikule kirjandusele ning sellele järgnev osa vaatab siis uuesti Britannia poole.

      2

      Vanem ja uuem üleloomulik õuduskirjandus on paratamatult väga erinevad ja eks see ole veregrupi ning temperamendi küsimus, kas konkreetsele lugejale sobib rohkem just see vanem, klassikalisem ning õudse atmosfääri loomisele keskenduv tondijutt või pigem tekst, mille tegevus on toodud meie enda kaasaega ning millest õhkub igas mõttes kõike

Скачать книгу