LITMIR.BIZ

      Esimene peatükk

      “ABIELU?” hüüatas Jasper Caulfield rabatuna. “Oled sa peast põrunud?”

      Duncan Brocklehurst vaatas oma klienti kaastundlikult. “Ilmselt tahab su isa sinu tegusid sel viisil ka surnuna kontrollida.”

      Jasper kortsutas pahaselt kulme. “Sa tahad öelda, et sellest ei saa kuidagi mööda minna?”

      Advokaat raputas pead. “Kahjuks mitte, Jasper. Kui sa soovid Crickgladesi valdusi endale, pead vana mehe tingimusi täitma. Ja kiiresti, muidu pärib krundi su vend Raymond.”

      Jasper hüppas püsti ja hakkas ärritunult toas edasi-tagasi kõndima. “See on uskumatu. Jumala pärast, Raymond on pastor. Mida on temal teha Crickgladesi-suuruse kohaga?”

      “Võib-olla ei olegi asi nii hull,” lohutas Duncan meest. “Sa pead vaid Hayley Addingtoni veenma endaga abielluma, temaga kuu aega koos elama ja koht kuulubki sulle.”

      Jasper pööras end ümber ja vaatas mehele otsa. “Hayley Addington? Oled sa segane? Isegi kui ma oleksin abielluja-tüüpi, mida ma ilmselgelt ei ole, oleks Hayley viimane naine, kellega ma end siduda sooviksin. Isegi kui see oleks ainult ajutiselt. Pealegi vihkab ta mind.”

      “Ilmselt seepärast koostaski Gerald sellise testamendi,” märkis Duncan. “Kuigi on see üsna kummaline ultimaatum.”

      “Kummaline?” pahvatas Jasper vihaselt. “See on kuramuse naeruväärne. Kes, pagana päralt, abiellub ainult kuuks ajaks?”

      “Mõistan, et see on ebatavaline, kuid ma soovitan sul seda väga tõsiselt kaaluda,” lausus Duncan. “See on iga kinnisvaraarendaja unistus. Krunt on väärt tervet varandust, kui seda arukalt edasi arendada. Selle nimel suudad sa kindlasti lühiajalise abielu välja kannatada.”

      Jasper hingas sügavalt välja, enne kui uuesti istet võttis. Tal oli Crickgladesiga kindel plaan ja ta kavatses oma tahtmist saada. Sõrmedega läbi paksude mustade juuste tõmmates vaatas mees laual olevat dokumenti, nagu see oleks mürgine. “Aga kuidas ma veenan Hayleyt endaga abielluma?”

      Duncan naeris lõbusalt. “Oled sina ikka naljatilk.” Advokaat nõjatus muiates toolil tahapoole. “Miks mitte kasutada seda jalustrabavat sarmi, mille poolest sa nii kuulus oled? Kui ajakirjandust uskuda, siis naised lausa jumaldavad sind.”

      Jasper pööritas silmi. “Seda küll, kuid Hayley nõusse saamiseks jääb ainult sarmist väheks. Ja mis kasu tema sellest tehingust saab? Mulle on mulje jäänud, et ta üritas seda maatüki isa käest välja meelitada. Kas paps muutis testamenti?”

      “Kuigi tema eelmine testament oli väga selgesõnaline, lasi ta uue koostada vaid paar päeva enne surma.” Seda öeldes vaatas Duncan enda ees olevat dokumenti. “Selle järgi pärib Hayley osa Geraldi rahast, kuid seda ainult juhul, kui ta sinuga abiellub ja te kuu aega koos elate.”

      “Kui suurest summast on jutt?”

      Duncan nimetas summa, mis pani Jasperit kulmu kergitama. “Kohe nii palju?”

      “Jah,” vastas Duncan. “Minu arvates üsna korralik ergutusraha.”

      Jasper naeratas irooniliselt. “Pole tähtsust, kui helde see summa on, Hayley ei nõustu sellise abieluga,” lausus ta, muutudes jälle süngeks. “Mis küll vanamehe peas toimus?”

      “Pole aimugi, kuid su isa üks tingimus on, et sa ei tohi Hayleyle abikaasarolli eest raha anda. Samuti ei tohi te abieluvaralepingut sõlmida.”

      Jasperi lõi selja sirgu. “Mida?”

      Duncan lükkas dokumendi üle laua, et Jasper selles ise veenduda võiks. “Seal seisab must valgel: ei mingit abieluvaralepingut.”

      “See on ju majanduslik enesetapp!” ägestus Jasper. “See on täielik hullumeelsus, eriti kui silmas pidada seda, mismoodi Hayley ema, see mõrd Eva, isalt pool varandust pihta pani. Ole nüüd mõistlik, mingi väljapääs peab ju olema?”

      Duncan raputas pead. “Mul on kahju, Jasper. Su isa on selle nii hoolikalt läbi mõelnud, et siin saab ainult ime aidata. Sul ei jää muud üle, kui toimida tema seatud tingimuste kohaselt. Sa pead Hayley Addingtoniga abielluma ja lootma, et ta kuu aja pärast sind enam ei vihka ega puupaljaks tee.”

      Jasper silus mõtlikult lõuga. “Kas tema teab testamendi üksikasju?”

      “Ma kohtusin temaga eile.”

      “Ja?”

      Duncan vaatas talle tõsiselt otsa. “Sellest kujuneb suur väljakutse,” hoiatas ta. “Hayley mitte ainult ei vihka sind kogu hingest, aga ta on hetkel ka teise mehega kihlatud.”

      Jasper tundis nagu keegi oleks talle kõhtu virutanud. “Kihlatud?”

      Duncan noogutas. “Sa pead kiiresti tegutsema, sest ta plaanib järgmisel kuul abielluda.”

      Jasper vandus krõbedalt.

      Hayley on kihlatud? Kuidas Jasper sellest midagi ei teadnud? Ega see olnudki tema asi, aga ikkagi…

      “Ta mainis, et sa ei käinud matustel,” lausus Duncan, katkestades Jasperi mõtteid.

      Jasperi pilk rändas advokaadilt seinale, mida ehtisid kõikvõimalikud diplomid. “Ma ei jõudnud õigeks ajaks tagasi,” vastas ta jäiselt, soovides nii oma tõelisi tundeid varjata. “Ma olin ärireisil.”

      “Pean ütlema, et Hayley oli sellepärast üsna pahane,” lisas Duncan. “Ta oli veendunud, et tegelikult lustisid sa kuskil Vahemerel koos Collette’i või Claudia või kellega iganes, kes hetkel sinu tüdruksõber on.”

      Jasper vaatas uuesti Duncanile otsa. “Tema nimi on Candice ja ta ei ole enam minu tüdruksõber.”

      “Seda parem,” lausus Duncan asjalikult. “Millal sa Hayleyt viimati nägid?”

      “Ma arvan, et see oli paar aastat tagasi ühel isa korraldatud heategevuslikul aiapeol, mille tulud läksid Raymondi kogudusele,” vastas Jasper seesmiselt ägades, kui talle selle õhtu üksikasjad meenusid. “Ma kommenteerisin ta riietust, mispeale viskas ta mulle joogi näkku, rikkudes mu uue disainisärgi.”

      “Võluv.”

      “Jah, selline ta on,” lausus Jasper muiates. “Kahju, et isa tema tõelist loomust ei näinud. Oleks võinud arvata, et ta õpib oma kogemusest Hayley litsaka emaga, aga ei. Ta uskus, et Hayley on teistsugune. Isa jumaldas teda. Issand, kuidas tema lipitsemine mul vanasti südame pahaks ajas.”

      “Äkki on ta paremuse poole muutunud?” vastas Duncan. “Eile tundus ta küll täitsa normaalne. Minu arvates oli ta isegi tore ja armas.”

      Jasper nurises: “Sa veetsid temaga tunnikese. Mina pean teda terve neetud kuu välja kannatama.”

      “Seda ainult juhul, kui sa suudad teda veenda Myles Ledermani asemel sinuga abielluma,” tuletas Duncan talle meelde.

      “Ah või Myles Lederman?” Jasper silus mõtlikult lõuga. “Raymondil on õigus,” lausus ta naeratades. “Jumal on vist ikkagi olemas.”

      “Sa siis tead seda Ledermani?” küsis Duncan.

      “Meie teed on paar korda ristunud.”

      “Sellegipoolest olen ma kindel, et ilma võitluseta see asi ei lahene, isegi kui sul on tutvusi,” lisas Duncan.

      Jasper tõusis püsti ja vastas ukse poole suundudes otsusekindlalt: “Ma abiellun Hayleyga, isegi kui pean teda väevõimuga alatari ette tirima. Pane mu sõnu tähele.”

      “Järgmine klient on kohal,” teatas Lucy Hayleyle, ilmudes protseduuride toa uksele.

      “Tänan, Lucy,” vastas Hayley, kohendades hooldusvahendite kandiku katet. “Tulen hetke pärast talle vastu.”

      “Hm…” köhatas Lucy. “See on meesterahvas. Ja minu arvates ka üsna nägus.”

      Hayley pöördus kulmu kortsutades Lucy poole: “Aga tavaliselt tuleb sel ajal proua Fairbright oma kulme värvima. Kas ta muutis viimasel hetkel oma aega?”

      “Ju

Скачать книгу